İlham Əliyev

Allikas: Vikipeedia
İlham Əliyev, 2006

İlham Heydər oğlu Əliyev [ilh'am äl'iijev] (sündinud 24. detsembril 1961) on Aserbaidžaani president. Tema isa oli president Heydər Əliyev.

Əliyev on alates 2005. aastast oma isa poolt asutatud Uue Aserbaidžaani Partei juht. Samuti on ta Aserbaidžaani rahvusliku olümpiakomitee esimees.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

1977. aastal astus Əliyev Moskva Riiklikku Rahvusvaheliste Suhete Instituuti ning jätkas 1982 õpinguid postdoktorandina.[1] 1985. aastal sai ta doktorikraadi ajaloos.[1] 1985-1990 pidas ta samas ülikoolis loenguid.[1] Politoloogiadoktorina[1] on Əliyev kirjutanud mitu raamatut tänapäeva Aserbaidžaani naftastrateegia geopoliitilistest aspektidest.

Poliitiline karjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mais 1994 määrati İlham Əliyev Aserbaidžaani Riikliku Naftakompanii asepresidendiks. Ta oli üks võtmefiguure Aserbaidžaani valitsuse ja Lääne naftafirmade läbirääkimistel uute lepingute asjus. Järgmisel aastal valiti ta riigi parlamenti ja sai rahvusliku plümpiakomitee esimeheks. Augustis 2003, kaks kuud enne presidendivalimisi määrati ta peaministriks. Oktoobris loobus Heydər Əliyev tervislikel põhjustel presidendiametist ning määras oma poja, kes oli seni sõltumatu kandidaat, oma partei ainsaks presidendikandidaadiks.

15. oktoobril 2003 toimunud valimiste ametlike tulemuste järgi võitis valimised İlham Əliyev, kogudes 76,84% häältest. Opositsioon keeldus tulemusi tunnustamast ja korraldas massilise protesti väidetava korruptsiooni ning valimiste võltsimise vastu.

Opositsiooniliikmete ja inimõiguslaste kaebuste kohaselt pole inimõiguste olukord Aserbaidžaanis Əliyevi presidendiks oleku vältel paranenud. Opositsiooni meeleavaldused on endiselt keelatud või piiratud Bakuu äärelinnadega ning valitsus avaldab endistviisi survet sõltumatule ajakirjandusele. 2005. aastal vabastas Əliyev rahvusvahelise surve, eriti Euroopa Nõukogu nõudmiste mõjul vanglast paljud mõjukad opositsionäärid, kes arreteeriti seoses valimisjärgsete meeleavaldustega.

Inimõiguste rikkumise ning ainuvõimu tõttu Aserbaidžaanis peavad paljud eksperdid Kaukasuse ja endise Nõukogude Liidu asjus Əliyevit diktaatoriks.[2][3][4] 2010. aastal avaldas Wikileaks diplomaatilise telegrammi USA saatkonnast Aserbaidžaanis, milles võrreldi president Əliyevit maffiabossiga.[5]

2008. aastal kuulutas Əliyev, et "Mägi-Karabahh ei saa iialgi iseseisvaks, seda seisukohta toetavad ka rahvusvahelised rahuvahendajad ning Armeenia peab reaalsusega leppima" ning et "1918. aastal anti Jerevan armeenlastele. See oli suur viga. Erivani khaaniriik oli aserite territoorium ning armeenlased olid seal külalised."[6]

2008. aastal valiti İlham Əliyev taas ametisse 87% häältega. Opositsiooniparteid boikoteerisid valimisi. 2009. aasta 18. märtsil toimunud referendum kiitis heaks konstitutsiooniparandused, mille kohaselt Əliyev võib presidendiametisse kandideerida elu lõpuni, ühtlasi piirati ajakirjandusvabadust.

Aserbaidžaani 2010. aasta parlamendivalimistel kinnistus Əliyevi toetajate enamus parlamendis: esmakordselt Aserbaidžaani ajaloos ei pääsenud peamistest opositsiooniparteidest Aserbaidžaani Rahvarindest ega Musavatist riigi seadusandlikku kokku ainsatki saadikut.

