Rävala puiestee
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2014) |
Rävala puiestee on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas ning läbib kolme asumit: Südalinna, Sibulaküla ja Maakrit.
Aastatel 1950–1991 kandis tänav Lenini puiestee nime.
Rävala puiestee algab Liivalaia tänava ristmikult, ristub Tornimäe, Kivisilla, Ants Laikmaa, Kaubamaja, Ants Lauteri tänava, Teatri väljaku, Lembitu, Krooni ja Kentmanni tänavaga ning sumbub ristmikul Tatari tänavaga.
Tänava hoonestus
[muuda | muuda lähteteksti]- Rävala puiestee 2 // Kivisilla 8, büroohoone (arhitekt: AB ARX, Ilmar Heinsoo; 2006)
- Ravala puiestee 3, Radisson Blu hotell
- Rävala puiestee 4 // Laikmaa 15, büroohoone, Euroopa Liidu Maja
- Rävala puiestee 5, büroohoone
- Rävala puiestee 7, 1958. aastal ehitatud kuuekorruseline korterelamu Rävala puiestee ja Ants Lauteri tänav 1 nurgahoone (arhitekt F. Fridrihsons; 1960). endises Lenini puiestee 7 hoones tegutses Dieetkauplus.
- Rävala puiestee 8, Projekteerijate maja või Eesti Maaehitusprojekti maja (arhitektid Peep Jänes, Arvo Niineväli ja Mart Port; 1982).
- Rävala puiestee ääres (endine aadress Rävala pst 9), Islandi väljak 1 asub ka Eesti Välisministeerium (endine EKP Keskkomitee maja) (arhitektid Mart Port, Uno Tölpus, Olga Kontšajeva; 1968);
- Rävala puiestee 10 // Teatri väljak 5, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu (arhitektid Uno Tölpus, Paul Madalik; 1963). Kultuurimälestis nr 28339[1];
- Rävala puiestee 11 // 13 // 15, Teadlaste maja,[2] arhitektid Edgar Velbri, Henn Roopalu, Ilmar Laasi, hoone valmis 1954. aastal. Hoone ehitati Teaduste Akadeemia juhtivteadlastele ja TPI professoritele. Eredaim näide nõukogudeaegsest privilegeeritud kildkonna elamismudelist. Hoone plaanis ja fassaadis on tuntav üleliiduliste suuniste mõju: kolmest korpusest koosnev hoone on sümmeetrilise põhiplaaniga; keskne majaosa, mille esine on kujundatud kaaristuga, astub tänavajoonest tagasi. Majja projekteeriti valdavalt viietoalised korterid, keskmises korpuses ka kuuetoalised, mille üldpind ulatus 225 ruutmeetrini[3]. Korterites olid magamistubadele ja elutoale lisaks söögituba, raamatukogu ja kabinet. Tegemist on ainsa kortermajaga, kuhu nõukogude ajal planeeriti koduabilise ruum eraldi väljapääsuga köögist tagahoovi, kuuetoalistes korterites oli ka köögi juures eraldi serveerimisruum. Hoonet muudeti siiski juba ehituse käigus: Kentmanni tänava poolses korpuses ehitati korterid kohe väiksemaks. Suurtesse korteritesse mahutati mitu perekonda.
- Rävala puiestee 12 // Estonia puiestee 9, Solarise keskus
- Rävala puiestee 14, Kaitseministeeriumi kinnistu[4]
- Tatari tänav 13 // Rävala puiestee 16, 1995–1999 ehitatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia hoone
- Rävala puiestee 19, Merko maja (arhitekt: OÜ Arhitektibüroo Jüri Okas ja Marika Lõoke; valmis sügisel 2005)
-
TLÜ AR peahoone Tallinnas -
TLÜ Akadeemilise raamatukogu uus fassaad 2012 -
Välisministeeriumi hoone Rävala puiestee ääres, Islandi väljak 1 -
Eesti Maaehitusprojekti maja Rävala puiestee 8
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Aastatel 1950–1991 kandis tänav Lenini puiestee nime. Varem oli nimi Võidu allee. Praegust nime kannab alates 4. oktoobrist 1991.[5]
Rävala (algselt Lenini) puiestee rajati aga 1940. aastate lõpus läbi märtsipommitamises hävinud Tallinna kesklinna kvartalite. Eesti NSV Arhitektuuri Valitsuse juhataja Harald Arman, projekteeris 1945-1948 Tallinna Kultuurikeskuse Estonia ette sõjas hävinud kvartalite asemele. Selle järgi rajati nüüdne Teatri väljak ja Rävala puiestee. Armani kavandatud Tallinna Kultuurikesksuse planeering oli ainus Tallinna paraadliku stalinistliku linnaplaneerimise näide: olulised ühiskondlikud hooned olid kavandatud dominantsetena keskteljel ning neile sekundeeris madalam elamukvartal Imanta tänavast Jaan Kreuksi tänavani[6].
1950. aastal püstitati Lenini puiesteele Vladimir Lenini ausammas[7] (skulptor N. Tomski, aluse arhitekt Alar Kotli).
1953. aastal valmis Tallinnas Estonia puiesteel uus Eesti NSV Teaduste Akadeemia Instituutide hoone ning 1954. aastal elumaja akadeemikutele Lenini puiestee 11 / 13 / 15.
Lenini puiestee ja Kaubamaja tänava nurgahoone (Eesti Maaehitusprojekti maja) kohal asus tsirkusehoone.
.jpg)
1968. aastal valmis EKP Keskkomitee maja, hoones asusid Eesti NSV Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee ja EKP Tallinna Linnakomitee.
1982. aastal ehitati Lenini pst 4 (ka Tartu mnt 4) Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu (Ametiühingute Maja), (arhitekt Henno Sepmann, sisearhitekt Kirsti Laanemaa)[8].
Eesti NSV ajal tegutses Lenini puiestee 4 Ühendettevõtte "Kevad" teebaar "Energia"[9]
Vladimir Lenini ausammas Lenini puiesteel, EKP Keskkomitee hoone eest teisaldati 23. augustil 1991. aastal.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 28339 Tallinna Ülikooli Akadeemilise raamatukogu hoone (endine Eesti Teaduste Akadeemia raamatukogu hoone, Kultuurimälestiste riiklik register
- ↑ Ester Vaitmaa, Stalinistlik maja, forte.ee, 18. NOVEMBER 2016
- ↑ Epp Lankots, EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND, Tallinn 2009, lk 42
- ↑ Ministeerium: Rävala 14 osteti hindamisakti alusel, Delfi.ee, 9. märts 2010
- ↑ Robert Nerman, Leho Lõhmus. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk 292.
- ↑ Epp Lankots, EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND, Tallinn 2009, lk 21
- ↑ Vladimir Iljitš Lenini monument Harju maakond Tallinn Rävala puiestee, https://web.archive.org/web/20131030103840/http://www.e-kultuur.ee/
- ↑ Ametiühingute Maja interjöörid, www.arhitektuurimuuseum.ee
- ↑ Erastatavate majandusobjektide nimekiri, Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 12. juulist 1991.a. nr.221-k
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Rävala puiestee – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis