Pärnu maantee

See artikkel on Tallinna tänavast; tänavate kohta teistes asulates vaata Pärnu maantee (täpsustus)

Kaart

Pärnu maantee on kohalik tee (tänav) Tallinnas.

Pärnu maantee algab Tallinna kesklinnast Viru väljakult, suundub mööda Vabaduse väljakust ja ristub Estonia puiesteega. Seejärel möödub see kinost Kosmos ning kulgeb üle Liivalaia ja Suur-Ameerika tänava ristmiku. Seejärel möödub Tallinna Ühisgümnaasiumist ja ületab viadukti, mille alla jääb raudtee. Pärast seda jäävad tee äärde Magdaleena haigla ja Eesti Loto peahoone. Edasi möödub maantee endisest Kalevi kompvekivabrikust ja praegusest Eesti Politsei peamajast. Siis ületab ta Tammsaare tee ning jõuab Järveni, kus möödub Järve Selverist ja suundub raudtee kõrval Nõmmele. Pärast raudtee ületamist jõuab Pärnu maantee Nõmme keskuseni ja Turu platsi ristmikuni. Sealt pöörab tee vasakule ning kulgeb taas raudtee kõrval, kuni ületab Pääskülas raudtee ja ristub Vabaduse puiesteega. Pärnu maantee lõpeb Tallinna linna piiril.

Pärnu maantee läbib kolme linnaosa: Kesklinn, Kristiine ja Nõmme, ning neljateist asumit: Vanalinn, Südalinn, Tatari, Tõnismäe, Uus Maailm, Veerenni, Kitseküla, Järve, Liiva, Rahumäe, Nõmme, Hiiu, Kivimäe ja Pääsküla.

Tänav kattub samanimelise aadressiobjektiga (liikluspind), mis erinevalt tänavast ulatub linnast välja Saku–Laagri teeni Laagri alevikus. Ühtlasi kattub tänav kahel lõigul (ristumiseni Männiku teega ja enne linnapiiri) Tallinna–Pärnu–Ikla maanteega.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pärnu maantee äärsel alal Kosmose kino taga avastati 2022. aasta väljakaevamistel neli viikingiaegset tuleaset. See oli esimene viikingiaegne leid Tallinnas.^[1]

Tallinna vanalinnast Pärnusse ja Läänemaale suunduv tee oli üks vanemaid Tallinnas. Tallinnas linnainsenerina tegutsenud H. J. Woltemate poolt 1680. aastal valminud esimeselt Tallinna linna sarase plaanilt võib välja lugeda paljude lõunasse suunduvate teeharude olemasolu. Samuel Waxelbergi Tallinna sarase kaart^[2] näitab samuti, et 17. sajandi viimastel kümnenditel kulges Tallinnast lõunasse suunduv tee mitmes harus peaaegu samal joonel tänase Pärnu maanteega. Sama situatsiooni esitab ka Tallinna linnaarhiivis säilitatav Tallinna gümnaasiumi matemaatika ja õigusteaduse professori Heinrich Julius Woltemate (1651–1696) teine kaart 1689. aastast.^[3] Ajalooline Pärnu maantee kulges mööda praegust Tondi tänavat, suundus Rahumäe teelahkme juurest üle Tondi liivikute ning tõusis Rahumäe kalmistu taga mäkke. Edasi kulges piir mööda praegust Vana-Pärnu maanteed kuni Nõmme turuplatsini.^[4] Praegune Tondi tee oli kaua aega üheks Pärnu maantee raskemini läbitavaks lõiguks, kuni 19. sajandi teisel poolel alustati ulatuslike metsastamis- ja kuivendustöödega, paranesid ka liiklusolud. 19. sajandi lõpul õgvendati Tondi teed sellisena, et Tondi mõisa peahoone jäi ühele poole teed ja majandushooned teisele poole. Tondi mõisast Rahumäe poole jääv tee kandis tollal Vana Pärnu postimaantee nime.^[5]

