Vene tänav

Vene tänav on tänav Tallinna vanalinnas vanalinna asumis.

Vaade Vene tänavale Vanaturu kaelast

Vene tänav algab Viru tänava ja Raekoja tänava ristmikult ning jätkub teisel pool ristmikku Vana turuna. Esialgu kulgeb ta kirdesse ning ristub tänava algusest lõpu poole minnes Apteegi tänavaga (vasakult), Katariina käiguga (paremalt), Munga tänavaga (paremalt) ja Pühavaimu tänavaga (vasakult). Pisut pärast seda pöördub tänav põhja, edasi ristub paremalt Bremeni käiguga ning lõpeb Olevimäel. Tänav on umbes 410 m pikk.^[1]

Esialgu kandis tänav Kloostri tänava nime, sest sellel asus Tallinna dominiiklaste klooster, mis asutati 1246. Ühtlasi loetakse seda kloostrit eestikeelse koolihariduse hälliks.

Pärast 16. sajandil toimunud reformatsiooni klooster suleti. Kuid juba 12. sajandil tegutsesid sellel tänaval Venemaalt tulnud kaupmehed ja samuti oli seal õigeusu kirik, mille järglane tänapäeval on Tallinna Nikolai kirik. Sellepärast kinnistus tänavale pärast kloostri likvideerimist Vene tänava nimi.

Sellel tänaval asunud relvalao (Arsenal) järgi tänav 19. sajandi lõpus nime "Rüststrasse"^[2], vene keeles aga Никольская улица (Nikolskaja ulitsa).

Tänapäeval asuvad Vene tänaval õigeusuliste Tallinna Nikolai kirik ja katoliiklaste Peeter-Pauli katedraal, Tallinna Linnamuuseum ja Tallinna Malemaja. Tänava lõpuosas sadakonna meetri ulatuses kulgeb tänava paremas servas Tallinna linnamüür.

Vene tänav 2/4 /Viru tänav 1

Tänava hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]

Vene tänav 1/ Vana turg 7
Vene tänav 2/4 /Viru tänav 1, Demini kaubamaja. Ärihoone, ehitusperioodid, 1841–1917. Viru ja Vene tänava nurgal, omaaegse turu ääres avas oma koloniaalkaupluse 1816. aasta 25. novembril Peterburist tulnud Vassili Demin. Vassili Demin juhtis äri aastail 1826–1848, siis astus tema asemele poeg Vassili 1848–1909. Siis võttis kaubamaja juhtimise üle asutaja pojapoeg Konstantin Demin. 1831. aastal ehitati vana ühekorruselise maja asemele suurem hoone^[3]. Kultuurimälestis nr 22253^[4]. Tänapäeval Demini ostukeskus^[5] ja eluruumid.

Vene 5

Vene tänav 5, kolmest majast koosnev liithoone asub Raekoja platsi äärses kvartalis. Kinnistu piirid on kujunenud sajandite vältel üksikute kinnistute kokkuliitmisel. Hoone fassaadid on suunatud Raekoja platsi, Vene tänava ja Apteegi tänava poole. Vanim teade kinnistu kohta pärineb 1333. aastast. Aastatel 1766–1918 oli kinnistu Venemaa keisririigi omandis, kes asutas hoonete kompleksis Läänemere laevastiku ohvitseride kasiino. Praegune ruumijaotus ja sisekujundus pärineb 19. sajandi teisest poolest. 1918. aasta novembris-detsembris olid hoones Eesti Vabariigi Ajutise Valitsus ja selle ministeeriumid. 1919. aastal oli hoones linna komandandi kantselei, laskeplatside komandandi kantselei ja kaitseliidu II pataljoni kantselei ning kaitseliidu peastaap. Kuni 1940. aastani tegutses hoones Eesti Vabariigi Ohvitseride Keskkogu klubi-kasiino. Hoone teise korruse ruumides tegutses aastatel 1934–1939 Vabadussõjamuuseum. Teise maailmasõja ajal paiknes hoones 22. Territoriaal-Laskurkorpus. Aastatel 1940–1957 asus hoones Nõukogude Balti Laevastiku Ohvitseride Maja. Pärast 1957. aastat tegutses hoones Tallinna Haridus- ja Teadusala Töötajate Maja. 1990. aastast alates nimetati see ümber Tallinna Õpetajate Majaks. Hoone fassaadid 18.-19.sajandist on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 3472.^[6]
Vene tänav 6, endine parun Maydelli maja. Meistrite Hoov^[7] ja Tallinna Toomklubi. Elamu Vene 6 hooviansambliga, 14.–20.sajandist on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 3099.^[8]

