Lai tänav (Tallinn)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Lai tänav 19. sajandi viimasel kümnendil

Lai tänav on Tallinna vanalinna üks vanemaid tänavaid, mida on mainitud juba 1314. aastal[1].

Lai tänav algab Toompea jalamilt Nunne tänavalt ja ulatub kuni Tallinna algse sadama juures asunud Tallinna linnamüüri välispiirde Suure Rannaväravani. Lai tänav on üks keskaegse vanalinna põhitänavaist. See suundub paralleelselt Pika tänavaga Toompealt alla Tallinna lahe suunas.

Tänav algab Toompea jalamilt Nunne tänavalt. Põhja, Tallinna lahe poole suundudes ristub see paremalt Laia ja Pikka tänavat ühendava unikaalse hoonetevahelise kinnise Börsi käigu ja seejärel Hobusepea tänavaga. Seejärel ristuvad Laia tänavaga vasakult Suur-Kloostri tänav ja Aida tänav. Pika tänavaga ühendab Laia tänava paremalt taas Vaimu tänav, millele järgneb vasemalt Põhja puiesteelt alguse saav Suurtüki tänav. Paremalt ühendavad Laia tänava Pika tänavaga Pagari ja Oleviste tänav, misjärel Laiast tänavast jookseb üle Pika ja Laboratooriumi tänava vahel kulgev Tolli tänav. Enne Rannamäge käänab Lai tänav paremale ja suubub Suure Rannavärava ees lõplikult Pikka tänavasse. Tänav on 650 m pikk.[2]

Laia tänava hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]

Lai 1[muuda | muuda lähteteksti]

Lai 1/Nunne 4, kolmekorruseline juugendstiilis hoone ehitati aastatel 19041907 Aadliklubiks (arhitekt Nikolai Thamm noorem, korrigeerimisprojekt 1907. aastal Arthur von Hoyningen-Huene poolt.

Hoone kinnistu parempoolsel osal, Lai 1–3 asus varem Tallinna Teater (ehitati aastatel 1807–1809, arhitekt Gottfried Henning, saal Carl Ludvig Engel. 1784. aastal alustas hoones tegevust esimene Tallinna asjaarmastajate teater, rajajaks (18121813) August von Kotzebue. Hoone taastati pärast põlemist aastatel 1859–1860, arhitekt A. Arhierejev, Otto Rudolf von Knüpffer, kuid hävis lõplikult 1902. aastal. 1920. aastatel oli hoones kindlustusseltsi Eesti Esimese Kinnituse Seltsi maja kontserdisaali, restoraniga; suuremad ümberehitused viidi hoones läbi aastatel 1923 ja 1927, mille käigus ehitati trepikoda hooviküljele, mille projekteeris arhitekt Artur Perna[3].

1930–1940 aastatel asusid hoones ka NMKÜ keskliidu ruumid[4], mis pärast 1940. aasta juunipööret natsionaliseeriti ning anti legaliseeritud EKNÜ käsutusse.

NUKU teatrimaja Lai 1 tänaval
Next.svg Pikemalt artiklis NUKU teater ja muuseum.
Lai 2, 4, 6 ja Lai 1, 2

Lai 2[muuda | muuda lähteteksti]

Hoone Lai 2 kuulub kvartalisse, kuhu kuuluvad hooned Pikk 1/Nunne 2/ Lai 2/ Pikk 3. Hoones asuvad kaubanduspinnad ja ülemistel korrustel korterid.

Lai 4[muuda | muuda lähteteksti]

Lai 4/Pikk 5 asub 1936. aastal renoveeritud neljakorruseline kivihoone, kus esimesel korrusel asuvad kaubanduspinnad.

Lai 5[muuda | muuda lähteteksti]

Hoone Lai 5 ajalugu ulatub 1437. aastasse. 1780. aastal paiku ostis kinnistu maanõunik A. Budberg ja rajas seejärel varasemate hoonete põhjaliku ümberehituse teel tänaseni säilinud kolmekorruselise klassitsistliku aadlielamu, mida on osaliselt muudetud 1830. aastail.