Veel 20. sajandi alguses kandis tänapäevase Pärnu maantee Vene turu ja Peetri platsi vaheline lõik nime Jaani tänav, praeguse Pärnu maantee lõigul Vabaduse väljakust kuni praeguse Sakala tänava ristini kulges ülikitsas Väike-Roosikrantsi tänav (Kleine Rosenkranz-Straße), mis oli tähistanud praegust Pärnu mnt 14–32 lõiku ning Peeter Süda tänava ja Tõnismäe tänava ning Vaestepatuste tänava vaheline lõik nime Väike-Pärnu maantee. 22. jaanuaril 1936 liideti Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee ning nimetati ümber Sakala maanteeks (hilisem Sakala tänav).

Pärnu maantee 8, Adolf Steinmanni kinnistul asus aastatel 1922–1936, arhitektide Herbert Johansoni ja Eugen Habermanni projekteeritud kiviseinte, plekk-katuse ja suurte vitriinakendega kauplusehoone. Majas tegutsesid B. Michelson ja Ko. koloniaalkauplus ning 1932. aastast E. Wildtagi kauplus. Aastatel 1936–1937 ehitati kauplusehoone asemele arhitekt Eugen Sachariase projekti järgi seitsmekorruseline äri- ja büroopindadega kortermaja, Pärnu maantee 8.

Suur-Pärnu ja Väike-Pärnu maantee[muuda | muuda lähteteksti]

1936. aastast, hakkasid kesklinna suunduv Suur-Pärnu maantee ja osa Väike-Pärnu maanteest kandma Pärnu maantee nime^[6]. Seni oli Tõnismäelt lõuna suunas suunduv tee kandnud nimetust Suur-Pärnu maantee ja Suur-Pärnu ja osa Väike-Pärnu maanteest hakkasid kandma Pärnu maantee nime.

1930. aastate teisel poolel töötas Tallinna Linnavalitsus välja uued linnaarenduse põhimõtted, kuna tänavad omasid ilmelt ebaühtlast, isegi korratut kuju, kuna üksteise kõrvale on ehitatud väga erineva kõrgusega hooneid. Et seda tulevikus vältida ja anda ehitustegevusele vastav suund, töötas Tallinna linnavalitsus välja peatänavate ruumilise mõju kujundamise projektid, määrates kindlaks ehitatavate hoonete kõrgused. Selle kava kohaselt tuli ehitada Vabaduse väljaku ja Vene turu ümbrusse kuue- ja seitsmekorruselised majad; Narva maanteele, Suur-Tartu maanteele, Paldiski maantee algusse, Mere puiesteele, Estonia puiesteele ja Vabaduse puiesteele, Väike-Roosikrantsi tänavale, Väike-Pärnu maantee osale, Vabaduse väljakule ja Kopli tänava osale vastu Balti jaama ning Aia tänava osale Viru tänavast kuni Inseneri tänavani viiekorruselised majad; Kopli tänava osale, Põhja puiesteele, Mere puiestee osale, Narva maantee ja Suur-Tartu maantee osale, Väike-Tartu maantee, Väike-Pärnu maantee osale, Suur-Pärnu maanteele, Tõnismäele, Toompuiesteele, Vaksali puiesteele, Paldiski maantee osale, Suur-Roosikrantsi tänavale, Kaarli puiesteele, Väike-Pärnu maantee, Väike-Tartu maantee ja Liivalaia tänava vahelisele maa-alale ning Politsei aeda neljakorruselised majad.

1930. aastate teisel poolel ehitati ka Pärnu maantee uuele osale tänapäevased hooned (Pärnu mnt 36 (1936), Pärnu mnt 32 (1937), Pärnu mnt 30 (1936), Pärnu mnt 28 (1937), Pärnu mnt 26 (1935), Pärnu mnt 23 (1934), Pärnu mnt 21 (1938), Pärnu mnt 20 (1938), Pärnu mnt 16 (1935), Pärnu mnt 14, Hotell Palace 1937), Pärnu mnt 16 (1935) jt.

