Vene tänav

Kaart

Vaade Vene tänavale Vanaturu kaelast

Vene 5

Vene tänav on tänav Tallinna vanalinnas Vanalinna asumis.

Vene tänav algab Viru tänava ja Raekoja tänava ristmikult ning jätkub teisel pool ristmikku Vana turuna. Esialgu kulgeb ta kirdesse ning ristub tänava algusest lõpu poole minnes Apteegi tänavaga (vasakult), Katariina käiguga (paremalt), Munga tänavaga (paremalt) ja Pühavaimu tänavaga (vasakult). Pisut pärast seda pöördub tänav põhja, edasi ristub paremalt Bremeni käiguga ning lõpeb Olevimäel. Tänav on umbes 410 m pikk.^[1]

Esialgu kandis tänav Kloostri tänava nime, sest sellel asus Tallinna dominiiklaste klooster, mis asutati 1246. Ühtlasi loetakse seda kloostrit eestikeelse koolihariduse hälliks.

Pärast 16. sajandil toimunud reformatsiooni klooster suleti. Kuid juba 12. sajandil tegutsesid sellel tänaval Venemaalt tulnud kaupmehed ja samuti oli seal õigeusu kirik, mille järglane tänapäeval on Tallinna Nikolai kirik. Sellepärast kinnistus tänavale pärast kloostri likvideerimist Vene tänava nimi.

Sellel tänaval asunud relvalao (Arsenal) järgi tänav 19. sajandi lõpus nime Rüststrasse,^[2] vene keeles aga Никольская улица (Nikolskaja ulitsa).

Tänapäeval asuvad Vene tänaval õigeusuliste Tallinna Nikolai kirik ja katoliiklaste Peeter-Pauli katedraal, Tallinna Linnamuuseum ja Tallinna Malemaja. Tänava lõpuosas sadakonna meetri ulatuses kulgeb tänava paremas servas Tallinna linnamüür.

Vene tänav 2 // 4 // Viru 1

Tänava hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]

Vene 1 // Vanaturu kael 7
Vene 2 // 4 // Viru 1 – Demini kaubamaja. Ärihoone, ehitusperioodid, 1841–1917. Viru ja Vene tänava nurgal, omaaegse turu ääres avas oma koloniaalkaupluse 1816. aasta 25. novembril Peterburist tulnud Vassili Demin. Vassili Demin juhtis äri aastail 1826–1848, siis astus tema asemele poeg Vassili 1848–1909. Siis võttis kaubamaja juhtimise üle asutaja pojapoeg Konstantin Demin. 1831. aastal ehitati vana ühekorruselise maja asemele suurem hoone.^[3] Kultuurimälestis nr 22253.^[4] Tänapäeval Demini ostukeskus^[5] ja eluruumid.

Vene 5 – kolmest majast koosnev liithoone asub Raekoja platsi äärses kvartalis. Kinnistu piirid on kujunenud sajandite vältel üksikute kinnistute kokkuliitmisel. Hoone fassaadid on suunatud Raekoja platsi, Vene tänava ja Apteegi tänava poole. Vanim teade kinnistu kohta pärineb 1333. aastast. Aastatel 1766–1918 oli kinnistu Venemaa keisririigi omandis, kes asutas hoonete kompleksis Läänemere laevastiku ohvitseride kasiino. Praegune ruumijaotus ja sisekujundus pärineb 19. sajandi teisest poolest. 1918. aasta novembris-detsembris olid hoones Eesti Vabariigi Ajutise Valitsus ja selle ministeeriumid. 1919. aastal oli hoones linna komandandi kantselei, laskeplatside komandandi kantselei ja kaitseliidu II pataljoni kantselei ning kaitseliidu peastaap. Kuni 1940. aastani tegutses hoones Eesti Vabariigi Ohvitseride Keskkogu klubi-kasiino. Hoone teise korruse ruumides tegutses aastatel 1934–1939 Vabadussõjamuuseum. Teise maailmasõja ajal paiknes hoones 22. Territoriaal-Laskurkorpus. Aastatel 1940–1957 asus hoones Nõukogude Balti Laevastiku Ohvitseride Maja. Pärast 1957. aastat tegutses hoones Tallinna Haridus- ja Teadusala Töötajate Maja. 1990. aastast alates nimetati see ümber Tallinna Õpetajate Majaks. Hoone fassaadid 18.-19.sajandist on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 3472.^[6]
Vene 6 – endine parun Maydelli maja. Meistrite Hoov^[7] ja Tallinna Toomklubi. Elamu Vene 6 hooviansambliga, 14.–20.sajandist on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 3099.^[8]