Hoonetes asus Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu, pärast hoonete remonti[5] asuvad hoones Hotell St Olav[6] ning Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu ruumid.

Lai 7[muuda | muuda lähteteksti]

Hoone Lai 7 on hiliskeskaegne Tallinnale iseloomulik kahe ruumiga kivielamu, mille ehitas ilmselt aastail 1430–65 voorimees Kersten Bunde[7]. 1882. aastal laskis kaupmees D. Haase maja arhitekt Nikolai Thamm vanemal põhjalikult ümber ehitada. Ümberehituse käigus lammutati vana fassaad. Uus peafassaad sai historitsistliku ilme, seina müüriti renessanssdekooriga aknasammas ja kolm reljeefdekooriga kivikonsooli. Majale püstitati kolm elukorrust, uus kivitrepp; ruumid kapitaalseinte vahel jaotati puust vaheseintega. Endisest elamust jäi muutmata neljatahulisele kesksambale toetatud ristvõlvidega keldriruum endise diele all. Krundi idaosa varasem hoonestus likvideeriti.

Hoone äripindadel tegutses alates 1887. aastast kuni vähemalt 1930. aastani Hans Granbergi ja seejärel Jan (Juhan) Tschipani (Jan Czipan) juhitav juuksetööstus “Granberg”, kellel seejärel avas äri Pikk 19 hoones.

Lai 9, "Engelhardti maja"[muuda | muuda lähteteksti]

Engelhardti maja katusedetail

Lai 9/Suur-Kloostri 5 asub[8], kinnistu pindalaga 1903 m². Suur paekivielamu (kinnistu idaserval), aidahoone ja väikemajaga ehitati 15. sajandil. Selline hoonestust täiendati 18. sajandi lõpul, kui endiste hoonete ümberehituse tulemusel valmis kahekorruseline aadlielamu. Hoone ehitati ümber arhitekt Rudolf von Engelhardti projekti järgi 1899. aastal, kuid säilitati varasem maht ja korruste arv[9].

Next.svg Pikemalt artiklis Engelhardti maja.

Lai 10[muuda | muuda lähteteksti]

Lai 10/Pikk 11 hoone üks osa paikneb Laia tänava ääres, teine ja kõrgem osa paikneb Pika tänava ääres. Hoones asuvad elamispinnad II, III ja katusekorrusel, mitu korterit on kahel tasapinnal. Esimesel korrusel asuvad äripinnad. Hoonet on ürikutes esmakordselt mainitud 1360. aastal. Kinnistu tänapäevane ilme ja osaliselt ka praegune hoone plaanilahendus on pärit 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi esimesest poolest, mil hoone ehitati ümber arhitektide Rudolf Otto von Knüpfferi ja Eugen Habermanni projekti kohaselt. Hoonet on kapitaalselt renoveeritud ka 2008. aastal.

Lai 13[muuda | muuda lähteteksti]

Lai 13 hoones asub Tallinna Pedagoogikaülikooli Kunstide Instituut.

Lai 15[muuda | muuda lähteteksti]

Laia tänava 15 asuva krundi ostis 1681. aastal Palmse mõisa omanik Gustav Christian von der Pahlen ning rajas sinna elamu, talli ja tõllakuuri. Praeguste mõõtmetega barokkelamu ehitas 19. sajandi alguses krundile uus omanik von Brevern (arhitekt Carl Ludvig Engel, uuele hoonele lisati III korrus ning hoone fassaadid kujundati klassitsistlikuna. Aastatel 1711–1729 kuulus hoone koos Lai 17-ga Eestimaa kindralkuberner Aleksandr Menšikovile.

Esimese maailmasõja ajal asus hoones Peeter Suure merekindluse Suurtükivalitsus.