Saksa okupatsiooni (1941–1944) ajal kandis tänav saksapärast nime Pernausche Straße.

16. Oktoobri pargi Pärnu maantee poolsel äärel asus Valve Pormeisti 1953. aastal loodud põllumajanduse eesrindlaste autahvel.

Pärnu maantee 45 alal, kuhu 1964. aastal ehitati kino Kosmos, asus 1949–1957 trammide ümberpööramise kolmnurk, mida kasutati kuni 1957. aastani.

Pärnu maanteed laiendati aastatel 1964–1965 Komsomoli ja V. Kingissepa tänava ristmikult kuni Tallinna Vineeri- ja Mööblivabrikuni ning vanad puumajad lammutati 1963. aastal.

Ristuvad tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Pärnu maantee puutub algusest lõpu poole minnes kokku järgmiste tänavatega: Viru väljak, Valli tänav (paremalt), Väike-Karja tänav (paremalt), G. Otsa tänav (vasakult), Suur-Karja tänav (paremalt), Vabaduse väljak (paremalt), Estonia puiestee (vasakult), Sakala tänav (vasakult), Peeter Süda tänav (vasakult), Roosikrantsi tänav (paremalt), Hariduse tänav (paremalt), Tõnismägi (paremalt), Liivalaia tänav (vasakult), Suur-Ameerika tänav (paremalt),^[7] Väike-Ameerika tänav (paremalt), Tatari tänav (vasakult), Luha tänav (paremalt), Vineeri tänav (vasakult), Koidu tänav (ristmikku pole, tänav läheb paremalt viadukti alla), Tehnika tänav (ristmikku pole, tänav läheb viadukti alt risti läbi), raudtee, Kauba tänav (paremalt viadukti all), Jalgpalli tänav (vasakult viadukti all), Paide tänav (vasakult), Magdaleena tänav (paremalt), Rapla tänav (vasakult), Tondi tänav (paremalt), Juurdeveo tänav (vasakult), Kiisa tänav (vasakult), Alevi tänav (paremalt),^[8] Saku tänav (vasakult), Kohila tänav (vasakult), Hallivanamehe tänav (paremalt), Karamelli tänav (vasakult), Piima tänav (vasakult), Järvevana tee (ristmikku pole, tänav läheb vasakult viadukti alla), A. H. Tammsaare tee (ristmikku pole, tänav läheb paremalt viadukti alla), Järve tänav (paremalt), Virve tänav (paremalt), Viljandi maantee (vasakult), Rulli tänav (vasakult), Männiku tee (vasakult), Risti tänav (vasakult), Kõrge tänav (paremalt), Sihi tänav (vasakult), Kirde tänav (vasakult), Näituse tänav (vasakult), Kaevu tänav (vasakult), Liiva tänav (vasakult), Kivi tänav (vasakult), Väike tänav (vasakult), Roheline tänav (vasakult), Valdeku tänav (vasakult), Raudtee tänav (risti), raudtee, N. v. Glehni tänav (paremalt), Idakaare tänav (paremalt), Jaama tänav (vasakult), Vana-Mustamäe tänav (paremalt), Kõver tänav (vasakult), Kuuse tänav (vasakult), Männi tänav (vasakult), Puuvilja tänav (vasakult),^[9] Kuru tänav (paremalt), Võsu tänav (vasakult), Põhjakaare tänav (paremalt), Lühike tänav (vasakult), Puu tänav (risti), Hiiu tänav (paremalt), Vääna tänav (paremalt), Salve tänav (paremalt), Valve tänav (vasakult), Lauliku tänav (paremalt), Kivimäe tänav (risti), Liiviku tänav (paremalt), Jannseni tänav (vasakult), Laane tänav (paremalt), Vesikaare tänav (vasakult), Varbola tänav (paremalt), Õitse tänav (paremalt), Värsi tänav (vasakult), Lauliku tänav (risti), Rao tänav (paremalt), Suvila tänav (paremalt), Viisi tänav (vasakult), Kastani tänav (paremalt), Lõo tänav (paremalt), Kadaka puiestee (paremalt), Rohula tänav (paremalt), Hirve põik (paremalt), raudtee, Vabaduse puiestee (vasakult).^[10]

Hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]

Kesklinna linnaosas:

Tammsaare park, haljasala mis piirneb Pärnu maantee, Viru väljaku, Viru hotelli ja Viru keskuse, Estonia puiestee, Teatri väljaku, Estonia teatri ja Georg Otsa tänavaga
Virumägi (Musumägi), haljasala Pärnu maantee, Valli tänava ja Viru tänava vahel
Eesti Draamateater, Pärnu mnt 5. Arhitektid Nikolai Vassiljev ja Aleksei Bubõr (1910), algne Tallinna Saksa Teatri hoone. Kultuurimälestis nr 3118^[11]
Pärnu maantee 6 // Müürivahe 28 (algselt Valli 10), Urla maja, hoones asub kauplus Laste Maailm. Arhitekt Eugen Habermann (1933). Kultuurimälestis nr 3055^[12] Hoones, Valli tn. nr. l0 tegutses 23. oktoobrist 1933. aastast Majaomanike Krediitpank.
Pärnu maantee 7, Ringkonnakohtu maja kus asuvad: Tallinna halduskohus, Tallinna ringkonnakohus. Projekteerija Erwin Bernhard (1893)
Pärnu maantee 8 // Väike-Karja 9 Heili maja (ka arstide maja), kus asus 1. jaanuarist 1938^[13] Majaomanike Krediitpank, hoone valmis 1937 osaühisus „Elamu“ tellimusel, arhitekt Eugen Sacharias^[14].
Pärnu maantee 9, büroohoone. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond, hoones tegutsenud aja jooksul ka Tallinna Linna Kesklinna Rajooni ja Tallinna Linna Lenini rajooni RSN Täitevkomitee.
Suur-Karja 23 // Pärnu maantee 10 // Väike-Karja 10 // 12,^[15] Saarineni maja^[16], kus asuvad Rahva Raamatu raamatupood. 20. sajandi alguses asusid majas ka Tallinna Vastastikuse Krediidiühisuse/Tallinna Krediitpanga ruumid. Arhitekt Eliel Gottlieb Saarinen (1912), kultuurimälestis nr 3056^[17] 1991. aastast asus hoones peale renoveerimist Tartu Kommertspank, pangaruumid hoone teisel korrusel. Hoone esimesel korrusel tegutses Tallinna linna I apteek^[18] Kui Eesti taasiseseisvumise järel, Tartu Kommertspank läks 17.11.1992 moratooriumi alla ja seejärel sundlikvideerimisele, omandas pangaruumid Tallinna Pank.
Pärnu maantee 11 Tallinna Reaalkooli Tallinna Kesklinna Põhikool, endine Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakond
Pärnu maantee 12 // Suur-Karja 20. Arhitektid Rudolf von Engelhardt, Nikolai Thamm noorem (1900). Tallinna Saksa klubi ja vana Tallinna peapostkontori hoone
Pärnu maantee 13, Tallinna Inglise Kolledži spordihoone
Tallinna Inglise Kolledži hoone, Estonia puiestee 10. Arhitektid Erich Jacoby ja insener Aleksander Rosenberg (1916). Algne Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoone on kultuurimälestis nr 1068^[19]
Pärnu maantee 14 // Vabaduse väljak 3, Hotell Palace. Arhitekt oli Elmar Lohk (1937)
Pärnu mnt 15 // Tatari 2, Kawe Plaza. Arhitekt Henno Sillaste (1998)
Pärnu maantee 16 (algselt Väike-Roosikrantsi 4), Karl Lentsi maja. Arhitekt Boris Tšernov (1935)
Pärnu maantee 18, elu- ja ärihoone.
Pärnu maantee 19, ärihoone. Algselt S. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi lillepood, hiljem AS Comexi^[20] kauplus Westman^[21]
Pärnu maantee 20 elamu, kullassepa ja väärismetallimeistri Roman Tavasti hoone, projekteerinud Karl Burman vanem (1938). Kultuurimälestis nr 8530^[22]
Pärnu maantee 21 AS Mobile aktsionäri ja direktori August Külma maja, AS Mobile esindusäri kuni 1940. aastani. Arhitekt Eugen Sacharias (1938)
Pärnu maantee 22 Kawe kelder, endine šokolaadivabriku Kawe laohoone, kultuurimälestis nr 27055. Hoone ehitati põhjalikult ringi 1990. aastatel^[23]
Pärnu maantee 23 elamu. Arhitekt Eugen Sacharias (1934), kultuurimälestis nr 8531^[24]
Pärnu maantee 26 elamu- ja ärihoone (algselt Väike-Roosikrantsi 10), arst Harry Adamsi maja. Arhitekt Eugen Sacharias (1935), kultuurimälestis nr 8532^[25]
Pärnu mnt 27 elamu- ja ärihoone (algselt Sakala 50). Pärnu mnt 27 maja lasi ehitati 1937. aastal vabriku Rauaniit direktor Gedeli Itskowitsch, arhitekt Boris Tšernovi projekt (1937)^[26] 1940. aasta lõpul asus majas NSV Liidu SARKi Piirivalve NKVD Balti ringkonna piirivalvevägede valitsus. Sõjajärgsetel aastatel, hiljemalt 1953. aastani tegutses majas Tallinna Miilitsavalitsus ja Tallinna Miilitsa Peavalitsus^[27]. 1995. aastal tagastati osa majast õigusjärgsetele omanikele.
Tallinna esimene taskupark Süda tänava ja Pärnu mnt nurgal^[28]
Pärnu maantee 28 elamu- ja ärihoone. Arhitekt Aleksander Wladovsky (1937). Kultuurimälestis nr 8533^[29] Eesti NSV ajal asus hoone esimesel korrusel raamatukauplus Võitlev Sõna, aastast 1999 Cafe VS.
Pärnu maantee 30 elamu, (algselt Väike-Roosikrantsi 14, arstide Erich Wulffi ja Hugo Hoffmanni maja). Arhitekt Erich Jacoby (valmis 1936). Kultuurimälestis nr 8534^[30]. Eesti NSV ajal tegutses hoone esimesel korrusel Ühendettevõtte Tõnismäe ekspressbaar^[31]
Europark Estonia OÜ tasuline parkla, Pärnu maantee 31, kus varem asus Balti Sepiku kohvik
Pärnu maantee 32 elamu- ja ärihoone, kultuurimälestis nr 8535,^[32] valmis 1937, arhitekt Eugen Habermann. Eesti NSV ajal tegutses hoone esimesel korrusel Tallinna Rajoonidevahelise kaubanduskontori kauplus Aedvili^[33]
Pärnu maantee 33 asub Das Haus 2020. aastal valminud äri- ja elamukvartal, mille hooned asuvad neljal kinnistul – Pärnu mnt 29, Pärnu mnt 31, Pärnu mnt 33 ja Süda tänav 4. Algne Pärnu mnt 33 hoone lammutati pärast 1985. aastat ja ülejäänud majad 1990. aastatel. Pärnu mnt. 31 hoones^[34] tegutses 1882. aastast^[35] Väike-Pärnu maantee nr. 21^[36], 1859. aastal avatud^[37] Vana-Pärnu apteek, algne proviisor Bernhard Linde^[38] (1851–1910) apteek, kes oli esimene eesti soost apteegiomanik Tallinnas