The Economist nimetas Aserbaidžaani oma 2010. aasta demokraatiaindeksis autoritaarseks režiimiks, mis pälvis 135. koha 167-st.

Eraelu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lisaks aserbaidžaani emakeelele kõneleb Əliyev inglise, prantsuse, vene ja türgi keelt. Tema naine Mehriban Əliyeva on kunstnik. Neil on kolm last: Leyla, Arzu and Heydər. Tal on ka vanem õde Sevil Əliyeva.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ilham Əliyevi autasude seas on:

Kultuuris[muuda | redigeeri lähteteksti]

Əliyevi fotot näidatakse filmi "Borat" lõpukaadrites, jättes vale mulje, justkui oleks ta filmis kujutatud fiktsionaalse Kasahstani president.[21]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "President of Azerbaijan-Biography". President.az. Vaadatud 2010-12-12. 
  2. Ken Silverstein (2008-04-25). "Obama to Azeri Dictator: Set Our Big Macs Free—By Ken Silverstein". Harper's Magazine. Vaadatud 2011-03-31. 
  3. William Stewart (2009-01-05). "Oil-rich dictator cultivated by Prince Andrew blocks BBC broadcasts". Mail Online. Vaadatud 2011-03-31. 
  4. Holebender (2010-12-20). "Greg Palast Busted by BP in Azerbaijan". Newsnetscotland.com. Vaadatud 2011-03-31. 
  5. "Azerbaijan: WikiLeaks Cable Compares Ilham Aliyev to Movie Mafia Bosses". EurasiaNet.org. 2010-12-02. Vaadatud 2011-03-31. 
  6. "Azerbaijani president: Armenians are guests in Yerevan". REGNUM News Agency J. 17. jaanuar 2008. 
  7. "ЗА ЗАСЛУГИ — ОРДЕН ЧЕСТИ". Вышка. 30 мая 2003 года.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 8,6 8,7 8,8 Алиев Ильхам Президент Республики Азербайджан.
  9. "Le président azerbaïdjanais reçoit les insignes de Grand-Croix de la Légion d'honneur". RIA Novosti. Vaadatud 12. detsember 2010. 
  10. "Ильхам Алиев награжден Большим крестом польского ордена «За заслуги»". Day.az. Vaadatud 12. detsember 2010. 
  11. Виктор Ющенко наградил Ильхама Алиева орденом князя Ярослава Мудрого І степени
  12. "President of Azerbaijan honored with Gold Medal of Greek Parliament". APA. Vaadatud 12. detsember 2010. 
  13. "Президент Азербайджана награжден орденом Русской Православной церкви «Славы и Чести I степени»". News.Life.az. Vaadatud 12. detsember 2010. 
  14. "Завершился исторический визит Патриарха всея Руси Алексия в Азербайджан". Православие.Ру. 29.05.01.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)
  15. "ВСТРЕЧА ПРЕЗИДЕНТА АЗЕРБАЙДЖАНА ИЛЬХАМА АЛИЕВА И ЭМИРА ГОСУДАРСТВА". Газета Бакинский рабочий. 11.02.2009. 
  16. Президенту Азербайджана Ильхаму Алиеву исполнилось 48 лет
  17. "Президенту Азербайджана Ильхаму Алиеву вручена награда "Друг журналистов" (ФОТО)". Информационное агентство TREND. 2010-12-29. 
  18. 18,0 18,1 18,2 "ПРЕЗИДЕНТ АЗЕРБАЙДЖАНА". Посольство Азербайджанской Республики в Республике Беларусь. 
  19. "Ильхаму Алиеву присвоено звание почетного профессора Белорусского госуниверситета". The First News. 12 ноября 2009.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)
  20. "Студенты ФГП приняли участие во встрече с Президентом Азербайджана И.Г. Алиевым". Факультет глобальных процессов МГУ имени М.В. Ломоносова. 2008-02-22. 
  21. "Borat: Cultural Learnings of America for Make Benefit Glorious Nation of Kazakhstan". 

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Artur Rasi-zadə
Aserbaidžaani peaminister
2003
Järgnev:
Artur Rasi-zadə
Eelnev:
Heydər Əliyev
Aserbaidžaani president
Alates 2003
Järgnev: