Alfred Nobel

Alfred Nobel (1833–1896)

Alfred Bernhard Nobel (21. oktoober 1833 Stockholm – 10. detsember 1896 San Remo) oli rootsi keemik, tööstur ja dünamiidi leiutaja.

Alfred Nobel oli kõigest 29-aastane, kui ta esitas patenditaotluse nitroglütseriini ja nitraatide detonaatorile. Nitroglütseriin plahvatas sellest hoolimata vähimagi tõuke peale. 1866. aastal tegi Nobel aga juhusliku avastuse, kui purunenud pudelist välja voolanud nitroglütseriin absorbeerus polsterduseks kasutatud kiiselguuris. Nobel märkas, et tekkinud segu oli stabiilne ja lihtsalt käsitsetav, kuid säilitas oma plahvatuslikkuse. Nii sündis dünamiit. Nobeli ettevõtteid tekkis üle terve Euroopa, nende toodang kasvas 11 tonnilt 1867. aastal kuni 66 000 tonnini 1895. aastal. Surres kuulus Nobelile kokku 355 patenti. Oma testamendiga asutas ta Nobeli füüsika-, keemia-, meditsiini/füsioloogia-, kirjandus- ja rahuauhinna, mis antakse neile, kes aasta jooksul suudavad inimkonnale suurimat kasu tuua. Nobeli auhind anti esimest korda välja aastal 1901.

Isiklikku

Alfred Nobeli vanemad vennad, Ludvig ja Robert on tuntud ühe 19. sajandi suurima naftakompanii (Branobel) asutajatena. Noorem vend Emil hukkus 1864. aastal perekonna lõhkeainevabriku plahvatuses.

Vaata ka

• Nobeli auhind

Kirjandus

• Kenne Fant. "Alfred Bernhard Nobel. Ad honorem." Rootsi keelest tõlkinud Vladimir Beekman. Tallinn, Kunst 1998. 440 lk. ISBN 5-89920-193-2

Välislingid

• Nobeli muuseum
• Urmas Kiil, "Tänane päev möödanikus", Oma Saar, 18. oktoober 2008