Pärnu maantee 35 asus 1917. aastal ehitatud^[39] kahekordne puuhoone (lammutatud)
Pärnu mnt 36 // Roosikrantsi 23. Arhitekt Robert Natus (1936), kultuurimälestis nr 8202. Hoone esimesel korrusel äripinnad, kus tegutses ka kauplus Sakala ja Roosa Krantsi kauplus)
Pärnu maantee 37 endine Argentiina restorani hoone
Elamu Pärnu maantee 38.^[40]
Elamu Pärnu maantee 40.^[41]. Eesti NSV ajal tegutses hoone esimesel korrusel Ühendettevõtte Tõnismäe võileivabaar^[42] ja hiljem kauplus Piibeleht
Pärnu maantee 41 (algselt Väike-Pärnu maantee 31) asus kuni 1944. aastani kino Kungla, mis hävis 1944. aasta märtsipommitamise tagajärjel^[43]
Pärnu maantee 41, endine Tallinna töölisvõimla^[44]
Pärnu maantee 41a, Eesti NSV Ametiühingute Spordiseltsi Kalev Kesknõukogu hoone ja Ametiühingute Keskliidu hoone
Elamu Pärnu maantee 43. Algselt hoone Vaestepatuste tänav 1a ehitas saapakaupmees ja -tööstur Kirill Molodzov 1933. aasta paiku. Hoone arhitekt V. Tretjakevitš/Boris Tšernov.^[45] Põles 1944. aasta märtsipommitamises seest tühjaks ja taastati pärast sõda
Elamu Pärnu maantee 43a hävines 1944. aasta märtsipommitamises. Algselt Väike-Pärnu mnt 33 // Vaestepatuste tänav 2,^[46] hilisem aadress Pärnu maantee 43
(Tõnismägi 11a asub Paul Kerese monument, kultuurimälestis nr 2250)^[47]
Pärnu maantee 44 // Tõnismägi 11a, kuuekorruseline äri- ja elamuhoone, mis külgneb Pärnu maantee, Tõnismäe ja Hariduse tänavaga^[48]
Pärnu maantee 45, kino Kosmos (1962)
Pärnu maantee 50, Tallinna Tõnismäe Reaalkool
Pärnu maantee 57 // Liivalaia 2, Tallinna Polütehnikum
Pärnu maantee 59 asus Tallinna Ülikooli ühiselamu (lammutati 2018. aastal, sinna ehitatakse Tallinna Muusika- ja Balletikooli hoone, milles õppe-, harjutus- ja esinemistingimused, lisaks klassi- ja harjutusruumidele mitu saali, õpilaskodu, stuudio, ujula ja sisehoov)^[49]
Pärnu maantee 62, Tallinna Tehnikakõrgkool
Pärnu maantee 66, asub 1962. aastal ehitatud viiekorruseline kortermaja, äripindadega esimesel korrusel (algselt Eesti NSV ajal Tallinna I Toidukaubastu kauplus Tempo^[50])
Pärnu maantee 67, Tallinna Perekonnaseisuameti hoone, alates 1982. aastast. 1956. aastast tegutses hoones Tallinna Linna Kiirabi Jaam ja Tallinna Tõnismäe Haigla Kiirabijaam. Tallinna Kiirabihaigla Kiirabijaama uus hoone Retke tee 1 valmis 1976. aastal, kuid aadressile Pärnu mnt. 67 asutati 1. detsembril 1977. aastal kiirabi filiaal^[51]Maja interjöörid tervikuna kultuurimälestis nr 2203.^[52] Arhitektid N. Vassiljev ja A. Bubõr (1910), ehitatud ja kuulus mööblivabrikant Martin Christian Lutherile, kultuurimälestis nr 3119^[53]
Pärnu maantee 67A, Ajakirjandusmaja
Pärnu maantee 68 // Uue Maailma 19, korterelamu, mille esimesel korrusel äripinnad
Pärnu maantee 69B, Baltic Panel Group OÜ (endine Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaat)
Pärnu maantee 71, Tallinna Ühisgümnaasium
Pärnu maantee 76, asub 1963. aastal ehitatud tüüpprojekti 1-317А-15М järgi ehitatud viiekorruseline kortermaja, äripindadega esimesel korrusel
Pärnu maantee 80, tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamu
