Dagestan
| Dagestani Vabariik | |
|
|
|
| vene Республика Дагестан (Respublika Dagestan) |
|
| avaari Дагъистаналъул Республика (Daghistanalhul Respublika) |
|
| kumõki Дагъыстан Республикасы (Daghõstan Respublikasõ) |
|
| lesgi Дагъустандин Республика (Daghustandin Respublika) |
|
| dargi Дагъистанес Республика (Daghistanes Respublika) |
|
| laki Дагъусттаннал Республика (Daghusttannal Respublika) |
|
| tabassaraani Дагъустан (Daghustan) |
|
|
|
|
 Dagestani Vabariigi vapp |
|
|---|---|
 Dagestani Vabariigi lipp |
|
|
|
|
| Pindala: 50 278 km² | |
| Elanikke: 2 931 291[1] (2012) | |
| Pealinn: Mahhatškala | |
| Ametlik(ud) keel(ed): vene ja kohalikud põliskeeled | |
|
|
|
 |
Dagestani Vabariik on Venemaa autonoomne piirkond Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas.
Dagestan asub Kaukasuse peaahelikust põhja jääval mäestiku- ja eelmägede alal Tšetšeenia ja Kaspia mere vahelisel alal.
Nimi Dagestan ('mägede maa') pärineb türgi sõnast dağ ('mägi'), millele lisatud pärsia sufiks -stan.
Sisukord |
[redigeeri] Loodus
Suurem osa Dagestanist on väga mägine, kliima on kuiv ja taimestik napp.
[redigeeri] Rahvastik
Dagestanis elab üle 30 etnilise rühma, kes räägivad peamiselt kaukaasia keelte nahhi-dagestani keelkonda kuuluvaid keeli. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas vabariigis 2 576 531 inimest, kellest 758 438 (29,4%) olid avaarid, 425 526 (16,5%) dargid, 365 804 (14,2%) kumõkid, 336 698 (13,1%) lesgid, 139 732 (5,4%) lakid, 120 875 (4,7%) venelased, 111 656 (4,3%) aserbaidžaanlased ja 110 152 (4,3%) tabassaraanid. Põlisrahvad moodustavad üle 80% rahvastikust.
Kuigi venelased moodustavad ainult 4,7 % elanikkonnast, on vene keel Dagestanis põhiline asjaajamiskeel ja suures osas ka rahvustevahelise suhtlemise keel.
Linnades elas 42,8% ja maal 57,2% elanikest. Suuremad linnad on Mahhatškala, Hassavjurt, Derbent, Kaspiisk, Buinaksk ja Kizljar.
[redigeeri] Haldusjaotus
Halduslikult jaguneb Dagestan 10 linnaks ja 41 rajooniks.
[redigeeri] Linnad
- Mahhatškala
- Buinaksk
- Dagestanskije Ogni
- Derbent
- Hassavjurt
- Izberbaš
- Južno-Suhhokumsk
- Kaspiisk
- Kiziljurt
- Kizljar
[redigeeri] Rajoonid
Vabariigi koosseisus on järgmised rajoonid:
- Aguli rajoon (Агульский район)
- Ahtõ rajoon (Ахтынский район)
- Ahvahhi rajoon (Ахвахский район)
- Akuša rajoon (Акушинский район)
- Babajurti rajoon (Бабаюртовский район)
- Botlihhi rajoon (Ботлихский район)
- Buinakski rajoon (Буйнакский район)
- Dahhadajevi rajoon (Дахадаевский район)
- Derbenti rajoon (Дербентский район)
- Dokuzpara rajoon (Докузпаринский район)
- Gergebili rajoon (Гергебильский район)
- Gumbeti rajoon (Гумбетовский район)
- Gunibi rajoon (Гунибский район)
- Hassavjurti rajoon (Хасавюртовский район)
- Hivi rajoon (Хивский район)
- Hunzahhi rajoon (Хунзахский район)
- Kaitagi rajoon (Кайтагский район)
- Kajakenti rajoon (Каякентский район)
- Karabudahkenti rajoon (Карабудахкентский район)
- Kazbeki rajoon (Казбековский район)
- Kiziljurti rajoon (Кизилюртовский район)
- Kizljari rajoon (Кизлярский район)
- Kuli rajoon (Кулинский район)
- Kumtorkala rajoon (Кумторкалинский район)
- Kurahhi rajoon (Курахский район)
- Laki rajoon (Лакский район)
- Levaši rajoon (Левашинский район)
- Magaramkenti rajoon (Магарамкентский район)
- Nogai rajoon (Ногайский район)
- Novolakskoje rajoon (Новолакский район)
- Rutuli rajoon (Рутульский район)
- Sergokala rajoon (Сергокалинский район)
- Suleiman-Stali rajoon (Сулейман-Стальский район)
- Šamili rajoon (Шамильский район)
- Tabassaraani rajoon (Табасаранский район)
- Tarumovka rajoon (Тарумовский район)
- Tljarata rajoon (Тляратинский район)
- Tsumada rajoon (Цумадинский район)
- Tsunta rajoon (Цунтинский район)
- Tšaroda rajoon (Чародинский район)
- Untsukuli rajoon (Унцукульский район)
[redigeeri] Poliitika
Peaminister on Atai Alijev, president Magomedsalam Magomedov.
[redigeeri] Viited
[redigeeri] Välislingid
Dagestani Vabariik · Inguši Vabariik · Kabardi-Balkaari Vabariik · Karatšai-Tšerkessi Vabariik · Põhja-Osseetia Alaania Vabariik · Tšetšeeni Vabariik · Stavropoli krai
