Roman Tavast

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel on kunstnikust ja kullassepast; ettevõtte kohta vaata artiklit Roman Tavast (ettevõte).

Roman Tavast
Roman-Tavast-1935-year-in-own-Office.jpg
Sünniaeg 11. mai 1895
Sünnikoht Tallinn
Surmaaeg 3. august 1942
Surmakoht Sevurallag, Sosva (Severouralski linnaosa, Sverdlovski oblast), NSV Liit
Rahvus eestlane
Tegevusala kunstnik, kullassepp

Roman Tavast (11. mai 1895 Tallinn3. august 1942 Sevurallagi vangilaager, Sosva, Severouralski linnaosa, Sverdlovski oblast, NSV Liit)[1] oli eesti kunstnik ja kullassepp.

Elutee[muuda | muuda lähteteksti]

Roman Tavast sündis 1895. aastal Tallinnas kaluri perekonnas, ta lõpetas E. Niklaseni 4-aastase erakooli ning õppis graveerimist ja kullassepatööd E. Trederi töökojas Tallinnas. Mõningail suulistel teadetel oli ta töötanud ka kullassepp Julius Lossmani juures, õppinud selgeks kuldamiskunsti, täiendanud end hiljem kunstikooli kursustel ja üldhariduse saamiseks lõpetanud õhtugümnaasiumi. Iseseisvat tegevust alustas ta pärast Eesti Vabadussõda. Juba 1920. aastal oli Roman Tavast muretsenud endale ühekohalise kullassepatöölaua, 1921. aastal aga traadivaltsimismasina. 1923. aastal, 28-aastasena, avas ta oma iseseisva ettevõtte märkide, medalite ning muude aurahade ja auhindade valmistamiseks – VMT Roman Tavast[2].

Tallinnas olid küll sel ajal mitmed väiksemad märgitöökojad, näiteks H. Kiiveri, R. Rekkori, O. Kattenbergi oma. Juba tsaariajast valmistas Viljandis medaleid A. Suurkaski töökoda. 1920. aastate algul oli Eestis moodustatud suur hulk mitmesuguseid uusi organisatsioone, seltse, ühinguid, koole, kes kõik soovisid ja vajasid oma eritunnuseid ning seetõttu telliti märke sageli välismaalt[2].

Roman Tavasti töökoja esimeses asukohas Kuninga tänavas oli vaid üks ruum, kus töötati ja võeti vastu ka tellimusi. 1925. aasta detsembris asus Roman Tavasti töökoda juba aadressil Väike-Roosikrantsi tänav 3. Seal oli tellimuste vastuvõtu ruum, väike tuba emailitööde jaoks ja suurem töötuba kullassepatööde tarbeks. Keldris oli üles pandud suur press[2].

1931. aastal asus Roman Tavasti ettevõte juba oma majas, praeguse aadressiga Pärnu maantee 20. See oli kahekorruseline keskküttega kivibetoonhoone. Ruumid olid kuni 5 meetrit kõrged ja õhupuhastusseadeldisega varustatud. Seoses uude hoonesse asumisega nimetas Roman Tavast oma ettevõtte märkide ja väärtmetallasjade tehaseks. 1935. aastal ehitati tööstushoonele peale veel kolm korrust, mis juba esialgses projektis olid ette nähtud. 1938. aastal ehitati hoonesse ka lift[2].

Oma firmakaupluse avas Roman Tavast samale krundile ehitatud uues majas alles 1938. aastal. Kaupluse tammepuust sisseseade kumerate klaasidega vitriinidega ja palisandriga kaetud letiga oli tol ajal üks moodsamaid. Kaupluse vitriinides olid välja pandud näidiskaubad, mille järgi sai anda tellimusi. Peale selle oli ettevõttel märkide jaoks veel teisigi reklaamvitriine. Üks neist asus Viru ja Vene tänava nurgal, teine Harju tänavas[2].

Tehas ja elumaja kauplusega natsionaliseeriti 1940. aastal. Tehase uueks direktoriks määrati Karl Johanson. Roman Tavast töötas tehases tehnilise juhatajana kuni juunini 1941, mil ta küüditati Vorkuta laagrite süsteemi (Komi ANSV).

Roman Tavast mõisteti surma ja lasti maha 1942. aastal Sevurallagis Sosvas (Severouralski linnaosa, Sverdlovski oblast, NSV Liit)[1].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Roman Tavasti pojapoeg on Arvi Tavast. [3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]