Lähis-Ida ajalugu

Allikas: Vikipeedia

Lähis-Ida ajalugu annab ülevaate selle piirkonna arengust alates Lähis-Ida arhailisest perioodist kuni tänapäevani.

Esiajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Lähis-Ida esiaeg

Umbkaudu 9000 (vahemikus 11 000 – 7000) eKr tekkis Lähis-Idas põllumajandus ning hakkas arenema püsiv asustus. Kasvatatati teravilju, kodustati loomad. Umbkaudu aastaks 7000 eKr oli leiutatud ka põletatud keraamika. Mesopotaamia, Süüria-Palestiina ja Anatoolia varajasi kõrgkultuure võib pidada maailma ajaloos kõige esimesteks, mistõttu saab kogu piirkonda kutsuda ka tsivilisatsiooni hälliks või sünnipaigaks.

Kiilkirja tekke eelseid (u 3300–3200 eKr) tsivilisatsioone ja asulaid saab analüüsida ainult arheoloogilise leiumaterjali põhjal, mistõttu võib kirjalikele ajalooallikatele eelnenud ajalooperioodi nimetada ka eelajalooliseks või arhailiseks perioodiks. Lähis-Ida esiajaloo etapid on saanud nimed muistsete asulakohtade järgi, kust mingile ajastule omast keraamikat või muid arheoloogilisi mälestisi on leitud.

Pronksiaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sumer ja Akad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Sumer
Next.svg Pikemalt artiklis Akadi riik

Eelam[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eelam

Eelam (ka Elam) paiknes tänapäeva Iraagi ja Iraani piirimail. Tema soodne asukoht tegi riigi ohtlikuks konkurendiks läänes asuvatele Mesopotaamia riikidele. Eelam oli mitu korda sealsete impeeriumite võimu all, kuid vallutas aeg-ajalt ka Mesopotaamia alasid. Tema tähtsus kadus 1. aastatuhandel eKr, kui regioonis tõusid esile Meedia ja Pärsia.

Eelami riik sai alguse umbes 2700 eKr. Selle võimsuse tipp oli 2. aastatuhat eKr, kuid hiljem vallutati ta Uus-Assüüria poolt ning Iraani kiltmaal alustasid eelamlastele pealetungi ka indoeurooplased: meedlased ja pärslased. Oletatavasti 539 eKr langes Eelam lõplikult pärslaste võimu alla. Selle muistne pealinn Susa oli juba varem saanud üheks Pärsia olulisematest keskustest.

Assüüria ja Babüloonia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vana-Assüüria
Next.svg Pikemalt artiklis Vana-Babüloonia

Kaanan[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kaanan

Kaanan hõlmas enda alla Foiniikia ja Palestiina alad.

Mitanni[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Mitanni

Hetiidid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Hetiidi riik

Rauaaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Assüüria ja Babüloonia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Uus-Assüüria
Next.svg Pikemalt artiklis Uus-Babüloonia

Ahhemeniidide riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärsia suurriik 500 eKr.
Next.svg Pikemalt artiklis Ahhemeniidide riik

Ahhemeniidide riik (suurriigina ka Pärsia suurriik) oli esimene Pärsia riik. Selle valitsejad olid Ahhemeniidid, kelle järgi riiki nimetataksegi. Riik sai alguse Meedia riigi liidendamisest Vana-Pärsia valitseja Kyros II poolt 550 eKr. Ahhemeniidide valitsemisele tegi lõpu Aleksander Suure vallutus 330 eKr.

5. sajandil eKr elas Ahhemeniidide riigis ligikaudu 50 miljonit inimest ehk arvatavalt 45% maailma rahvastikust; ühegi impeeriumi elanikkonna osakaal maailma rahvastikus pole varem ega hiljem nii suur olnud.[viide?]

Ahhemeniidide riik esineb Lääne ajalookirjutuses eelkõige kreeklaste vastasena aga selline vaatenurk on varju jätnud Ahhemeniidide riigi olulise osa Lähis-Ida ajaloos ning uuemate uurimuste valguses ka Vana-Kreeka arengus. Vanas Testamendis näidatakse pärslasi soodsas valguses: nad on juutide vabastajad ning nende religiooni ja kultuuri toetajad. 220 aastat kestnud Ahhemeniidide riigi tähtsus ajaloos on siiski palju suurem. Nimelt oli tegu esimese korraga ajaloos, mil kogu Lähis-Idal oli üks valitseja. Kultuurilised, teadusalased ja majanduslikud saavutused olid riigi enese seisukohast palju olulisemad kui sõjad kreeklastega ja ülestõusud provintsides.

Antiikaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aleksander Suur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Aleksander Suur

Hellenistlikud riigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Hellenistlikud riigid Lähis-Idas

Partia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Partia

Rooma Mesopotaamia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Uus-Babüloonia

Sassaniidide riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Sassaniidide riik

Keskaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Islami vallutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Uus-Babüloonia

Kalifaat[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kalifaat (Abbassiidide kalifaat, Fatimiidide kalifaat, Seldžukid)

Ristisõjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ristisõjad

Mongoli vallutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Mongoli vallutus Lähis-Idas

Uusaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Safaviidide riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Safaviidide riik

Ottomanide riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ottomanide riik

20. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimene maailmasõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Esimene maailmasõda Lähis-Idas

Kaasaegne Lähis-Ida ajalugu algab Esimest maailmasõjast, mis lõppes Ottomani impeeriumi alistamisega Briti impeeriumi ja nende liitlaste poolt. 30. oktoobril 1918 sõlmiti Murdose vaherahu, mis lõpetas maailmasõja Lähis-Idas. 10. augustil 1920 allkirjastati Sévresi rahu, millega ratifitseeriti Ottomanide impeeriumi jagamine.

Euroopa kolonialism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Lähis-Ida kahe maailmasõja vahel

Teine maailmasõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Teine maailmasõda Lähis-Idas

Iseseisvate riikide sünd[muuda | redigeeri lähteteksti]

1948. aastal loodi Iisrael ning viiekümnendatel taandusid Lääne võõrvõimud. Nii Iisraeli riigi loomine kui ka võõrvägede lahkumine oli mõjutatud Ameerika Ühendriikide poolt. Võtmesündmuseks oli Suessi kriis, mis oli sõjaväeline rünnak Egiptusele Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt.

Kahekümnendal sajandil avastatud naftavarud tõstsid piirkonna majanduslikku ja strateegilist tähtsust oluliselt. 1945. aastal alustasid Saudi Araabia, Iraan, Kuveit, Iraak ja Araabia Ühendemiraadid nafta tootmist ja eksportimist.

20. sajandi konfliktid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lähis-Ida tänapäeval[muuda | redigeeri lähteteksti]