Pärnu maantee 82, tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamu, mille esimesel korrusel äripinnad (algselt kauplus Pärnu)
Pärnu maantee 94, asus neljakorruseline kortermaja, mis lammutati 1982. aastal seoses Pärnu maantee viadukti uuendamisega.
Pärnu maantee 96, asus 1937. aastal ehitatud Liisa Borni maja, milles Eesti NSV ajal tegutses Teeninduskombinaadi "Kiir" saun nr. 8 ehk Koidu saun, arhitekt Eugen Sacharias. Hoone lammutati 1982. aastal seoses Pärnu maantee viadukti uuendamisega.
Pärnu maantee viadukt
Pärnu maantee 102, Diakonisside Asutise hoonekompleks. Algselt Suur Pärnu maantee 50
Pärnu mnt 102c, büroohoone
Pärnu maantee 104a, 1977. aastal ehitatud Tallinna Vabariikliku IV Haigla hoone. Praegu Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena üksus, A-korpus.
Pärnu maantee 104b, 1977. aastal ehitatud Tallinna Vabariikliku IV Haigla hoone. Praegu Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena üksus, B-korpus, Taastusravikliinik, Kirurgiakliinik, Sisekliinik.
Pärnu maantee 104c, 1977. aastal ehitatud Tallinna Vabariikliku IV Haigla hoone. Praegu Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena üksus, C-korpus, Radioloogiakeskus.
Pärnu maantee 104d, 1977. aastal ehitatud Tallinna Vabariikliku IV Haigla hoone. Praegu Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena üksus, D-korpus, Polikliinik. Raviasutuse endised nimetused: 1940–1946 Tallinna Sisehaiguste Haigla, 1946–1954 Eriotstarbeline Haigla, 1954–1989 Tallinna Vabariiklik Neljas Haigla, 1989–1992 ENSV Tervishoiuministeeriumi Vabariiklik Neljas Haigla, 1993–1994 Magdaleena Haigla, 1994–2001 Tallinna Magdaleena Haigla^[54].
Pärnu maantee 105, büroohoone, endine AS Äripäeva toimetuse hoone
Pärnu maantee 107, viiekorruseline tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamu, mille esimesel korrusel äripinnad (algselt kauplus Paide)
Pärnu maantee 110, 15-korruseline 2006. aastal ehitatud korterelamu, mille esimesel korrusel äripinnad
Pärnu maantee 113, Pärnu maantee viadukti juurde kavandatakse 13-korruselise kõrghoone ehitamist, maja valmib 2022. aasta varakevadel.^[55]
Pärnu maantee 123, 1956. aastal ehitatud neljakorruseline kivist elamu ja kinnistul ka endine Tallinna Diakonisside Seltsi Diakonisside lasteaia hoone. Šveitsi stiilis puitpitsvilla on projekteerinud Tallinnas tuntud arhitekt Nikolai Thamm vanem 1882. aastal.^[56] Eesti NSV aja lõpus tegutses hoones NSV Liidu relvajõudude hotell Tšaika, 1994. aastal nimetati asutus ümber Sõdurikoduks.
Pärnu maantee 123a, 125, 125a, 1960. aastal tüüpprojekti 1-432 järgi ehitatud neljakorruselised korterelamud
Pärnu maantee 132 (algne aadress oli Suur-Pärnu maantee 78), trükikoja Aldus maja. 1932. aastal Eugen Habermanni projekteeritud hoones asus algselt Juhan Susi nahaparkimise tööstus,^[57] Nahaparkimisevabrik Linda ja hiljem Riidevabrik Keila tsehh^[58]
Pärnu maantee 137 // Saku tn 2 // Kohila tn 1, endine ETKVL Tootmiskoondise Kooperaator peahoone. Kogu kvartal kuulus ETKVL-ile.
Pärnu maantee 138 asus AS Eesti Tuletikumonopoli vabriku hoone

