Kawe kelder
Kawe kelder oli Tallinnas aadressil Pärnu maantee 22 asunud Eesti Politsei Tallinna-Harju Prefektuuri ja hiljem Eesti NSV SARK-i Tallinna Miilitsavalitsuse kinnipidamisasutus (arestimaja), šokolaadivabriku Kawe endine laohoone.
Kawe keldri hoone kelder ja fassaadid olid tunnistatud ajaloomälestiseks[1] aastatel 1995–2002. 2002. aastal lõpetati kultuuriminister Margus Allikmaa käskkirjaga Kawe keldri "kultuurimälestiseks olemine, kuna ümberehituste tulemusena on asi kaotanud mälestise tunnused maapealse osa interjöörides ning nende tunnuste piisavalt autentne taastamine pole võimalik".[2]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1924. aastal arhitekt Artur Perna projekti järgi ehitatud kolmekorruseline büroohoone oli kuni 1939. aastani šokolaadivabriku Kawe laohoone Pärnu maanteel, mis pärast Eesti politsei käsutusse andmist ehitati ümber arestimajaks. Hoone keldris oli 14 kinnipidamiskambrit.
Nõukogude okupatsiooni ajal Eestis aastatel 1940–1941 kasutati hoonet Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi organite poolt kinnipeetud isikute ajutise kinnipidamiskohana.
Pärnu maantee hoonet kasutati kinnipidamiskohana ka Saksa okupatsiooni ajal Eestis aastatel 1941–1944, kinnipidamiskoha ülemaks oli eestiaegne konstaabel ja Kalevi spordiseltsi tõstja Alfred Mäll.
Hoone ehitati põhjalikult ümber 1990. aastatel, mille tulemusel säilis peamiselt ainult maja väliskest. Hoones asutati 1989. aasta algul NSV Liidu-Soome ühisettevõtte Finest Hotel Groupi filiaalina Cross Development, millest sai Eesti Ekspressi ametlik väljaandja. Samas majas sündis mõni aasta hiljem ka Hansapank.
1993. aastal tagastati hoone šokolaadi- ja kommivabriku Kawe asutanud Karl Vellneri (1894–1984) ja Kolla Vellneri (1889–1961) järglasele, Karl Vellneri Ameerika Ühendriikides elanud pojapojale Karl Gert Vellnerile.[3]
Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]
25. märtsil 1990 avas ühing Memento hoone seinal 1949. aasta küüditamise 41. aastapäeva tähistamiseks mälestustahvli.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Mälestised • 27055 Kawe keldri hoone kelder ja fassaadid, "Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine" kultuuriministri 28.11.2002 käskkiri nr. 213
- ↑ Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine, Kultuuriministri, 28.11.2002 käskkiri nr 213
- ↑ Eesti riigi algusaegade 8 mõjuka äriliidri vara ja selle saatus[alaline kõdulink], Äripäev, 22.02.2008
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Mare Kask, Jaan Tamm, Majad täis õudusi, Kultuur ja Elu
- Erik Müürsepp, Kawe keldri kohale plaanitakse ärihooneid, Eesti Päevaleht, 27. aprill 2009
- Vangla müüride vahel
- “Pärnu mnt 20, Pärnu mnt 22, Pärnu mnt 22a, Pärnu mnt 24, Roosikrantsi tn 7a, Roosikrantsi tn 11a kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine”, Tallinna Linnavalitsuse korraldus 1. aprill 2009 nr 510-k
- Sven Harjo, Kawe piinakeldri kohale kerkib moodne ärimaja, Õhtuleht, 20. jaanuar 2012