Erich Jacoby

Allikas: Vikipeedia

Erich Roman Ludvig Jacoby (4/16. juuni 1885 Tallinn10. detsember 1941 Gotenhafen, tänapäeval Gdynia) oli baltisaksa päritolu Eesti arhitekt.

Erich Jacoby sündis Tallinnas linnainseneri Carl Gustav Jacoby pojana. Ta õppis arhitektuuri Hannoveri Tehnikaülikoolis (1905–1907) ja lõpetas 1913. aastal Riia Polütehnilise Instituudi. Seejärel hakkas ta arhitektina tööle ja 1915. aastal täiendas end Soome rahvusromantilise arhitektuuri suurkuju Lars Soncki juures.

1910.–1920. aastatel pidas Erich Jacoby koos veel kahe baltisakslase Hans Schmidti ja Franz de Vriesiga projekteerimisbürood, kus kavandati põhiliselt elamuid ning ka ümberehitusi Tallinna vanalinnas ja Tallinna tööstushooneid.

1921. aastal oli Erich Jacoby Eesti Arhitektide Ühingu üks asutajaliige, aastatel 1927–1932 oli Erich Jacoby Ametnikkude, Riigiametnikkude ja Talupidajate Põllumajandusliidu, alates 1931. aastast Põllumajandusliidu Ehitustalituse juhataja.

1932. aastast oli Erich Jacoby õppejõud Tallinna Tehnikumis, samuti osales näitustel ja terve karjääri vältel aktiivselt erinevatel konkurssidel (Vabaduse väljak, 1928; Estonia teatri ümberehitus, 1931, kunstihoone, Eesti Kunstimuuseumi ja Tallinna raekoja projekt koos Erwin Brockneriga, 1937, Pärnu rannahotell, Riia Eesti saatkonna hoone koos Hermann Bergiga, 1938, Toompea lossi Valge saali ümberehitusprojekt, 1935 jt), mille suurejoonelistest premeeritud võistlusprojektidest ei valminud kahjuks ükski.

1939. aastal suundus Erich Jacoby Umsiedlungi käigus Saksamaale.

Erich Jacoby suri 10. detsembril 1941 sakslaste poolt okupeeritud Gdynias.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]