Suur-Karja tänav

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kaart
Suur-Karja tänava vaade Karjavärava platsilt
Karjavärava plats ja Suur-Karja tänava

Suur-Karja tänav on tänav Tallinna Kesklinna linnaosas.

Suur-Karja tänav algab peaaegu linna südamest Raekoja platsi juurest Kuninga tänava ja Vana turu ristmikult. Kagu suunduv tänav hargneb Suur-Karja 7 hoone juures Väike- ja Suur-Karja tänavaks, Karjavärava väljakul ristub Vana-Posti tänava ja Müürivahe tänavaga ning suubub Pärnu maanteele.

Tänava hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]

Suur-Karja tänava pangahoone

Suur-Karja 1[muuda | muuda lähteteksti]

Pangamaja Suur-Karja tänav 1 // Vana turg 2 (endine Scheeli pank). Suur-Karja 1 kolmekorruseline, kõrge viilkatuse ja barokse tornärkliga uusgooti stiilis kivimaja valmis kahes järgus. Aastatel 1903–1904 ehitati ümber nurgakrundil asunud keskaegne viiluga maja (Otto Schott, Wilhelm Neumann (fassaadid)). 1923–1924 liideti sellega varaklassitsistliku fassaadiga kõrvalhoone Vana turu pool ning fassaadid ühtlustati (arhitektuuribüroo Bielenberg & Moser Berliinist). Hoone vormis kui ka materjalis on järgitud Tallinna keskaegse ehituskunsti traditsioone. Kõrge sokliosa, rõdud ja torn, akende ja uste raidkivipiirded on tahutud paest. Nurgapoolne viil on analoogne vastasasuva nn piiskopimaja viiluga, ärkli barokne torn kordab Raekoja tornikiivri vorme. Keskaegse hoone turupoolsel küljel asunud barokse nikerduksega (1665) hilisgooti raidportaal (1498) laoti uuesti üles Suur-Karja tänava pool. Esimesel korrusel oli suur kaarakendega pangasaal, teisel korrusel kahel pool kitsast võlvitud koridori kontoriruumid, kolmandal korrusel pangaomaniku korter, mille külalistubadest on kujundatud pidulik saal.[1] Kultuurimälestis nr 3082.[2]

Suur-Karja 2[muuda | muuda lähteteksti]

Suur-Karja 2

Krunt Suur-Karja 2 oli hoonestatud juba 13. sajandil, esimene omanik, kelle nimi on talletatud, oli Thidericus Lange aastal 1360.[3] Hoone on täielikult renoveeritud ning maja tunnistati parimaks renoveeritud Tallinna Vanalinna majaks 2008. aastal.

Suur-Karja 4[muuda | muuda lähteteksti]

Suur-Karja 4

Suur-Karja 4 hoones tegutses 1930-ndail Heinmanni kohvik, hiljem Harju kohvik. Tänapäeval tegutseb hoones Nimeta Baar.

Suur-Karja 7 hoone 20. sajandi alguses
Suur-Karja 7 hoone 21. sajandi alguses

Suur-Karja 5[muuda | muuda lähteteksti]

Suur-Karja tänav 5 asub kolmekorruseline kivimaja, mis on ehitatud 18. sajandil ja ümber ehitatud 1876. aastal arhitekt Cristoph August Gableri poolt.

Hoone allkorrusel asuvad kauplused, maja taga on kitsas L-kujuline siseõu, mille hoovil asub endine Pfaffi õlletööstuse tööstusehitis.

Suur-Karja 7[muuda | muuda lähteteksti]

Suur-Karja tänav 7 // Väike-Karja tänav 2 on Väike-Karja ja Suur-Karja tänava hargnemiskohas aastatel 1911–1912 Aleksandr Jaron projekti järgi ehitatud hoone, kus asus algselt Riia Kommertspanga Tallinna filiaal (Rigaer Commerzbank, Revaler Filiale) (1912–1917/8), seejärel Eestimaa Tööstuse ja Kaubanduse Pank (1920–1929), Eesti Kommertspank (1929–1931), Tallinna Linnapank (1931–1940), Eesti NSV Kommunaalpank (1940–1941) ja Revaler Stadtbank (1941–1944).

Hoone kohal asus 19. sajandi keskpaigast G.W.Pfaffi asutatud "Rewali õllepruulikoda" (1832), mis aga 1858. aastal viidi üle teisele poole tänavat.

