Narva maantee (Tallinn)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kaart

Narva maantee on üks Tallinna peamagistraaltänavaid, läbides Tallinna kesklinna ja Lasnamäe linnaosa.

Narva maantee algus. Paremal Viru keskus

Asukoht ja ümbrus[muuda | muuda lähteteksti]

Triumph Plaza

Narva maantee algab Viru väljakult, kulgeb läbi Kadrioru, kus ristub Pirita teega, seejärel Lauluväljakust lõuna poolt nõlvast üles, kus jõuab Lasnamäele, kulgeb mööda pankrannikut ja jõuab Iru silla taga Tallinna piirini. Edasi kulgeb see Vana-Narva maanteena. Tänapäevane Narva suunduv Tallinna–Narva maantee algab Peterburi teelt.

Algusest lõpu poole minnes ristub Narva maantee Ants Laikmaa tänavaga (paremalt), Hobujaama tänavaga (vasakult), Maneeži tänavaga (paremalt), Villem Reimani tänavaga (paremalt), Parda tänavaga (vasakult), Pronksi tänavaga (paremalt), Jõe tänavaga (vasakult), Aedvilja tänavaga (vasakult), Kreutzwaldi tänavaga (paremalt), Vase tänavaga (paremalt), Jüri Vilmsi tänavaga (paremalt), Vesivärava tänavaga (paremalt), J. Köleri tänavaga (paremalt), Lydia Koidula tänavaga (paremalt), A. Weizenbergi tänavaga (paremalt), Petrooleumi tänavaga (vasakult), Tormi tänavaga (paremalt), Filmi tänavaga (vasakult), Bensiini tänavaga (vasakult), Lahe tänavaga (paremalt), Jaan Poska tänavaga (paremalt), Pirita teega (vasakult), Oru tänavaga (paremalt), Kuristiku tänavaga (paremalt), Võidujooksu tänavaga (paremalt), Turba tänavaga (paremalt), Mäe tänavaga (vasakult), J. Smuuli teega (paremalt), Vana-Kuuli tänavaga (paremalt), Lavamaa tänavaga (paremalt), Meeliku tänavaga (paremalt), Kiviriku tänavaga (paremalt), Puju tänavaga (paremalt), Martsa tänavaga (paremalt), Purde tänavaga (vasakult), Tondiraba tänavaga (paremalt), Mustakivi teega (paremalt), Kihnu tänavaga (paremalt), Saaremaa puiesteega (paremalt), Kose teega (vasakult), Vormsi tänavaga (paremalt), Veeriku teega (vasakult), Aegna puiesteega (paremalt), Kelluka teega (vasakult), Priisle teega (paremalt), Lõosilma teega (vasakult), Vabaõhukooli teega (vasakult), Ussimäe teega (paremalt), Irusilla tänavaga (vasakult), Linnuse teega (paremalt) ja Pärnamäe teega (vasakult). Viimane ristmik asub ühtlasi Tallinna, Viimsi valla ja Jõelähtme valla kolmikpunktis.

Narva maantee 1, Postimaja 2007. aastal enne renoveerimist ja ümberehitamist

Hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]

