Erich Jacoby

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Erich Roman Ludvig Jacoby (16. juuni 1885 Tallinn10. detsember 1941 Gotenhafen, tänapäeval Gdynia) oli baltisaksa päritolu Eesti arhitekt.

Jacoby kuulub esimese kümne Eesti professionaalse arhitektkonna tekkele aluse pannud arhitekti sekka ja oli Eesti Arhitektide Ühingu asutajaliige (1921). Ta mõjutas Eesti arhitektuurikultuuri märkimisväärselt nii oma loomingulise kui ka institutsionaalse tegevuse kaudu.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jacoby sündis Tallinnas linnainseneri Carl Gustav Jacoby pojana. Tallinna Reaalkooli vilistlane. Õppis arhitektuuri Hannoveri Tehnikaülikoolis (1905–1907) ja lõpetas 1913. aastal Riia Polütehnilise Instituudi. Seejärel hakkas ta arhitektina tööle ja 1915. aastal täiendas end Soome rahvusromantilise arhitektuuri suurkuju Lars Soncki juures.

Pidas Tallinnas 1913–1915 koos H. Schmidtiga ja 1920–1927 koos F. de Vriesiga arhitektuuribürood, kus kavandati põhiliselt elamuid ning ka ümberehitusi Tallinna vanalinnas ja Tallinna tööstushooneid.

1915–1918 oli Jacoby mobiliseeritud tsaariarmeesse Tallinna merekindlustuste ehitusel.

1921. aastal oli Eesti Arhitektide Ühingu üks asutajaliige, aastatel 1927–1932 oli Jacoby Ametnike, Riigiametnike ja Talupidajate Põllumajandusliidu, alates 1931. aastast Põllumajandusliidu Ehitustalituse juhataja.

Aastatel 1927–1932 Asunikkude Liidu ehitustalituse juht.

1932. aastast oli Jacoby õppejõud Tallinna Tehnikumis, samuti osales näitustel ja terve karjääri vältel aktiivselt erinevatel konkurssidel, mille suurejoonelistest premeeritud võistlusprojektidest ei valminud kahjuks ükski.

1939. aastal suundus Jacoby Umsiedlungi käigus Saksamaale.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Jacoby looming oli 1920ndatel ja 1930ndatel funktsionalistliku üldilmega. 1920. aastatel tehtud projektid ja tegevus Asunikkude Liidu ehitustalituses on suunavalt mõjutanud 1930. aastatel tööd alustanud maa-arhitektide põlvkonda (näiteks August Volbergi).[1][2][3]

Jacoby osales oma karjääri vältel aktiivselt erinevatel konkurssidel (Vabaduse väljak, 1928; Estonia teatri ümberehitus, 1931, kunstihoone, Eesti Kunstimuuseumi ja Tallinna raekoja projekt koos Erwin Brockneriga, 1937, Pärnu rannahotell 1934, Riia Eesti saatkonna hoone koos Hermann Bergiga, 1938, Toompea lossi Valge saali ümberehitusprojekt, 1935 jt). Võistlustöödest on esimesed kohad pälvinud "Monumentaalne kunstimuuseum" (1933) ja "Funktsionalistlik Pärnu rannahotell" (1934). Suurejoonelistest premeeritud võistlusprojektidest ei valminud kahjuks ükski.

Varases loomingus järgis arhitekt mitut arhitektuuristiili:

  • Juugendbarokki (Viru 12 elamu ümberehitus, 1913) ja heimatkunsti (elamu J. Poska 38, 1913). Mõlemad hooned koos koos A. Rosenbergiga.

1920. aastail kavandas Tallinna ajastuomaselt raskepäraseid traditsionistlikke hooneid, nt Advendikiriku Mere pst 3. (1923), Tuberkuloosisanatooriumi Põllu 61/63 (1925–1931). Elamu Nunne 11 (1926). Eramu Wismari 9a (1923) ja Lahe 3 (1928)

  • Ekspressionismi mõju avaldub Tallinna Filterveevärgi hoonestikus Järvevana tee 3 (1925).
  • Funktsionalistlikke jooni leiab Tallinna saksa reaalkooli maja Luise 1a (1928, ümberehitus) ja elamu Suur-Ameerika 18a (1929)

Jacoby funktsionalistlikud hooned on vähe liigendatud. (A. Weizenbergi 23, 1932. Metsa 61 ja Vabaduse pst 82. 1936. Roosikrantsi 4c, 1937)

Kõrgema keskosaga kaksikelamu Maasika ja Vaarika tänava väikeelamute näidiskvartalis erineb varasematest funktsionalistlikest töödest.

1930. aastate teisel poolel valdas Jacoby loomingus esindustraditsionalism. Näidetena kortermajad Tallinas Pärnu mnt 30 (1935–1937) ja Väike-Karja 7 (1936–1937; koos H. Bergiga).

Uusbarokse varjundiga arhitektuuri näideteks sobivad Tallinna Raekoja (1937, koos E. Brockneriga), kunstimuuseumi 1937–1938, koos E.J. Kaasikuga) ja Riia Eesti saatkonna võistlusprojekt (1938, koos H. Bergiga, II auhind).

Ehitised[muuda | muuda lähteteksti]

Näitused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Näitus Arhitektuurimuuseumis, mis tutvustas lähemalt arhitekti loomingut: "Erich Jacoby 125"[4] (2010–2014, kuraator Mait Väljas).

Loomingu näiteid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mart Kalm. Kogumik “Eesti kunsti ajalugu. 1900–1949 “ V köide
  2. Mart-Ivo Eller; Leo Gens; Jüri Hain; Marje Jõeste; Rein Loodus; Evi Pihlak; Inge Teder; Jaan Vares. (1996). EKABL Kunst ja Arhitektuur. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 
  3. Mart Kalm. (2002). Eesti 20. Sajandi arhitektuur (Estonian 20th century architecture). Tallinn. 
  4. Carl-Dag Lige. "Uue ja vana vastaspinge Erich Jacoby arhitektuuris".

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]