Esialgse projekti kohaselt ehitati hoone esimesele korrusele Väike-Karja tänava pool 5 kaubanduspinda, teisele korrusele Riia Kommertspanga Tallinna filiaali ruumid ning kolmandale, neljandale ja mansardkorrusele korterid. Hoones tehti ümberehitus 1922. aastal arhitekt Ernst Kühnerti ja ehitusinsener Paul Meyeri juhendusel, mille käigus ehitati ümber hoone teine ja kolmas korrus ning rajati hoonesse tammepuust käsitugedega peatrepp ja avar pangatehingute saal 3. korrusel.

1932. aastal ehitati hoonet veel ümber, likvideeriti senised kaubandusärid Väike-Karja tänava pool, paigaldati 2. ja 3. korruse vahele lift ning hoone keldrisse soomusuksega varahoidla.

2003. aastal rekonstrueeriti hoone hotelliks Baron's.

Suur-Karja 8[muuda | muuda lähteteksti]

Hoone Suur-Karja 8 pärineb 15. sajandist, kuid on hoolikalt renoveeritud ning pälvis 2011. aastal linna kõige paremini restaureeritud hoone nimetuse. Kultuurimälestis nr 3083.[4]

Hoone esimesel korrusel asuvatel kaubanduspindadel tegutseb St Patricku pubi.

Suur-Karja 10[muuda | muuda lähteteksti]

Suur-Karja 10 hoonestust on esimest korda mainitud 15. sajandi alguses. 1928. aastal ehitati hoone põhjalikult ümber, lisati üks korrus ja mansard. 2001.–2002. aastal renoveeriti hoone Raul Vaiksoo eskiisprojekti järgi ning hoones avati hotell Old Town Maestros.[5]

My City hotell Suur-Karja tänava ja Vana-Posti 11–13 nurgal

Suur-Karja 12[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude ajal tegutses Suur-Karja 12 majas NSV Liidu mereväeluure.[6] Maja omanduse üle käivate kohtuvaidluste tõttu, puudub majal kindel omanik ja hoone laguneb ilma hoolduseta. Kultuurimälestis nr 3085.[7]

Suur-Karja 15 hoone

Suur-Karja 15[muuda | muuda lähteteksti]

Suur-Karja 15 // Müürivahe tänav 11 nurgal asunud nn Gregory majas asus aastatel 18961899 Viktor Austeri Tallinna “kunstlikkude mineraalvete, nende seas seltersi, soodavee ja limonaadi tehas”.[8] Kinnistu pindala 672 m²

Suur-Karja tn 17 // 19[muuda | muuda lähteteksti]

Suur-Karja 17 // 19

Hoone Suur-Karja tn 17 // 19 // Müürivahe tänav 18 on ehitatud 1890. ja renoveeritud 2006. aastal. Enne hoone 17 // 19 ümberehitust asus hoones 19 Eesti Rahvapank. Hoones asub Savoy Boutique Hotel.

Suur-Karja 20 // Pärnu maantee 12, vaade Pärnu maanteelt

Suur-Karja 18[muuda | muuda lähteteksti]

Suur-Karja 18

Algse hoone Suur-Karja tänav 18 hoone projekteeris arhitekt Rudolf von Knüpffer ja see valmis 1886. aastal. 20. sajandi alguses, 1896. aastast[9] asus hoones Julius Tusti klaverivabrik[10]. 1917–1918 asusid hoones Tallinna Tööliste Maja ruumid. 1920ndate alguses ehitati kolmekorruseline hoone ümber ja senisest kõrgemaks arhitekt Artur Perna projekti järgi ning uue ja suuremahulise hoone Müürivahe tänav 14 // 16 // Suur-Karja tänav 18 // Vabaduse väljak 2 ümberehitus valmis 1923. aastal juba kuuekorruselise AS Laenupanga hoonena. Hoones asusid Eesti Laenu Pank ja Kinnitusselts "Eesti Union" ja esimese korruse äriruumides kohvik.

