Väike-Pärnu maantee
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Väike-Pärnu maantee (saksa keeles Klein-Pernausche Strasse) oli tänav Tallinna kesklinnas Tõnismäe ja Tatari asumis, aastatel 1876[1]–1935. Tänapäeval kannab säilinud tänavaosa Sakala tänava nime.
Tänav algas Eestimaa Aadli Krediitkassa pangahoone juurest Kaupmehe tänava ristilt, suundus kirde-edelasuunal, ristudes Kentmanni tänava, Tatari tänava, paremalt poolt Väike-Roosikrantsi tänava (tänapäeva Pärnu maantee osa kuni Vabaduse väljakuni), Peeter Süda tänava, Suur-Roosikrantsi tänava ning lõppes Vaestepatuste tänava nurgal. Jätkuv tänavaosa Eestimaa Aadli Krediitkassa ja Estonia teatri juurest Tartu maantee suunal (Kivisillani) kandis Väike-Tartu maantee nime. Tõnismäelt lõuna suunas suunduv tee kandis nimetust Suur-Pärnu maantee.
Väike-Pärnu maantee algus nimetati ümber Sakala tänavaks, kui 1935. aastal[viide?] viidi läbi Tallinna kesklinna (Vabaduse väljaku ümberkorraldus ja põhiliste Tallinna magistraalteede moodustamine) ning senised Vana-Pärnu maantee äärsed ehitised (tänapäeva Pärnu maantee lõigul, Tõnismäest-Sakala tänavani) (1-2-korruselised puithooned) asendati kõrgehitistega, tänav tehti endisest 2-3 korda laiemaks.
Väike-Pärnu maantee hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]
- Väike-Pärnu mnt 1 hoones asus Eestimaa Aadli Krediitkassa (tänapäeval aadressiga Estonia puiestee 11)
- Väike-Pärnu mnt 2, (Sakala 30) hoones asusid Eesti Maakrediidiselts, Eesti Maapank ja Põllumeeste Keskpank. Arhitekt Edgar Johan Kuusik (tänapäeval aadressiga Sakala tänav 2/4) (1936)
- Väike-Pärnu mnt 3 hoones asus 1918. aasta lõpust Eesti Vabariigi Välisministeerium[2]; Uut hoonet (tänapäeval aadressiga Sakala tänav 1/3) hakati ehitama 1938. aastal Edgar Johan Kuusiku projekti järgi Eesti ohvitseride keskkasiinoks, hoone ehitus peatati pärast 1940. aastat.
- Väike-Pärnu mnt 9, (hilisem Sakala tänav 41), asus aastatel 1866–1868 Esimene Eesti Kinnituse Selts EEKS
- Väike-Pärnu mnt 19a, Tallinna Linna Poeglaste Kommertskooli hoone (tänapäeval aadressiga Sakala tänav 21 (1907)
- Väike-Pärnu mnt 20/Väike-Roosikrantsi tänav 9
- Väike-Pärnu mnt 26a, 5-kordne kivimaja
- Väike-Pärnu mnt 30/ Suur-Roosikrantsi tänav 16
- Väike-Pärnu mnt 31, karskusühing "Valvaja" (tänapäeval aadressiga Pärnu maanteel), Arnoveri maja, hiljem kino Kungla
- Väike-Pärnu mnt 32/ Vaestepatuste tänav 15, (tänapäeval aadressiga Pärnu maantee 42)
- Väike-Pärnu mnt 33/ Vaestepatuste tänav 2[3], hilisem aadress Pärnu maantee 43 .
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ ARHITEKTUURIAJALOOLINE ÜLEVAADE, www.hirvesoo.ee (vaadatud 5. oktoober 2011)
- ↑ Eesti 90-aastane välisministeerium, Diplomaatia nr 64, Detsember 2008
- ↑ Kinnistu detailandmed Kinnistu nr. 1289