Pärnu maantee 139, Politsei- ja Piirivalveameti ja Põhja Prefektuuri hoone. Algselt kondiitritoodete vabriku Kalev 1958. aastal valminud hoone, arhitekt - Leningradi Pišepromprojekti arhitekt P. Sergejev.
Pärnu maantee 139c asus metallitöötlusettevõtte Vasar tootmishoone.
Pärnu maantee 139e asus 1962. aastal valminud Tallinna Piimatoodete Kombinaadi hoone^[59]
Pärnu maantee 139f, Isku Mööbli AS,
Pärnu maantee 141, Delta Plaza,
Pärnu maantee 141A, Neste Järve A24 tankla,
Pärnu maantee 142, Donte Ärikeskus. Kinnistul^[60] tegutses kuni 1958. aastani Tallinna Tuletikuvabrik, siis Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu Masinaehituse Valitsuse käskkirjaga asutati samades ruumides Pärnu mnt 142 Tallinna Pooljuhttakistite Tehas, 1959. aastast Hans Pöögelmanni nimeline Tallinna Raadiotehnika Tehas.
Pärnu maantee 143, Järve mets
Casino Grand Prix
Pärnu maantee 146, AS Lukukoda
Pärnu maantee 154, ARS Kunstilinnak.^[61] Algne ENSV Kunstifondi Tallinna Kombinaat Ars.
Pärnu maantee 158, Estconde Ärikeskus, AS Andmevara
Pärnu maantee 160 asub 1952. aastal valminud algne Dünamo suusavabriku hoone
Pärnu maantee 162, Tallinna Ehituskool

