Aserbaidžaani keel

Allikas: Vikipeedia
aserbaidžaani keel (azərbaycan dili)
Kõneldakse Aserbaidžaanis, Iraanis, Gruusias, Venemaal, Türgis
Piirkonnad Kaukaasia
Kokku kõnelejaid 45-50 miljonit
Keelesugulus turgi keeled
 oguusi keeled
  aserbaidžaani keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Aserbaidžaan Aserbaidžaan
Keelekoodid
ISO 639-1 az
ISO 639-2 aze
Idioma azerí.png

Aserbaidžaani keel kuulub turgi keelte hulka. Peale Aserbaidžaani kõneldakse seda Gruusias, Armeenias, Iraanis, Iraagis ja Türgis.

Aserbaidžaani keel kuulub oguusi keelte hulka, kuid tal on ka kõptšaki keeltele omaseid jooni.

Aserbaidžaani keeles on suhteliselt palju pärsia ja araabia laensõnu.

Aserbaidžaani kirjakeel, mis pärineb 13. sajandist, rajanes 1929. aastani araabia kirjal, seejärel võeti kasutusele ladina kiri ning 1939 vene tähestikul põhinev tähestik. Aastal 1991 mindi üle ladina kirjale. Iraanis kasutatakse araabia kirja.

Hääldustabel:

c - dž
ç - tš
ə - ä
g - peenendatud ehk palataliseeritud g
ğ - [γ] (g sarnane frikatiiv)
ı - õ
j - ž
q - k
ş - š
x - h või hh
y - j

Rõhk on viimasel silbil.

Tähestikkude vastavuse tabel:

A B C Ç D E Ə F G Ğ H X I İ J K Q L M N O Ö P R S Ş T U Ü V Y Z
a b c ç d e ә f g ğ h x ı i j k q l m n o ö p r s ş t u ü v y z '
А Б Ҹ Ч Д E Ә Ф Ҝ Ғ Һ Х Ы И Ж К Г Л М Н О Ө П Р С Ш Т У Ү В J З
а б ҹ ч д е ә ф ҝ ғ һ x ы и ж к г л м н о ө п р с ш т у ү в j з '

Kirjandust[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]