Lai 17, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Lai 17[muuda | muuda lähteteksti]

Lai tänav 17/Aida tänav 1, nn Menšikovi maja. Kahekorruseline ruudulähedase põhiplaaniga hoone Lai 17 valmis umbes 1685. aastal ning meenutab oma kõrge kelpkatuse, baroksete proportsioonide ja peakarniisilt kerkiva väikese kolmnurkviiluga Hollandi barokkmaja. Hoone on ehitatud varasema madalama hoone baasil 16801685 (müürseppmeister Gert Forberg) Jürgen von Wangersheimi poolt. Aastail 1711–1729 kuulus valdus koos Lai 15-ga Eestimaa kindralkuberner Aleksandr Menšikovile. Hoone frontoonil on hilisemate omanike Stenbockide polükroomne perekonnavapp. Kultuurimälestis nr 3025[10].

20. sajandi 30nendail aastail asus hoones Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi konsulaaresindus.

Hoones Lai 17 asub Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum[11]

Lai 18[muuda | muuda lähteteksti]

Hoonetekvartalis Pikk 19/21/Hobusepea 3/Lai 18 asub Venemaa suursaatkonna konsulaarosakond.

Lai 19[muuda | muuda lähteteksti]

Kolmekorruseline hoone kahe katuseärkliga Lai 19[12] ehitati arvatavasti aastatel 1631–1641 raehärra Matthias Poorteni tellimisel. Hoone edelanurgaga liitub kahekorruseline teenijaskonna tiibhoone, tiibhoone kõrval olnud kahekorruseline kivimaja väravaportaali ja võlvitud kangialusega Aida tänava joonel hävis Teises maailmasõjas.

Lai 23, 21, 19

Lai 21[muuda | muuda lähteteksti]

Krunt Lai 21[13] oli 16.–17. sajandil hoonestatud, kuid pärast Põhjasõda seisis pikka aega varemetes. Krundile ehitati aastatel 1772–1787 kolmekorruselise hoone.

Lai 23/25[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna Linnateatri maja.

Hoonet Lai 23[14],[15]/25[16] ja Aida 6[17]/8[18] on ürikuis mainitud 1467. aastal, tänaseni säilinud hoone on ehitatud mitmes järgus. Praeguse mahu sai hiljemalt 16. sajandi II veerandil.

Tänapäeval asub hoones Tallinna Linnateater, Tallinna Linnateater asub hoonetes alates 1965. aastast, kui hoone eraldati Noorsooteatrile kontori- ja prooviruumideks. Tänapäeval asuvad Lai 23 majas Väike saal, Linnateatri kohvik, Kaminasaal, Voldemar Panso nimeline saal, teatri kontoriruumid ja diele.

Linnateatri kaminasaali tõenäoliseks ehitamisajaks 1434. aasta, mis on tuvastatud 2007. aastal saali laepalkide vanuse tuvastamise teel.

Lai 23 põhiplaan annab küllaltki hea ettekujutuse keskaegsest hilisgooti elamust, mille ehitamist alustati 15. sajandil, lõpliku kuju sai ta 16. sajandil. Diele nurgas asub mantelkorsten, mille alumine osa moodustas koos küttekoldega kööginurga. Dielele esinduslikke lisamiseks ehitati teise korruse galeriile viiv paraadtrepp ja baroksed talamaalingud. Kööginurga all keldris paiknesid hüpokaustahjud, mis ühtlasi soojendasid peretuba ja dornset, kust pääseb siseportaali kaudu tagamajja (bikamer). Keskaegse elamu interjöör taastati aastail 1968–1975 Teddy Böckleri juhtimisel tehtud restaureerimistööde käigus[19].

Lai 24[muuda | muuda lähteteksti]

Lai 24/Pikk 29[20]

Lai 25[muuda | muuda lähteteksti]

Lai 25 hoones asus üks Tallinna vanemaid koole – Kõrgem Tütarlastekool.