Vene 9

Vene 9 asub Tallinna kaubanduspanga Revaler Handels-Bank tellimusel Peterburist pärit arhitekti Peter Schreibergi projekti järgi 1878. aastal ehitatud algselt neljakorruseline hoone, millele hiljem ehitati juurde kaks korrust. Pärast Eesti iseseisvumist võeti hoone kasutusele posti- ja telegraafikeskusena, hoones asus ka Posti-Telegraafi-Telefoni Peavalitsus. Hoone säilitas sama otstarbe nõukogude võimu ajal, kui seal asus Kesktelegraaf ja Telefoni Kaugejaama kõnepunktid ja ka Eesti iseseisvuse taastamise algaastatel. Hoones asus Eesti Sideamet. 2005. aastal taastati Teises maailmasõjas hävinud majatiib ja tänapäeval asub hoones Hotell Telegraaf.^[9]
Vene tänav 10 – elamu Vene 10 hooviansambliga on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 3100.^[10]

Püha Katariina kloostri aidahoone, Vene 14

Vene 12 – Katariina gildi hoone, kultuurimälestis nr 3101.^[11]
Vene 14 – Püha Katariina kloostri aidahoone, kultuurimälestis nr 1245.^[12]
Vene 16 asus Trükikoda Edu.
Vene 14a, 16/1, 16/2 – endise Püha Katariina kloostri hooned.^[13]
Vene 13 – Vanalinna Hariduskolleegiumi Kunstimaja.
Vene 17 – keskaegne kaupmeheelamu. Elamud Vene 17, 14.–20. sajandist on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 3102.^[14]^[15]^[16] Hoones asub Tallinna Linnamuuseum.
Vene 18 – Tallinna Peeter-Pauli katedraal. Kultuurimälestis nr 1246.^[17]
Vene 22 – Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumihoone (hoones asus 1946. aastast Tallinna Merekooli ühiselamu ja hiljem 13. Õhtukeskkool) Hoone Vene 22 oli Mülleri raeperekonna omanduses ja elupaigaks aastatel 1562–1702.
Vene 21 // 23 – Vanalinna Hariduskolleegium. Elamu Vene 23 on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 3103.^[18]

Nikolai kirik, Vene 24

Vene 24 – Vene õigeusu kiriku Tallinna Nikolai kirik. Hoone ehitati 1822–1827 klassitsistlikus stiilis arhitekti Luigi Rosca projekti järgi. Kuid praeguse kiriku kohal oli õigeusu kirik juba 1420. aastatel.
Vene 25 – elamus asus aastatel 1821–1928 Vene tänava eeluurimisvangla. 1875–1879 ehitati tagahoovi spetsiaalne neljakorruseline kongidekorpus.
Vene 28 – Vanalinna Hariduskolleegium hoone.
Vene 29 – Paul Kerese Malemaja.
Vene 30 – endine parun Girard de Soucantoni maja
Vene 33 – elu- ja ärihoone, mis asub Tallinna vanalinna 19. kvartalis, on osa sajandite jooksul mitmest kinnistust kujunenud suuremast hoonetekompleksist Olevimägi 12 // 14 ja Vene 33 // 35 // 37. Kuni 19. sajandini paiknesid hoone kohal mitmed majapidamishooned, Vene 33 hoonet kasutati aida ja hobusetallina. 19. sajandi teises pooles omandas järk-järgult kõik kompleksi kuulunud majad aadlisuguvõsa Girard de Soucanton. Seni keskaegse ilmega püsinud kaubaluukide ja väikeste akendega Vene 33 hoone ehitati 1893. aastal ümber uusrenessanss-stiilis elamuks. Projekti autor oli arhitekt Rudolf von Engelhardt. Kompleksi hoovis on kollektsionäärist paruni Arthur Girard de Soucantoni ajast tänaseni säilinud kaks seina müüritud gooti roosikivi ja kaks Põhjasõja-aegset kahurit.

Vene 6
Vene tänav 7
Vene 10
Vene 12
Tallinna Linnamuuseumi hoone, Vene 17
Tallinna Kreiskooli ja Tallinna Linnakooli ning Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumihoone, Vene 22
Vene 23
Vene 25
Elamu Vene 27
Paul Kerese Malemaja, Vene 29