Mine sisu juurde

Pikk jalg

Allikas: Vikipeedia
See artikkel See artikkel räägib tänavast. Ämblikulaadse kohta vaata artiklit Harilik pikkjalg.

Kaart
Kaart
Pikk jalg, taamal Pika jala väravatorn ja Oleviste kirik

Pikk jalg (varasem nimekuju Pikkjalg) on tänav Tallinna Tallinna vanalinnas, Kesklinna linnaosas.

Tänav algab Pika jala väravatornist, tänava Toompea poolne külg on hoonestamata, ristub vasakult poolt Lühikese jala väravahoonega, lõppeb Piiskopi tänava ja Lossi platsi ristmikul.

Pika jala tänav sügis 2021
Pika jala väravatorn, 2012. aastal. Vaade all-linnast, Rataskaevu, Pika ja Nunne tänava ristmikult
Pikk jalg (2007). Paremal Lühikese jala värav
Pikk jalg talvel

Pikka jalga mainitakse 1342 nimetuse longus mons (ladina 'pikk mägi'), 1372. aastal nimetuse langer bergh (alamsaksa 'pikk mägi') ja 1489 nime Langer Domberg (saksa 'Pikk Toomimägi') all, mis oli ka hilisem tänava ametlik saksakeelne nimi. "Pikk jalg" oli tänava eestikeelne nimi.

8. juulist 1966 on tänava ametlik eestikeelne nimi Pikk jalg (varem Pikkjalg). Anton thor Helle on 1732 kasutanud nimetust pitkjalg (saksakeelne nimi on tal der lange Dohmberg).

Ametlik venekeelne nimi oli 20. sajandi alguses Большой Вышгородскій подъемъ.

"Langer Domgang, Reval"
Pika jala Toompea poolsed hooned ja Pika jala väravatorn, 1937. aastal. Vaade Pika jala tänavalt

Algselt oli see muinaseestlaste linnuse juurde (Toompeale) viiv tee.

Tänav oli koos ainult jalakäijatele mõeldud Lühikese jalaga kuni Falgi tee ja Komandandi tee rajamiseni 19. sajandi lõpus üks kahest ühendusteest all-linna ja ülalinna vahel. Pikk jalg oli mõeldud kaubakaarikute, kaubakärude, hobuste ja ratsanike liiklemiseks.

Pika jala kõrval olev Tallinna linnamüüri osa on ehitatud 14541455 ja selle vastas olev praegune tugimüür 1781 (1781. aastal laiendati tänavat ja tugimüür lükati 1,4 meetri võrra Toompea poole).

Pikal jalal asus maja, mille esimesel korrusel kehtis Eestimaa linnaõigus ja teisel korrusel Eestimaa maaõigus[1].

Pikal jala Toompea nõlva poolsed hooned said kannatada 1944. aasta märtsipommitamises ja lammutati lõplikult 1950. aastate alguses.

Tallinna nimetatakse kahe erineva pikkusega "jala" tõttu mõnikord naljatamisi lonkavaks linnaks.

Pikk jalg talvel 2022. aastal
  1. Ma tahan, et... Rahvaleht, 16. aprill 1929, nr. 44, lk. 5.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]