Väike-Pärnu maantee
_(14578696217).jpg)
Väike-Pärnu maantee (saksa keeles Klein-Pernausche Strasse) oli tänav Tallinna kesklinnas Tõnismäe ja Tatari asumis aastatel 1876[1]–1935. Tänapäeval kannab säilinud tänavaosa Sakala tänava nime.
Tänav algas Eestimaa Aadli Krediitkassa pangahoone juurest Kaupmehe tänava ristilt, kulges kirde-edela suunal, ristudes Kentmanni tänava, Tatari tänava, paremalt poolt Väike-Roosikrantsi tänava (tänapäeva Pärnu maantee osa kuni Vabaduse väljakuni), Peeter Süda tänava, Suur-Roosikrantsi tänavaga ning lõppes Vaestepatuste tänava nurgal. Jätkuv tänavaosa Eestimaa Aadli Krediitkassa ja Estonia teatri juurest Tartu maantee suunal (Kivisillani) kandis Väike-Tartu maantee nime. Tõnismäelt lõuna poole suunduv tee oli Suur-Pärnu maantee.
Väike-Pärnu maantee algus nimetati Sakala tänavaks, kui 1935. aastal[viide?] korraldati ümber Tallinna kesklinn, kaasa arvatud Vabaduse väljak, ja moodustati põhilised magistraalteed. Seetõttu asendati senised Vana-Pärnu maantee äärsed ehitised (tänapäeva Pärnu maantee lõigul Tõnismäest Sakala tänavani) ehk ühe- ja kahekorruselised puithooned kõrgehitistega ning tänavat laiendati kaks kuni kolm korda.
Väike-Pärnu maantee hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]
- Väike-Pärnu maantee 1 hoones asus Eestimaa Aadli Krediitkassa (tänapäeval aadressiga Estonia puiestee 11).
- Väike-Pärnu maantee 2 (Sakala 30) hoones asusid Eesti Maakrediidiselts, Eesti Maapank ja Põllumeeste Keskpank. Selle arhitekt on Edgar Johan Kuusik (tänapäeval aadressiga Sakala tänav 2/4). (1936)
- Väike-Pärnu maantee 3 ühekorruseline puumaja oli Tallinna sadama komandandi elamu.[2] 1918. aasta lõpust asus sellesse majja Eesti Vabariigi Välisministeerium.[3] 1920. aastate esimesel poolel asus sinna Kohtuministeerium. Uut hoonet (tänapäeval aadressiga Sakala tänav 1/3) hakati ehitama 1938. aastal Edgar Johan Kuusiku projekti järgi Ohvitseride Keskkogu kasiinoks, kuid ehitise rajamine peatati pärast 1940. aastat.
- Väike-Pärnu maantee 9 (hilisem Sakala tänav 41) hoones tegutses aastatel 1866–1868 Esimene Eesti Kinnituse Selts EEKS.
- Väike-Pärnu maantee 19a hoones asus Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool (tänapäeval aadressiga Sakala tänav 21). (1907)
- Väike-Pärnu maantee 20 / Väike-Roosikrantsi tänav 9
- Väike-Pärnu maantee 25 (tänapäeval aadressiga Pärnu maantee 35) hoones tegutses Tallinna Eesti Käsitööliste Abiandmise Selts.
- Väike-Pärnu maantee 26a hoone on viiekorruseline kivimaja.
- Väike-Pärnu maantee 30 / Suur-Roosikrantsi tänav 16
- Väike-Pärnu maantee 31 hoones asus Tallinna Karskuse Selts "Valvaja" (tänapäeval aadressiga Pärnu maantee 41), Arnoveri maja, hiljem, 1923. aastast kino Kungla. Hoone hävines 1944. aasta märtsipommitamise tagajärjel.[4]
- Väike-Pärnu maantee 32 / Vaestepatuste tänav 15 (tänapäeval aadressiga Pärnu maantee 42)
- Väike-Pärnu maantee 33 / Vaestepatuste tänav 2[5], mille hilisem aadress on Pärnu maantee 43.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Arhitektuuriajalooline ülevaade. www.hirvesoo.ee. Vaadatud 05.10.2011.
- ↑ Robert Nerman. Noore riigi asutused otsisid ja leidsid sobivaid hooneid kõikjalt pealinnast. Postimees. 18.02.2008.
- ↑ Eesti 90-aastane välisministeerium. Diplomaatia number 64. Detsember 2008.
- ↑ Jaan Tamm. 60 aastat märtsipommitamisest. 50 aastat Haagi konventsioonist. Kultuur ja Elu. 1/2004.
- ↑ Kinnistu detailandmed. Kinnistu number 1289.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Robert Nerman: Pärnu maantee haritlaslinnaosa kaunistasid rikkalikud iluaiad Postimees, 9. november 2007