Kalifaat

Allikas: Vikipeedia

Kalifaat oli islami riik (araabia riik) 7.–13. sajandil Lähis-Idas, Kesk-Aasias ja Põhja-Aafrikas, mida valitsesid kaliifid.

Kalifaadi alad Abū Bakri valitsusajal (632–634)

6. sajandil lõi prohvet Muhammad tänapäeva Saudi Araabia aladel poliitiliselt ühendatud religioonil põhineva territooriumi. Varem võrdlemisi keerulise ja konfliktse piirkonna ning võitlevate hõimude jõuline ühendamine ja islami religiooni kiire vastuvõtt viis kalifaadi ehk islamiriigi kasvu, edu ja õitsenguni ning territoorium laienes Põhja-Aafrikast Lähis-Ida, Kesk- ja Kagu-Aasiani. Pärast prohvet Muhammadi surma laienes kalifaat Euroopassegi, kuid juba siis said alguse protsessid, millest alates kalifaat lagunema hakkas. 

Kaliif (632–634) Abū Bakri ajal alustati naabermaade vallutamisi, sooritati retki Mesopotaamiasse ja Süüriasse. Kalifaadi tegelik rajaja oli ‘Umar (634–644), tema juhtimisel vallutati Bütsantsilt Süüria (636), Palestiina (638), Egiptus (639–641) ja Tripoli (643). 637. aastal purustati Kadisija lahingus sassaniidid, 642. aastal tungiti Taga-Kaukaasiasse ja 651. aastaks vallutati Pärsia.

Kaliif (656–661) Ali ajal lõhenes islami kogukond lõplikult sunniitideks ja šiiitideks. Islami kogukonna usulise lõhenemise järel tuli sisevõitluse järel võimule sunniitide juht Muawiyah I (661–680) rajas Umaijaadide kalifaadi.

Umaijaadide kalifaat[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Umaijaadide kalifaat (–750)
Umaijaadide kalifaadi territoorium ca 750. aastal

Umaijaadide[1] kalifaadi (nimetati ka ka Damaskuse kalifaat) territooriumid asusid Lähis-Idas, Kesk-Idas, Iraani mägismaal ja Kesk-Aasias, Lääne-Aafrikas ja Põhja-Aafrikas ning Loode-Euroopas. Omaijaadide kalifaat oli üks seitsmest suurimast eksisteeriunud impeeriumist. Kalifaadi koosseisu kuulus ka Ibeeria poolsaarel Al-Ándalus, mille pealinn oli Córdoba (tänapäeva Hispaanias).

Muawiyah I (661–680) tegi kalifaadi pealinnaks Damaskuse, (tänapäeva Süürias) ja muutis kaliifivõimu päritavaks, määrates järglaseks oma poja Jazidi (680—683). Umaijaadide ajal reorganiseeriti riigihaldus, loodi ühtne mündindus ja postiteenindus ning kehtestati riigikeelena araabia keel. Umaijaadide ajal loodi islami õigussüsteem (šariaat). Islami kuldajal tekkis palju linnu, edenesid ehituskunst (araabia kultuur, islami kunst), niisutusmaaviljelus ja kaubandus.

Umaijaadide ajal ajal jätkus ka välisekspansioon, Muawiyah I juhtimisel vallutasid araablased Rhodose ja Kreeta, Põhja-Aafrika idaosa, Kesk-Aasia ja Põhja-Kaukaasia ning pidasid sõda Bütsantsiga (Konstantinoopoli piiramine 668–669 ja 673–678). Kaliif Al-Walidi (705–715) ajal vallutati idas Sindh, Põhja-Aafrika lääneosa ja Pürenee poolsaar. Kalifaadi edasitungimise Lääne-Euroopasse peatas lüüasaamine Poitiers' lahingus (732), Frangi vägede poolt.

Kaliif Sulaymani [715–717] ajal piirati taas Bütsantsi Konstantinoopolit (717) ning hõivati Mavarannahr ja Horezm, vallutuste tulemusena muutus kalifaat Induse jõest Atlandi ookeanini ulatuvaks maailmariigiks.

Sisevastuolude tulemusel, Abu Muslimi juhitud ülestõusuga (747–750) tulid võimule Abbassiidid. Enamik Umaijaadide dünastia liikmeid tapeti, ellujäänud Abd ar-Rahman I põgenes Hispaaniasse, haaras seal 756 võimu ja rajas Córdoba kalifaadi. Kalifaadi allakäik algas kohe pärast Omajjaadide kukutamist 750. aastal. Siis lahknesid igaveseks ka šiiidid ja sunniidid.

Abbassiidide kalifaat[muuda | redigeeri lähteteksti]

Abbassiidide kalifaadi territoorium umbes 850
Next.svg Pikemalt artiklis Abbassiidide kalifaat (750–1258)

Umaijaadide-vastase Abu Muslimi ülestõusu ajal võimu haaranud Abu'l-Abbas as-Saffah (750–754) rajas Abbassiidide dünastia. Abassiidid muutsid Kalifaadi südamaaks Mesopotaamia, pealinnaks sai 762 asutatud Bagdad. Dünastia hiilgeaeg oli al-Mansuri (754–775), al-Mahdi (775–785), Harun ar-Rašidi ja al-Mamuni (813–833) valitsemisaeg, siis oli Kalifaat maailma suurimaid ja arenenumaid riike, Abbassiidide aeg oli islami kultuuri ja teaduse õitseaeg.

9. ja 10. sajandil tekkisid Kalifaadi äärealadel iseseisvad riigid (Saffariidide, Tuluniidide, Samaniidide ja Hamdamidide riik),

Ajalooline tähtsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hilisemalt on korduvalt üritatud samaväärset islamikalifaati luua, lähimal on sellele olnud oma suuruse ja seadustiku poolest Osmani kalifaat. Kuid põhiliselt on iga uus katse kalifaati luua põrkunud islami usulahkude erinevustele ja poliitiliste probleemide ning võimuküsimuste taha.

Islamiriik, teise sõnaga kalifaat, on moslemitele, hoolimata usulahust, äärmiselt oluline termin ja poliitilise islami ülim eesmärk. Moslemitel on endiselt unistus ühest ja ainsast valitsejast, kes tuleb ja taaskord moslemid ühte võimsasse ja võitmatusse riiki ühendab. Veel tänapäevalgi pole lihtne propageerida sekulaarset islamit, kuivõrd näiteks enamik sunni moslemid järgib lisaks prohvetile saadetud ilmutustele ka tema muu ühiskondliku tegevuse ideaali.

Kalifaate[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Umaijaadid, EE 7, 1994; muudetud 2014