Narva maantee 1, Postimaja ja Nordic Hotelsi hotell Forum
Foorumi ostukeskus, Narva maantee 5
  • Narva maantee 5 (algselt Narva mnt 13) asub Foorumi ostukeskus.[1]Narva maantee 3 asus bensiinijaam ja puumaja, mis lammutati 1979. aastal
  • Narva maantee 7 asub äri- ja elamuhoone Triumph Plaza.[2] Triumph Plaza ärikeskuse hoone on ehitatud 1980. aastal ja täielikult renoveeritud 2006. aastal. Hoone ehitati 1977–1980 aastatel, hoone koosneb 3 korpusest ning oli varem ETKVL haldus- ja tootmishoone.
  • Narva maantee 7C – hotell Park Inn by Radisson Central.
Narva maantee 9
  • Narva maantee 9 on elamu-koolihoone. Arhitektid Mart Port ja Heili Härmson-Volberg, valmis 1956. aastal. Hoone ehitati ETKVL-i elamuks ja kaubanduskooliks. Hoone on valminud 1953. aasta Narva maantee hoonestuskava järgi, mis nägi ette tänavaosa väljaehitamise klassitsistliku ansamblina. Maja arhitektuurivorm on tuletatud stalinistliku ansamblikujunduse tüüpvõttest: püloonimotiiv ehk tänavaseinast eenduv tornipaar, millega kujundati linnades laiematelt tänavalõikudelt üleminekut kitsamatele. Elamu on ehitatud üliliidulise tüüpsektsiooni alusel, fassaad on kaunistatud kaarakende, portaalide, lodžade ja eklektilise ornamendiga. Tänavatasandil asusid ühiselamu, arstikabinet ja töökojad, ülemistel korrustel korterid. Eenduvas osas oli koolihoone klassiruumide, võimla ja abiruumidega. Tänapäeval on koolihoone kasutusel büroohoonena.
  • Narva maantee 9a (algselt Narva mnt 27) on kinnistu, kuhu ETK kavatses 1939. aastal ehitada viiekorruselise kivimaja ETK-ga seotud ühistegevuse organisatsioonide ja ettevõtete tegevuseks.
  • Narva maantee 10 (algselt Narva mnt 30) viiekorruseline Ernst Aringu maja valmis 1939. aastal, arhitekt Eugen Sacharias. Hoones asusid Eesti Ühistute Liit ja ajalehe Ühistegelised Uudised ning IV ja V korrusel Sotsiaalministeeriumi Tervishoiu ja Hoolekande Talitus, mis enne hoone valmimist asusid Toompeal Toomkooli tänav 7.[3] Narva mnt 30 ja Reimani tänava nurgal asus M. Laas ja J. Kullamaa pagari ja kondiitriäri.[4] Teise maailmasõja ajal põles hoone 1944. aasta 9. märtsi suurpommitamise ajal seest tühjaks. Hoone taastati pärast sõda.
Danske Banki Eesti filiaali peakontor, Narva maantee 11
Narva maantee 13, Pro Kapitali ärikeskus
  • Narva maantee 12, korterelamu (algselt Narva mnt 16).
  • Narva maantee 13 // Aedvilja 1, kaubandus/teeninduspinnaga Pro Kapitali ärikeskus.[6] Algsel ehitatud Eesti Kaabli hoonena.
  • Narva maantee 14 (algselt Narva mnt 36), korterelamu.
  • Narva maantee 15 // Aedvilja 2 (algselt Narva mnt 45/Aiavilja 2), Anton Suklese maja, arhitekt Alfred Kehva. Algselt 4-korruselisele majale (1933) on hiljem peale ehitatud viies korrus.
  • Narva maantee 16, korterelamu.
  • Narva maantee 17, äri- ja elamuhoone.
  • Narva maantee 18, korterelamu.
  • Narva maantee 19 // 21 // 23, elamu-ärihoone. Narva mnt 19 aadress oli algselt Narva mnt 49 ning Narva mnt 21 oli aastatel 1904–1965 Narva mnt 53 ja 1965–1976 Narva mnt 37. Eesti NSV Riikliku Projekteerimisinstituudi/Eesti Projekti arhitekt Paul Madalik, valmis 1982. aastal. Kaupluse Kodutarve hoonena tuntud elamurühm on üks 1980. aasta olümpiamängude eelsel ajal projekteeritud ehitistest, mis pidid Pirita poole suunduva Narva maantee ilmet kaasaegsemaks ja esinduslikumaks muutma. Hoone esindab Tallinna kesklinna kohta harvaesinevalt pikka ühtset hoonefronti. Dolomiitplaatidega kaetud fassaad kõlab kokku kõrval asuva Tallinna Ülikooli peahoonega. Hoonekompleks koosneb kahest eraldi vertikaalliigendusega elamust, neid ühendab ühekorruseline plokk kohviku (algselt lastekohvik Vigri) ja äriruumidega.
Tallinna Ülikooli Terra-korpus, endine peahoone, Narva maantee 25
  • Narva maantee 25. Narva maantee ja Uus-Sadama tänava vahel asuvad Tallinna Ülikooli ülikoolilinnaku[7] hooned. Tallinna Ülikooli kõige vanem hoone Narva maantee 25 ehitati 1938. aastal Tallinna Inglise Kolledžiks ning see on muinsuskaitse all.[8] Maja on hästi säilinud 1930ndate lõpule iseloomuliku arhitektuuriga hoone (arhitektid Alar Kotli ja Erika Nõva).