Lai 27[muuda | muuda lähteteksti]

Lai 27 ja Laboratooriumi tänava vahelisel kinnistul asunud keskaegse elamuga hävines Teises maailmasõjas ning kinnistule ehitati 1947. aastal arhitekt N. Kusmini projekti järgi büroohoone (korrustel on põhiliselt piki koridori avanevad tööruumid), tänavafassaadi arhitekt oli Aleksandr Vladovski. Hiljem ehitati lisaks Laboratooriumi tänava äärde ehitati uus neljakorruseline hoone plokk.

Lai 28[muuda | muuda lähteteksti]

Lai 28 asusid Eesti Vabariigi algusaastatel Tallinna komandandi ametiruumid.

Lai 29, Huecki maja[muuda | muuda lähteteksti]

Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Restori lipp Lai 29 sissepääsu kõrval
Foto: Ave Maria Mõistlik, 2. aprill 2011

Kinnistul asunud asunud väikest hoonet mainiti ürikuis 14/15. sajandi vahetusel, 1413. aastal ehitati hoone suureks diele-dornse tüüpi kivimajaks. 15. sajandil elas hoones Bernt Notke. 1683. aastast kuni Teise maailmasõjani kuulus elamu perekond Hueckile.

Peahoonega liitunud väravahoone hävis Teises maailmasõjas, selle asemele ehitati 1950. aastal arhitekt A. Kukkuri projekti järgi uus väravamaja. Sellest ajast kasutas hoonet Vabariiklik Restaureerimisvalitsus, praegu aga AS Restor ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. Kultuurimälestis nr 3028[21].

Lai 29a[muuda | muuda lähteteksti]

Lai 29a/Laboratooriumi 16 hoone omanik keskajal oli kaupmees, Hans Pawels, kelle kenotaaf on Oleviste kiriku Maarja kabeli idaküljel.

Tänapäeval asub hoones Eesti Loodusmuuseum.

Lai 28 ja 30[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed teated elamust pärinevad 15. sajandi algusest, 18. sajandil ehitati elamu ümber aidaks, kusjuures lõunapoolsesse Laia tänava poolsesse ossa jäeti alles kaks vana kõrvuti asetsevat kangialust, mistõttu ei ole hoonel elamule iseloomuliku fassaadi ja interjööri ning allkorrusel on suured aidale ja kangialusele iseloomulikud kaaravad.

Hoonetes asub Eesti Tervishoiu Muuseum.[22]

Lai 31[muuda | muuda lähteteksti]

Hoonet on esmakordselt mainitud 1412. aastal, kuid tänapäevane hoone on kujunenud mitmes ehitusetapis. 1929. aastal tehti hoones radikaalne ümberehitus, mis muutis algse keskaegse diele-dornse tüüpi ruumijaotust ning sealtpeale on hoone korrustel (?) korterid. Hoone fassaadil on aga üldjoontes säilinud 1829. aastal kubermanguarhitekt Johann David Bantelmanni projekteeritud klassitsistlik lahendus.

Lai tänav 31 ja 33 hooned Suurtüki tänava nurgal
Elamu Lai 32

Lai 34[muuda | muuda lähteteksti]

Hoone Lai 34/Vaimu 3 ehitati aastatel 18091811, hoone valdaja oli hüdrograaf, Mohni tuletorni ja Tallinna alumise tuletorni ehitaja ning Tuletornide Järelevalveameti juhataja[23] Leonti Spafarjev, hoone arhitekt Carl Ludvig Engel. Hoone rajati algselt Pikalt Laiale tänavale ulatunud krundi tagaosas asunud kahe keskaegse ehitise – väikese elamu ja aida ning nurgapealse vaba platsi kohale.

Lai 35, 37[muuda | muuda lähteteksti]

Kinnistutel Lai 35, 37 asus juba 14. sajandist Oleviste kiriku pastoraat, hooned ehitati 15. sajandil, kuid on hiljem oluliselt ümber ehitatud. Elamul Lai 37 on põhiliselt 18. sajandi ilme, hoovis asuv ait-ladu sai 1894. aastal uusogooti välimuse, lahenduse autor arhitekt Konstantin Wilcken. Laia tänava 37 hoonel pole välisust; sissepääs on hilisemate ümberehitustega viidud Lai 35.

