Mine sisu juurde

Eesti Loto

Allikas: Vikipeedia

AS Eesti Loto on loteriide korraldamisega tegelev ettevõte, mis kuulub täielikult Eesti riigile.

AS-i Eesti Loto alguseks loetakse veebruari 1971, mil alustas tööd NSV Liidu Riikliku Spordikomitee ja Spordiloteriide Peavalitsuse Eesti Piirkonnavalitsus.[1] Esimene loosimine toimus 30. aprillil 1971 ning selleks oli Spordiloto 6/49. Esimene kiirloteriipilet müüdi Eestis mais 1977, kui tuli müügile algselt Moskva olümpiamängudele pühendatud ümbrikloterii Sprint.

Riiklik aktsiaselts Eesti Loto sündis 1. oktoobril 1991. Esimene Eesti Loto oma kiirloterii ja ühtlasi kraaploos tuli müüki aprillis 1992. Kaks aastat hiljem 11. juunil 1994 toimus esimese on-line mängu (VICTOR 48) loosimine. Seejärel ilmusid üksteise järel Keno Loto (15. mail 1995), Bingo Loto (1. veebruaril 1996) ja Viking Lotto (22. märtsil 2000).

AS-i Eesti Loto juhatuse esimees on alates novembrist 2018 Riina Roosipuu. Enne teda on ettevõtet juhtinud näiteks Heiki Kranich (2009–2018), Aivar Lepp (juuni 2003 – juuni 2009) ja Monika Salu (juuni 2000 – juuni 2003).

Firma nõukokku kuuluvad Rain Laane (esimees), Pille-Riin Kaare, Sören Meius, Kaie Koskaru-Nelk, Valev Tõnisson.[2]

AS Eesti Loto põhitegevus on loteriide korraldamine. 2008. aastal maksis ettevõte 49 miljonit krooni hasartmängumaksu, 2009. aastal 56,5 miljonit krooni.[3]

Detsembris 2009 sõlmisid Eesti Loto ja Eesti Olümpiakomitee koostöölepingu, mille raames toetab Viking Lotto aastatel 2009–2012 olümpialiikumist ja olümpiasportlasi.[4]

Ettevõte maksis 2019. aastal Eesti riigile 9 miljonit eurot dividende[5] ning 2020. aastal 10 miljonit eurot.[6]

Sertifikaadid

[muuda | muuda lähteteksti]

AS Eesti Lotol on Maailma Loteriiassotsiatsiooni (World Lottery Association) vastutustundliku lotomängimise sertifikaat ja ettevõte taotleb ka Euroopa Loteriiassotsiatsiooni (The European Lotteries) vastavat sertifikaati.[viide?] 2000. aasta juunis sai Eesti Loto neljanda riigina maailmas Maailma Loteriiassotsiatsiooni turvasertifikaadi, mis kinnitab vastavust kõikidele turvanõuetele. Enne Eestit olid sama sertifikaadi saanud vaid Norra, Soome ja Taani riiklikud lotofirmad.[viide?]

AS Eesti Loto on üks maailma turvalisemaid lotokorraldajaid.[7]

Miljonivõidud

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti lotomiljonärid

[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis oli kuni euro kasutuselevõtuni 110 lotomiljonäri.[8] Esimene miljon krooni võideti 1996. aasta 20. aprillil Victor Extraga, mis osteti samal päeval Paides.[viide?] AS Eesti Loto loteriivõidud on pileti ostnud isikule tulumaksuvabad, kuid Eesti Loto maksab iga ostetud pileti pealt riigile 18% hasartmängumaksu.[9]

Kõigi aegade suurim peavõit Eestis on loositud Bingo Lotos summas 9 395 861 krooni 2009. aasta märtsis.[viide?] Suurim Viking Lotto võit on 9 017 385 krooni ja see loositi 2007. aasta novembris.[viide?]

Eesti lotomiljonäride arv
Aasta Miljonivõitjaid
2010 5
2009 16
2008 19
2007 16
2006 8
2005 9
2004 6
2003 4
2002 7
2001 0
2000 4
1999 3

Reklaamivaidlus

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna reklaamiseadus keelab hasartmänge reklaamida, keelas tarbijakaitseamet 2011. aasta juunis Eesti Lotol tulevasi võidusummasid reklaamida.[10] Eesti Loto esimees Heiki Kranich põhjendas võidusummade reklaami hasartmänguseaduse nõudega, mängijaid peab loto tingimustest teavitama.[11]

Ettevõte vaidlustas ettekirjutuse kohtus[12], kuid ka Tallinna halduskohus kinnitas 5. augustil tarbijakaitseameti otsust.[13] Kranich prognoosis, et otsusel on Eesti Loto käibele oluline mõju: "Olen täiesti kindel, et Eesti Loto majandustulemused saavad tugevalt kahjustada."[14] Kohtuotsuse järel küsis ajaleht Postimees lugejailt, kas nad jätavad võidusummade avaldamise keelu järel lotopiletid ostmata. 20,5% vastanuist (2660 inimest) lubas lotost loobuda, 12,5% aga mängimist piirata.[15]

5. augustil ei uskunud Kranich, et Eesti Loto kohtuotsuse edasi kaebab: "On üsna jabur, kui Eesti riigile kuuluv ettevõte läheb edasi kaebama seda otsust, mille on teinud kaks riigile olulist institutsiooni – tarbijakaitseamet ja halduskohus."[14] Vaatamata Kranichi seisukohale pooldas ettevõtte nõukogu üksmeelselt otsuse edasikaebamist.[16]

Et keeldu otseselt rikkumata loteriimängijaile võiduvõimalustest teatada, hakkas Eesti Loto reklaamima raadios vanu väljajagamata võite, mis lisanduvad järgmise loosimise võidusummale. Kranichi arvates on tegu mitte reklaami, vaid tarbija teavitamisega: "Tulenevalt seadusest ei tohiks tarbijakaitseametil olla probleeme, kui me eelmise loosimise jagamata jackpot'ist teavitame."[11]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]