Hoone esimese korruse kaaravadega akende taga olid äri- ja bürooruumid, ülakorrustel aga asuvad ruumikad mugavustega elukorterid. Tollastele kesklinna üürimajadele iseloomulikult on lisaks liftiga peatrepikodadele veel ka tagatrepikojad hoovipool. Hoone põles 1944. aastal ning taastamisel muudeti algset ruumijaotust. Kultuurimälestis nr 3085.[11]

Suur-Karja 20[muuda | muuda lähteteksti]

Suur-Karja tänav 20 // Pärnu maantee 12 asub aastatel 18991900 arhitektide Rudolf von Engelhardt, Nikolai Thamm noorema poolt Tallinna Saksa klubiks ehitatud hoone. Hoone ruumid paiknevad ümber siseõue, esindussaal asub Suur-Karja tänava pool, kus see asus pärast ümberehitusi (1922, 1928 ja 1938 arhitekt Edgar Johan Kuusiku projektide järgi) hilisem Krediit Panga ja Peapostkontori peasaal. Hoone keldris paralleelselt Pärnu maanteega oli keeglirada.

Aastatel 1913–1939 asus hoones Paul Krolli juuksuriäri, mis 1930. kolis hoonesse Suur-Karja 12.

Hoones tegutses Eesti NSV ajal vana Tallinna peapostkontor ning pärast Eesti iseseisvuse taastamist Eesti Ühispank. Tänapäeval tegutsevad hoones äriettevõtted: turismibürood ja Versopank.

Suur-Karja 23[muuda | muuda lähteteksti]

Müürivahe tänav 22 // Pärnu maantee 10 // Suur-Karja tn 23 hoone on Kultuurimälestis nr 3056.[12] Arhitekt Eliel Gottlieb Saarinen (1912). Hoones tegutsevad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Interpreetide Liit ja Eesti Teatri Agentuur.

Ajalugu ja kujunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Suur-Karja tänav 20 1920. aastal

Karja tänava nimi (Kariestrate) on läbi ajaloo säilitanud oma algupärase eestikeelse nime erinevalt teistest vanadest Tallinna tänavatest, mis tihti kandsid ladina- või alamsaksakeelset nime.

Karja tänav on üks vanimaid tänavaid Tallinnas, seda kasutati omal ajal karjateena Tallinna all-linna ja Toompea elanike kariloomade ajamiseks karjamaale läbi linnaruumi piirava Tallinna linnamüüri Karja värava ja sealt edasi Karjaallikale jooma.

Toompealt läbi Tallinna vanalinna viivat karjateed kasutati kuni 1768. aastani, kui Tallinna raad keelas kariloomade läbi linna karjamaale ajamise ja kohustas elanikke loomi ajama teist teed – mööda Pikasilla teerada. Karja tänav lõppes Karja väravaga, mis lammutati 1849. aastal, kui avardati vanalinna viivaid liiklusteid.

18. sajandi lõpul kandis tänav ka saksapärast Michaelis-Straße ja Mihhailovskoje uulitsa (Михайловская ул) (1776) nime. 20. sajandi alguses kasutati tänava kohta ka saksakeelset nime Gross Karristrasse ja vene keeles Большая Михайловская улица.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Suur-Karja 1 veebiportaalis eestigiid.ee (vaadatud 09.03.2015)
  2. 3082 Pangahoone Suur-Karja t.1, 1904.a., 1924.a. kultuurimälestiste riiklikus registris
  3. Äri- ja eluhoone Suur-Karja 2
  4. 3083 Elamu Suur-Karja t. 8, 15.-20.saj kultuurimälestiste riiklikus registris
  5. Erki Varma, Vanalinnas avas uksed uus 23 numbritoaga butiikhotell, Eesti Päevaleht, 14. mai 2002
  6. Tallinna vanalinna tondilosside omanikud on tuntud ja varakad inimesed, http://uudised.err.ee, 19.10.2011
  7. 3084 Elamu Suur-Karja t.12 portaal, 15.saj. kultuurimälestiste riiklikus registris
  8. AS Tallinna Karastusjoogid ajaloost, www.karastusjoogid.ee (vaadatud 19. august 2011)
  9. Klaveririkas Eesti, Ajakiri Muusika, jaanuar 2012, lk 23
  10. Kärt Ulman, Ameeriklane Eesti laulva revolutsiooni kütkes, www.eesti.ca, 17. veebruar 2005 (vaadatud 26.05.2019)
  11. 3085 Elamu Suur-Karja t.18 fassaad, 1923.a. kultuurimälestiste riiklikus registris
  12. 3056 Elamu Pärnu mnt. 10 äriruumide ja siseõuedega, 1911–1912.a. kultuurimälestiste riiklikus registris

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]