Tallinn, elamu Lai 35
Tallinn, elamu Lai 37 hooviansambliga, 15.–19. saj

Lai 36 / Vaimu 4[muuda | muuda lähteteksti]

1762. aastal saab maja omanikuks pagar Julius Valentin Jaeksch, kes oli pärit Rudolfstadtist ja sai samal aastal ka Tallinna kodanikuks.[24] Seda aega loetakse tööstusliku leivatootmise alguseks Eestis ja Leiburi leivatööstuse kaudseks alguseks.[25]

Lai 36 / Vaimu 4 (2016)

Lai tn 39 / Lai tn 41[muuda | muuda lähteteksti]

Lai 39/Lai 41 esialgsed hooned ehitati ümber arhitekt Boris Krümmeri projekti järgi ETK hooneks. Kolmekorruseline, mansard- ja katusekorrusega büroo- ja üürimaja valmis 1925. aastal. Hoone sai 1944. aastal kannatada ja taastati hiljem.

Next.svg Pikemalt artiklis Põllumajandusministeerium.[26]
Eesti Põllumajandusministeerium, Lai 39/Lai 41

Lai 38, "Eggersi maja"[muuda | muuda lähteteksti]

Lai 40[muuda | muuda lähteteksti]

Lai 38, 40, 42, "Kolm Venda"

Hoone Lai 40 pärineb arvatavasti 15. sajandist ning on üks paremini säilinud keskaegseid elamuid Tallinnas. Tänavapoolsed hooned olid koos naaberhoonetega Lai 38 on tuntud ka ühisnimega Kolme venda. Hoones Lai 40 asusid 1940. aastast Tallinna Linna ja Harjumaa arhiiv, aastatel 1941–1944 Eesti Omavalitsuse Haridusdirektooriumi juures asuv Tallinna Linna Arhiiv; 1945–1950 Tallinna Linna ja Harju Maakonna Riiklik Arhiiv; 1951–1963 Tallinna Linna ja Harju Rajooni Riiklikuks Arhiiv; 1964–1950 Tallinna Linna Riiklik Arhiiv ja Harju Rajooni Riiklik Arhiiv[27].

Pärast arhiivide üleviimist 2000. aastal Parteiarhiivi majja – Tõnismägi 16 ja Tallinna Linnaarhiivi[28] hoonesse Tolli 8, asus hoonesse Kodakondsus- ja Migratsiooniamet.

Lai 44 ja 46[muuda | muuda lähteteksti]

Hooned aadressiga Lai 44 ja 46 kuuluvad 1911. aastal ehitatud Venemaa Keisririigi Peeter Suure Merekindluse staabihoonete juurde. Aadressil Lai 46 asus aastatel 1925–1940 Eesti Politsei Tallinna Politseikool, hiljem Eesti NSV Siseministeeriumi allasutused, Riigi Politseiameti Keskuurimisbüroo ja Harju Uurimisbüroo ning Keskkriminaalpolitsei.

Next.svg Pikemalt artiklis Pagari tänav.

Lai 45[muuda | muuda lähteteksti]

Elamu Lai 45

Lai 45 asub 18. sajandil ehitatud Laia ja Laboratooriumi tänava vahel asuv elamutekompleks, mille moodustavad suur kolmekorruseline varaklassitsistlik peahoone ja sellega külgnevad tiib- ning kõrvalhooned koos väikese sisehooviga. Ruumide asetus põhikorrustel on klassitsismipäraselt telgsümmeetriline, igal korrusel neli eluruumi, vaid saali (II korrusel) on avardatud koridori arvel.

Hoones tehti ümberehitus aastatel 1922–1924, arhitektid Herbert Johanson ja Eugen Habermann, kes muutsid algset plaanilahendust, ümberehituse käigus muudeti ka tiib- ja majandushoonete ilmet (tallid-tõllakuurid tehti elamuteks, samuti väravahoone koos kangialusega vastu Tallinna Hobuveskit. Kultuurimälestis nr 3033[29].

