Juurdeveo tänav

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Tallinna tänavast, Antsla tänava kohta vaata artiklit Juurdeveo tänav (Antsla), Kohtla-Nõmme tänava kohta vaata artiklit Juurdeveo tänav (Kohtla-Nõmme).

Kaart
Maja nr 17 Juurdeveo tänaval
Jaamahoone, Juurdeveo tänav 25, Juurdeveo tänava poolt

Juurdeveo tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Kitseküla asumis.[1]

Tänav kulgeb Pärnu maantee ja Tondi tänava haru juurest kagu poole Tallinn-Väikese raudteejaamani.

Juurdeveo tänav ristub Kauba tänavaga ja Keava tänavaga. Pärnu maantee ja Kauba tänava vahel on Juurdeveo tänav ühesuunaline.

Tänava pikkus on umbes 400 meetrit.

Tallinn-Väikese raudteejaama Tallinn-Väikese jaamahoone koos kõrvalhoonega aadressil Juurdeveo tänav 25 on muinsuskaitse all.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Juurdeveo tänav sai nime 1900. aastal. 1878. aastal rajati umbtänavana, mida kitsarööpmelise Tallinna–Viljandi raudtee ehitamisel pikendati Tallinn-Väikese jaamani ja nimetati Juurdeveo tänavaks. Tänava saksakeelne nimi oli Zufuhrstrasse ja venekeelne Подъездная улица.[2]

1914. aastal asutasid mõisnikud Eestimaa kubermangus oma telefonivõrgu, mille abil loodi kaugeühendused Tallinn–TapaAravete ja Tallinn–RakvereJõhvi[3]. Mõisnike telefoni võrgu keskjaam asus kitsarööpmelise raudtee Tallinna-Peajaama juures Juurdeveo tänaval. Juurdeveo tänaval asus 20. sajandi alguses telefoniside keskjaam, millega olid ühendatud Tallinna telefonikeskjaamad ning alates 1907. aastast ka kõik Eesti maakonnalinnades olnud keskjaamad. Ühtekokku oli Juurdeveo tänava keskjaamaga ühendatud 32 maakondades asunud keskjaama 393 abonendiga ja see oli Tallinna telefonikaugejaam. Mõisnike telefonivõrk suleti Esimese maailmasõja ajal 1915. aastal, kuna sõjaolukorras ei peetud soovitavaks, et sakslased omavad iseseisva telefonivõrku.

Juurdeveo 5 asus võõrastemaja „Viljandi".

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tallinna tänavanimed. KNAB.
  2. Aleksander Kivi. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972, lk 41-42
  3. Tallinna telefoniwõrgu arengust, Uudisleht, nr. 174, 10 oktoober 1937

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]