Vene 9

Vene tänav 9, asub Tallinna kaubanduspanga Revaler Handels-Bank tellimusel Peterburist pärit arhitekti Peter Schreibergi projekti järgi 1878. aastal ehitatud algselt neljakorruseline hoone, millele hiljem ehitati juurde kaks korrust. Pärast Eesti iseseisvumist võeti hoone kasutusele posti- ja telegraafikeskusena, hoones asus ka Posti-Telegraafi-Telefoni Peavalitsus. Hoone säilitas sama otstarbe nõukogude võimu ajal ja ka Eesti iseseisvuse taastamise algaastatel. Hoones asus Eesti Sideamet. 2005. aastal taastati Teises maailmasõjas hävinud majatiib ja tänapäeval asub hoones Hotell Telegraaf^[9].
Vene tänav 10. Elamu Vene 10 hooviansambliga on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 3100.^[10]

Püha Katariina kloostri aidahoone, Vene 14

Vene tänav 12/14, endine Püha Katariina kloostri hooned^[11],
- Vene tänav 12, Katariina gildi hoone, Kultuurimälestis nr 3101^[12].
- Vene tänav 14, Püha Katariina kloostri aidahoone, Kultuurimälestis nr 1245^[13].
Vene tänav 13/15/Pühavaimu tänav 8, Vanalinna Hariduskolleegiumi Kunstimaja.
Vene tänav 16, kus asus Trükikoda Edu.
Vene tänav 17, keskaegne kaupmeheelamu. Elamud Vene 17, 14.–20. sajandist on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 3102^[14]^[15]^[16]. Hoones asub Tallinna Linnamuuseum.

Tallinna Peeter-Pauli katedraal, Vene 18

Vene tänav 18, Rooma-Katoliku Kiriku Tallinna Peeter-Pauli katedraal. Kultuurimälestis nr 1246^[17].
Vene tänav 22, Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumihoone (hoones asus 1946. aastast Tallinna Merekooli ühiselamu ja hiljem 13. Õhtukeskkool).
Vene tänav 21/23, Vanalinna Hariduskolleegium. Elamu Vene 23 on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 3103.^[18]

Tallinna Nikolai kirik, Vene 24

Vene tänav 24, asub Vene õigeusu kiriku, Tallinna Nikolai kirik. Hoone ehitati 1822–1827, klassitsistlikus stiilis arhitekti Luigi Rosca projekti alusel. Kuid praeguse kiriku kohal oli õigeusu kirik juba 1420. aastatel.
Vene tänav 25 elamu, kus asus aastatel 1821–1928 Vene tänava eeluurimisvangla. 1875–1879 ehitati tagahoovi spetsiaalne neljakorruseline kongidekorpus.
Vene tänav 28 / Uus tänav 19, Vanalinna Hariduskolleegium hoone.
Vene tänav 29, Paul Kerese Malemaja.
Vene tänav 33, elu- ja ärihoone, mis asub Tallinna vanalinna 19. kvartalis, on osa sajandite jooksul mitmest kinnistust kujunenud suuremast hoonetekompleksist Olevimägi 12/14 ja Vene 33/35/37. Kuni 19. sajandini paiknesid hoone kohal mitmed majapidamishooned, Vene 33 hoonet kasutati aida ja hobusetallina. 19. sajandi teises pooles omandas järk-järgult kõik kompleksi kuulunud majad aadlisuguvõsa Girard de Soucanton. Seni keskaegse ilmega püsinud kaubaluukide ja väikeste akendega Vene 33 hoone ehitati 1893. aastal ümber uusrenessanss-stiilis elamuks. Projekti autor oli arhitekt Rudolf von Engelhardt. Kompleksi hoovis on kollektsionäärist paruni Arthur Girard de Soucantoni ajast tänaseni säilinud kaks seina müüritud gooti roosikivi ja kaks Põhjasõja-aegset kahurit.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Vene 6
Vene tänav 7
Vene 10
Vene 12
Tallinna Linnamuuseumi hoone, Vene 17
Tallinna Kreiskooli ja Tallinna Linnakooli ning Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumihoone, Vene 22
Vene 23
Vene 25
Elamu Vene 27
Paul Kerese Malemaja, Vene 29