  • Narva maantee 26 – esimene praeguse F. R. Kreutzwaldi ja Narva maantee nurgakrundi omanik oli Aleksei Epinatjev. 1856. aasta linnaplaanil on nurgakinnistul loetavad mitu hoonet, 1880. aastate linnaplaanil on nurgakinnistu Narva maantee poolsel osal näidatud kolm hoonet. Arvata võib, et neist suurem, idapoolne hoone on tänaseni säilinud hoone Narva mnt 26. 1886. aastal tehti hoones ümberehitused arhitekt Nikolai Thamme projekti järgi. Hoone on 1997. aastal tunnistatud kultuurimälestiseks.[9]
  • Narva maantee 27 on Tallinna Ülikooli Silva hoone,[10] kus asuvad Tallinna Ülikooli bio- ja materjalitehnoloogiate, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, infoühiskonna, keskkonnateadustega) tegelevad instituudid: matemaatika ja loodusteaduste instituut, informaatika instituut, ökoloogia instituut, psühholoogia instituut, riigiteaduste instituut, rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituut ning kommunikatsiooni instituut. Senise Narva mnt 27 hoone täieliku ümberehitamise ja Narva mnt 29 laiendamise projekti autor on Ignar Fjuk. Vanas Narva maantee 27 hoones asus Teise maailmasõja ajal sõjavangide hospidal ja pärast sõda Tallinna Sadama haigla.
Narva maantee 28
  • Narva maantee 28 hoones, mis ehitati 1903. aastal arhitekt Nikolai Thamm noorema projekti järgi, asub Tallinna Muusikakool. Hoone on 1997. aastal tunnistatud kultuurimälestiseks.[11]
  • Narva maantee 30 (algselt Narva mnt 48) asuv juugendvilla valmis 1912–1913 ehitustehnik N. Sapošnikovi allkirjaga projekti järgi. Kompaktse põhiplaaniga villa on oma välisilmelt üsna tagasihoidlik, mõjudes paviljonilaadsena. Eramu keskmes on läbi kahe korruse ulatuv kaminaga trepihall, nn inglise hall. Esimesel korrusel ümbritsevad seda avalikud ruumid – söögituba, väärispuidust seinatahveldisega esinduskabinet jt. Ülakorrusel paiknesid magamistoad ja avar, aknaga vannituba. Maja välisilme on terviklikuna säilinud. Hoone on 1997. aastal tunnistatud kultuurimälestiseks.[12] Hoones asub Türgi Suursaatkond Eestis.
  • Narva maantee 31 korterelamu arhitekt on Miia Masso, elamu valmis 1987. aastal. Hoone ehitati Eesti Merelaevanduse tellimusel korterelamuks, majja projekteeriti lisaks korteritele ka haldusruumid, kaupluseruumid ja söökla. Hoone on Pirita poolt tulles efektne sissejuhatus kesklinna tihedalt hoonestatud alale. Fassaadikujundus meenutab kaasaegsete kruiisilaevade arhitektuuri. Maja põhiosa on viimistletud heleda dolomiitplaadiga. Elamu hooviosa on kujundatud terrassidena. Trepikojad, köögid ja elutoad on tänava pool, magamistoad hoovi pool. Hoone on üks jõulisemaid ja efektsemaid 1980. aastate postmodernismist mõjutatud korterelamuid Tallinna kesklinnas.
Narva maantee 32
  • Narva maantee 32 asub kahekorruseline historitsistlik puitelamu, mis on ilmselt üks vanemaid säilinud kultuurimälestiseks tunnistatud[13] kahekorruselisi puitmaju Tallinnas. Hoone täpne ehitusaeg ei ole teada, 1865. aasta Tallinna kinnisvarade inventariseerimise ajal oli seal kahekorruseline puitelamu juba olemas. Hoone praegune ilme pärineb 1875. aastast, ümberehituse projekti tegi arhitekt Nikolai Thamm vanem, kes hiljemalt sellest ajast oli ise selle maja omanik. Hoone sisemist ruumijaotust on korduvalt muudetud, hoovis asunud puidust teenijatemaja (Narva mnt 34) lammutati Nõukogude ajal.
  • Narva maantee 36, Nõukogude okupatsiooni perioodil paiknes hoones Balti Laevastiku muuseum.
  • Narva maantee 40, algelt Maria von Stenbock üürimaja. Renoveeritud, üürimaja Avangard.
  • Narva maantee 44, korterelamu. Hoone on ehitatud 1911. aastal ja projekteeritud arhitekt Aleksandr Jaroni poolt
  • Narva maantee 48 asuvas 1910. aasta paiku ehitatud hoones asus 1981. aastast Sotsiaalministeeriumi Tallinna Tervisekaitsetalitus.
Narva maantee 50, Kadrioru apteegi hoone
  • Narva maantee 50 ja Vilmsi tänava nurgal asub ajalooline klassitsistlikus stiilis ühekorruseline Kadrioru apteegi hoone, mis valmis kubermanguarhitekt Christoph August Gableri projekti järgi aastail 1844–1845. 1873. aastal avas proviisor Georg Heinrich Haetge hoones apteegi, rahuldamaks Kadriorus suvitava Peterburi koorekihi vajadusi.[14] 1989. aastal võttis Tallinn hoone muinsuskaitse alla ja 1997. aastal kanti see riiklike kultuurimälestiste nimekirja.[15]
Endine Kohvik Kadriorg Narva maantee 92 hoone
Tallinna Lauluväljak, Narva mnt 95