Kristiine linnaosas:

Pärnu maantee 186, Väike-Järve ärimaja ja Väike-Järve keskus^[62]
Pärnu maantee 232, 1979. aastal ehitatud büroo- ja ärihooned, Amserv Auto AS

Nõmme linnaosas:

Pärnu maantee 223, Jehoova tunnistajate Nõmme kuningriigisaal^[63]
Pärnu maantee 238, Järve Selver,
Pärnu maantee 240, Feenoks AS (alkohoolsete jookide kauplus). Silikaadi saunahoone, Pärnu mnt 240, arhitekt oli nõmmelane Friedrich Wendach. Silikaadi saun avati 1938. aasta märtsis. Saun projekteeriti 50 inimesele, saunas oli ka neli numbrisauna (vannituba). Oli veel rooma saun ja aurukapp, saunas oli avar leiliruum lavaga, lisaks veel einelauaruum. Eesti NSV ajal tegutses Pärnu maantee 240 Teeninduskombinaadi "Kiir" saun nr. 9. Nüüdseks on Silikaadi saun oma töö ammugi lõpetanud.^[64]
Pärnu maantee 281, Nõmme keskus – Nõmme Comarket (algne Nõmme restoran)
Pärnu maantee 288b, Rahumäe jaamahoone
Pärnu maantee 296, Renott Kivi OÜ, "Kivihoov"
Pärnu maantee 325, Hiiu Pubi, (algne Hiiu kaupluse hoone)
Pärnu maantee 326, Nõmme linnaapteek
Pärnu maantee 326, Sangaste telliskivivabriku omanike vendade Jakob ja Karl Kahro Kahro maja (1931–1933), kunagise kino Victoria Palace / Võit hoone. Arhitekt Friedrich Herbert Wendach / Edgar Velbri, Pappa Pizza
Pärnu maantee 328, Kahro maja äri- ja eluhoone Pärnu mnt 328. Arhitekt Friedrich Herbert Wendach / Edgar Velbri (1936)
Pärnu maantee 370, toitlustusasutus, kus Eesti NSV ajal asus õllebaar^[65], hiljem Hiiu Õlletuba
Pärnu maantee 421/1, kauplusehoone, algne Pääsküla kauplus
Pärnu maantee 434, kauplusehoone, algne Laane kauplus
Pärnu maantee 453, Nõukogude armee sõjaväelastele ehitatud paneeltornelamu
Pärnu maantee 453E, Neste Laagri A24
Pärnu maantee 453E, Laagri Säästumarket
Pärnu maantee 480a, Pääsküla raamatukogu
Pärnu maantee 492, Peetri aedlinna kõrgemate ametnike elamu
Pärnu maantee 499, CD100 Muusikapood
Pärnu maantee 558a, Laagri Maksimarket