Eugen Habermann

Allikas: Vikipeedia
Eugen Habermann
Sünniaeg 19. oktoober 1884
Tallinn
Surmaaeg 17. september 1944 (59-aastaselt)
Gdański laht
Rahvus eestlane
Tegevusala arhitekt
Kunsti õppinud Darmstadti Tehnikaülikool
Tuntud teoseid Riigikogu hoone

Eugen Habermann (19. oktoober 1884 Tallinn17. september 1944 Gdański laht, Poola) oli eesti arhitekt.

Aastatel 19021905 õppis ta Riia Polütehnilises Instituudis, hiljem 19061909 Dresdeni tehnikaülikoolis.

Ta oli üks Eesti Arhitektide Ühingu rajajaist, olles ka esimene ühingu esimees (19221932). 19141923 oli ta Tallinna linnaplaneerimisarhitekt ning ühtlasi ka Siseministeeriumi Ehitusvalitsuse juhataja.

Habermanni olulisi tegevusvaldkondi oli Tallinna vanalinna restaureerimine ja tuleviku kavandamine. Koostas 19171921 Eliel Saarineni 1913. aasta Tallinna generaalplaani alusel uue plaani, võttes arvesse tegelikku arengut.

Eugen Habermann jäi kadunuks laeval Moero Eestist põgenedes.[1]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

1930ndatel aastatel viljeles funktsionalismi, sama kümnendi lõpust oli tema loominguliseks ambitsiooniks esinduslikkus. Habermann ja Herbert Johanson kavandasid Riigikogu hoone, mis valmis aastal 1922. Koos kavandasid nad ka Lutheri mööblivabriku meistrite elamud Vana-Lõuna tänaval, ühistu "Oma Kolle" majad Kolde puiesteel ning õpetajate elamud Raua ja Graniidi tänavatel.

Juba 1920-ndate teisel poolel hakkas Habermanni loomingus ilmnema funktsionalism Seda eriti tööstushooneis. 19241929 valmisid Tallinna Linna Elektri Keskjaama hoone Põhja puiestee 29 ümberehitused. Tema projekti järgi ehitati Tallinnas Põhja puiestee 7 asuva Rauaniit/Punane Koit/Suva trikootööstuse hoone, 1933. aastal lõpetati neljakorruselise põhikorpuse ehitus. Hiljem ehitati hoonele viies korrus.[2] Eesti funktsionalismi tippteoste hulka kuuluvad kino "Bi-Ba-Bo" (Viru 11, hävinud)ja nn Urla maja (äri- ja eluhoone Pärnu mtn 6).[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Surmasõit. Kodumaal ja võõrsil hauda varisenud kaasmaalased. Sõnumid, 15.03.1946
  2. Robert Nerman: "Mitme nimega Suva sokivabrik" Postimees, 2. juuni 2006
  3. Ervin Pütsep, Kaks meistrit - Teataja, 24.10.1954

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]