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vasakul Tallinna Aleksandri Gümnaasiumi hoone ja vaade Narva maanteele, Vene turle (1882/1890). Charles Borchardti foto
Konka Narva mnt (enne 1918. aastat)
Narva maantee ja Tallinna sadam, 1914
Narva maantee 15 (1937)
Narva maantee 21 ja hotell Room (Narva mnt 20) (1939)

Tänav ja selle osad on varem kandnud nimesid Wierscher Weg (1743), Wesenbergsche Straße (1801), Narvsche Straße, Нарвская улица, St. Peterburgsche Straße, Петербургская дорога, Catharinenthalsche Straße. Saksa okupatsiooni ajal, 1941–1944 kandis osa tänavast nime Adolf Hitler Straße, eesti keeles Adolf Hitleri tänav.

Ajalooline Narva suunas Tallinnast väljuv tee algas Viru väravate juurest, Vene turult ning suundus idasuunas. Narva maantee sillutati munakividega 1852. aastal[25].

Aastatel 1849–1850 ehitati Vene turu põhjaküljele arhitekt I. Jefimovi projekti järgi kahekorruseline Christian Abraham Rotermannile kuulunud kivihoone (Rotermanni kaubamaja), mille teisel korrusel asusid eluruumid ja esimesel korrusel kauplused. 1871. aastal müüdi kaubamaja hoone Tallinna linnale ja algses Narva maantee 1 hoones (tänapäeval Viru väljak 2) alustas 31. mail 1871 tegevust 18721917 Tallinna Aleksander I Gümnaasium[26] ja seejärel Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasium, Tallinna III Gümnaasium, III Reaalkool, Tallinna III keskkool[27]

Narva maantee 3 asus bensiinijaam ja puumaja, mis lammutati 1979. aastal. Avati 1923. aasta kevadel AS Silva poolt, pärast Silva pankrotti (1931) Shelli bensiinijaam.

Narva maantee 5 asunud kaks 19. sajandi lõpus ehitatud kivimaja, kus asus Lasnamäe linnaosavalitsus, lammutati enne Foorumi Ärikeskuse ehitust 2000 aastate keskel.

Väljaku Narva maantee alguses praeguse Sokos Hotell Viru asukohal (Narva maantee 4) tegutses aastatel 1917–1929 Kohvik Linden[28] ja asus aastatel 1929–1944 Tallinna Kunstimuuseum, hotell Room (Narva mnt 20) jt hooned, mis hävinesid 1944. aasta märtsipommitamisel.

