Dagestan

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on Kaukaasia piirkonnast; Eesti seltsi kohta vaata Dagestan (selts)

Dagestani Vabariik

  • vene Республика Дагестан
    (Respublika Dagestan)
  • avaari Дагъистаналъул Республика
    (Daghistanalhul Respublika)
  • aserbaidžaani Дағыстан Республикасы
    Dağıstan Respublikası
  • kumõki Дагъыстан Республикасы /
    Daghõstan Respublikasõ)
  • lesgi Дагъустандин Республика
    (Daghustandin Respublika)
  • dargi Дагъистанес Республика
    (Daghistanes Respublika)
  • laki Дагъусттаннал Республика
    (Daghusttannal Respublika)
  • tabassaraani Дагъустан
    (Daghustan)


Pindala: 50 278 km²
Elanikke: 3 133 303 (1.01.2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 62,3 in/km²
Pealinn: Mahhatškala
Ametlikud keeled: vene ja kohalikud põliskeeled
Dagestan endises Lõuna föderaalringkonnas

Dagestani Vabariik on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas.

Dagestan asub Kaukasuse peaahelikust põhja jääval mäestiku- ja eelmägede alal Tšetšeenia ja Kaspia mere vahelisel alal.

Nimi Dagestan ('mägede maa') tuleneb türgi sõnast dağ ('mägi'), millele on lisatud pärsia sufiks -stan ('maa').

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Suurem osa Dagestanist on väga mägine, kliima on kuiv ja taimestik napp.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Dagestani etniline kaart.
1-segaasustus, 2-avaarid, 3-dargid, 4-lesgid, 5-lakid, 6-tabassaraanid, 7-agulid, 8-rutulid, 9-tsahhid, 10-kumõkid, 11-nogaid, 12-aserbaidžaanlased, 13-venelased

Dagestanis elab üle 30 etnilise rühma, kes räägivad peamiselt kaukaasia keelte nahhi-dagestani keelkonda kuuluvaid keeli. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas vabariigis 2 576 531 inimest, kellest 758 438 (29,4%) olid avaarid, 425 526 (16,5%) dargid, 365 804 (14,2%) kumõkid, 336 698 (13,1%) lesgid, 139 732 (5,4%) lakid, 120 875 (4,7%) venelased, 111 656 (4,3%) aserbaidžaanlased ja 110 152 (4,3%) tabassaraanid. Põlisrahvad moodustavad üle 80% rahvastikust.

Dagestani etniline koostis
Rahva nimetus 2002 % 2010 %
avaarid 758 438 29,4 850 011 29,4
dargid 425 526 16,5 490 384 17,0
kumõkid 365 804 14,2 431 736 14,9
lesgid 336 698 13,1 385 240 13,3
lakid 139 732 5,4 161 276 5,6
venelased 120 875 4,7 104 020 3,6
aserbaidžaanlased 111 656 4,3 130 919 4,5
tabassaraanid 110 152 4,3 118 848 4,1
tšetšeenid 87 867 3,4 93 658 3,2
nogaid 38 168 1,5 40 407 1,4

Kuigi venelased moodustavad ainult 3,6% elanikkonnast, on vene keel Dagestanis põhiline asjaajamiskeel ja suures osas ka rahvastetevahelise suhtluse keel.

Linnades elab 45,2% ja maal 54,8% elanikest. Suuremad linnad on Mahhatškala, Hassavjurt, Derbent, Kaspiisk, Buinaksk ja Kizljar.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Halduslikult jaguneb Dagestan 10 linnaks ja 41 rajooniks.

Linnad
Rajoonid

Poliitika[muuda | muuda lähteteksti]

Peaminister on Atai Alijev, president Magomedsalam Magomedov.

Dagestani sõda[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Dagestani sõda

Augustis ja septembris 1999 suundus kaks väegruppi Teises Tšetšeeni sõjas, kuhu kuulus kuni 1400 tšetšeeni, Dagestani, araabia ja kasahhi sissi Šamil Bassajevi juhtimisel Tšetšeeniast Dagestani, et aidata kohalikke islami fundamentaliste, keda Kadari, Karamahhi ja Tšabanmahhi külas ründasid Venemaa relvajõud. Selles konfliktis kasutati esimest korda asustatud alal (sealhulgas Tando külas) vaakumpommi. Detsembri keskpaigaks 1999 olid sissid küladest välja aetud ja Tšetšeeniasse tagasi löödud. Lahingutes hukkus vähemalt mitusada inimest. Venemaa pool teatas 279 sõjaväelase hukkumisest ja ligikaudu 987 sõjaväelase haavatasaamisest.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]