Lai 47[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna hobuveski.

Lai tänava otsas asuvat hobuveskit on mainitud esmakordselt 1379. aastal. Pärast ulatuslikku parandust aastatel 1700–1702 läks veski 1732. aastal venemaa keisririigi sõjaväevõimude valdusse. 1657. aastal toimunud tulekahjust tugevasti kannatanud hoone varemed remonditi 1772. aastal eraisikule lao- ja hoiruumiks hiljem kasutati Oleviste kiriku koguduse surnuvankri kuurina.

2011. aastast kasutab Tallinna Linnateater seda teatrisaalina.

Lai 49[muuda | muuda lähteteksti]

Lai 49 asuv kolmekorruseline kivimaja ehitati aastatel 1880–1881, arhitekt Nikolai Thamm vanem vastu Tallinna linnamüüri, kasutades ära endise Renteni torni müüre (torni alusmüürid osaliselt säilinud).

Hoones asusid Kristlik Meremeeste Selts ja aastatel 1881–1883 Peetri reaalkool.

Lai 49 hoones asub tänapäeval Old Town hotell (Rixwell Old Town Hotel) ja kohvik Mademoiselle.

Lai 50[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Oleviste kirik.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Rasmus Kangropool, All-linna topograafiast 14. sajandil. Linnaehituslikust struktuurist Taani aja lõpul ja orduaja algus (1310–1365), Vana Tallinn XIV(XVIII), Estopol, Tallinn 2003, lk 26
  2. Ekspresskataloog 2005, lk. 33. Tallinna vanalinna kaart mõõtkavas 1:7600.
  3. Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993
  4. HUVITAVAID FAKTE NNKÜ-NMKÜ AJALOOST
  5. Vana aadlipalee ümberehitaja lubab maja endise kuju taastada, www.arhliit.ee, 2. veebruar 2006
  6. Hotell St.Olav
  7. Elamu Lai t. 7
  8. Tallinn müüb enam kui 1,3 miljoni euro eest kinnisvara, Delfi Majandus, 11. jaanuar 2011
  9. Lai 9, eestigiid.ee
  10. 3025 Elamu Lai t.17, 1680.a., 1887.a. , Kultuurimälestiste riiklik register
  11. EESTI TARBEKUNSTI- JA DISAINIMUUSEUM (ETDM).
  12. Lai tänav 19 (kinnistu nr. 134)
  13. Lai tänav 21 (kinnistu nr. 138-I)
  14. Lai tänav 23 (kinnistu nr. 138-II)
  15. Lai tänav 23 (kinnistust nr. 138-II ajutiselt lahutatud osa )
  16. Lai tänav 25 (kinnistu nr. 139)
  17. Aida tänav 6 (kinnistu nr. 176)
  18. Aida tänav 8 (kinnistud nr. 175 ja 174)
  19. Tiina Kolk, Kaupmeheelamust teatrimajaks, Äripäev, 29.03.2006
  20. Tallinna Linnavalitsuse Istungi protokoll nr. 32, 14. juuni 2007
  21. 3028 Elamu Lai t.29 väravahoonega, 15.saj., 18.saj., 20.saj., Kultuurimälestiste riiklik register
  22. Eesti Tervishoiu Muuseum
  23. Tuletornid Eestis
  24. Rasmus Kangropool ja Mai Lumiste isikuarhiiv; R.Kangropooli märkmed ja lühiülevaated Tallinna all-linna kinnistute omanikest ning hoonete ehituslugudest ja arhitektuuriajaloolistest eritingimustest; Tallinna Linnaarhiiv
  25. AS Leibur kodulehekülg; http://www.leibur.ee/ajalugu/
  26. Põllumajandusministeeriumi kodulehekülg
  27. Harju Maa-arhiivi ajalugu
  28. Tallinna Linnaarhiiv
  29. 3033 Elamu hooviansambliga Lai t.45, 15.-18.saj., 1924.a., Kultuurimälestiste riiklik register