Narva mnt 6 asus OÜ Tarmo ja/või Baltonafta bensiinijaam aastatel 1929–1932. Narva maanteel nr 6 maja ees asunud bensiinijaam Tallinna Linnavalitsuse otsusega suleti 1. aprillist 1933. aastal[29].

Aadressil Narva mnt 6a asus Beljajevi Tütarlaste Gümnaasium, 1923–1931 Vene õppekeelega Tallinna linna ühendatud humanitaar- ja reaalgümnaasium ja 1950ndatel Tallinna Linna Lastehaigla.[30]

Narva maantee 9 ja Jaama tänav (nüüd Hobujaama tänava) nurgal asus bensiini- ja hooldejaam, mille avas juunis 1924 Caucasian Oil Company, hiljem omanik AS Eesti Petrol. Tuntud ka kui "Standard bensiinijaam".

1930. aastail asus Vene turu põhjapoolsel küljel liiniautobusside lõpp-peatus.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Foorumi ostukeskuse koduleht
  2. Triumph Plaza
  3. Uus Eesti, 23.09.1939 lk 9
  4. Päevaleht, 3.11.1939 lk 1
  5. Piret Lindpere. "Forekspanga hoone". Sirp, 12.12.1997. Vaadatud 1.10.2019.
  6. Pro Kapital Business Centre
  7. Ülikoolilinnak
  8. 8495 Koolihoone Narva mnt. 25, 1939. a. kultuurimälestiste riiklikus registris
  9. 8688 Elamu Narva mnt. 26, 19. saj. lõpp kultuurimälestiste riiklikus registris
  10. Algab Silva hoone ümberehitusprojekti koostamine, Tallinna Ülikooli uudiskiri, 11.09.09
  11. 8689 Elamu Narva mnt. 28, 1903. a. kultuurimälestiste riiklikus registris
  12. 8690 Elamu Narva mnt. 30, 1912. a. kultuurimälestiste riiklikus registris
  13. 8691 Elamu Narva mnt. 32, 19./20. saj. vahetus kultuurimälestiste riiklikus registris
  14. Ajalooline Kadrioru apteek sünnib ümber barokseks sigaritoaks, 12.01.2006
  15. 1188 Maja, kus alates 1873. aastast asub apteek kultuurimälestiste riiklikus registris
  16. 8497 Elamu Narva mnt. 55, 1928. a. kultuurimälestiste riiklikus registris
  17. 8174 Elamu Narva mnt. 57, 1931. a. kultuurimälestiste riiklikus registris
  18. Olive Spa
  19. Urmas Tooming, Stalinistliku arhitektuuri üks kujukaid näiteid Narva maantee 63 hoone lammutatakse, Tallinna Postimees, 20. november 2008
  20. Georg Witte supelsalongi vannimaja, 1870. a. kultuurimälestiste riiklikus registris
  21. Georg Witte supelsalongi majandushoone, 1870. a. kultuurimälestiste riiklikus registris
  22. Urmas Tooming, Must Luik ja villa Mon Repos ärkavad taas ellu, Postimees, 09.01.2012
  23. Villa Mon Repos pakub möödujatele taas silmarõõmu, Postimees, 5.10.2011
  24. 8177 Villa "Mon Repos", 19. saj. kultuurimälestiste riiklikus registris
  25. Robert Nerman, Vanalinna tänavad said kivikatte, eeslinnade elanikud neelasid tolmu, Postimees, 21. detsember 2006
  26. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Uc0GH on ilma tekstita.
  27. Tallinna 3. Gümnaasium, 1916–1944. TLA.302, Tallinn City Archives
  28. Andres Klemet, Tallinna vanad kohvikud, Kultuur ja Elu, 4/2009
  29. Eesti autajaloo leheküljed, http://eag.vanatehnika.ee/ (vaadatud 10.09.2020)
  30. Kalender-märkmik. Eesti NSV Ajalehtede-ajakirjade kirjastus, Tallinn, lk 130.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]