Herbert Johanson

Allikas: Vikipeedia
Herbert Johanson
Sünninimi Herbert Voldemar Johanson
Sündinud 10. september 1884
Haljala
Surnud 24. november 1964 (80-aastaselt)
Göteborg
Rahvus eestlane
Haridus Darmstadti Tehnikaülikool
Tegevusala arhitekt
Tuntud teoseid Jakob Westholmi Gümnaasium, Riigikogu hoone, Lenderi gümnaasium, Prantsuse lütseum

Herbert Voldemar Johanson (10. september 1884 Haljala24. november 1964 Göteborg) oli eesti arhitekt.

Lapsepõlv ja hariduskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Herbert Johanson õppis Tallinna Poeglaste Reaalkoolis, mille lõpetamise järel suundus 1904. aastal Riia polütehnilisse instituuti (nüüd Riia Tehnikaülikool), kus ees oli koolivend ja hilisemate aastate parim sõber Eugen Habermann. Johansoni haridus ei piirdunud Riiaga, vahepealseil aastail (19061908) õppis ta Darmstadti Tehnikaülikoolis.[1]

Instituudi cum laude lõpetamise järel 1910. aastal jäi Herbert Johanson terveks kümnendiks Lätisse. Lätis töötas Johanson juhtivate baltisaksa arhitektide juures. Herbert Johanson kuulus ainsa eestlasena Riia Arhitektide Ühingusse ja ühingu aastaraamatuis, kus esitati vaid tugevamaid töid, ei jäetud teda nimetu abilise rolli, vaid toodi projektide juures ära kui Mitarbeiter (saksa keeles "kaastööline").

Riigikogu hoone[muuda | muuda lähteteksti]

Riigikogu hoone (2010)

Herbert Johansoni Tallinna asumise järel 1920 sai esimeseks suuremaks tööks koos Eugen Habermanniga projekteeritud Riigikogu hoone Toompeal.[2]

1920. aastate üldlaad[muuda | muuda lähteteksti]

Kahe tipparhitekti viljakas koostöö jätkus veel neli aastat. 1924 kutsuti Herbert Johanson tööle Tallinna Linnavalitsuse ehitusosakonna projektbüroo juhataja kohale, kus ta 20 aasta jooksul projekteeris suurema osa linna ehitatud tähtsamatest hoonetest. 1930. aastate teisel poolel asus tööle mitmeid noori arhitekte, kellest soosituks sai Harald Arman.

Endine Pelgulinna algkool, Ristiku tänav 69

Ametikoha tõttu sõltus Johansonist eelkõige linna sotsiaalehitiste tase. Oluliste töödena tuleks siinkohal mainida õpetajate elamut Raua tänav 4 (koos E. Habermanniga, 19231924), Tallinna keskhaigla töötajate elamugruppi Herne tänaval (1924–1926), linnateenijate elamugruppi Mulla tänaval ja Ristiku tänava nurgal (1925–1927), tööliste elamugruppi Maisi tänav 6 (1929), Auna tänav 3, 5, 7 jt. Sotsiaalehitiste alla mahuvad ka kooperatiivid, millest õnnestunumaks peetakse ehitismälestistena kaitse alla kuuluvat "Oma Kolde" elamugruppi Kolde puiesteel (koos E. Habermanniga, 1922–1925). Johansoni projekteeritud on ka Ristiku põhikooli hoone (Ristiku tänav 69, 1927–1929).

Eesti Panga Viljandi osakonna hoone

Arhitektuuriliselt esindavad kõik need hooned 1920. aastate üldlaadi, millest on klassikana esile tõstetud viit hoonet: Riigikogu hoonet, elamut Raua tänav 4, Eesti Panga Viljandi osakonna hoone (Karl Burman, 1927), Pelgulinna algkooli ja Abja Krediitpanka (Edgar Kuusik, 1929).

1920. aastaid ei iseloomustanud ainult toetumine pärandile, vaid palju muudki (juugendi väljatõrjumine, aedlinna idee jne). Vaatamata sellele, et ühiste esteetiliste lähikontaktidega üldlaadis projekteerisid 1920. aastatel veel E. Habermann, Erich Jacoby, Karl Burman jt, jättis Herbert Johanson sügavama jälje, sest töötades lahedamates oludes, sai ta oma loomeenergiat rohkem maandada.[1]

Funktsionalism[muuda | muuda lähteteksti]

Lenderi Gümnaasiumi uus hoone, Kreutzwaldi tänav 25
Prantsuse Lütseumi hoone Tallinnas, Hariduse tänav 3

1920. aastate lõpuks jõudis kümnendi jooksul Euroopas läbi löönud funktsionalism moevooluna Eestisse. Herbert Johansoni väikeelamut Toompuiestee 6 on peetud esimeseks funktsionalistlikuks hooneks Eestis. 1930. aastate alguses tegid peaaegu kõik Eesti arhitektid läbi lühiajalise "valgete villade perioodi". Võrreldes meie tugevaima Pärnu koolkonna kuurortlinnalikult vallatu vormiga villadega on Johansoni väikeelamud (Kotzebue tänav 28, Vabriku tänav 14 jt) kompaktsemad ja ratsionaalsemad.[1]

Funktsionalistlikke suuri ühiskondlikke hooneid ei jõutud kuigi palju ehitada. Ometi on klassikaks muutunud sellest rühmast kaks Johansoni koolimaja. Liiatigi oli tema kooliarhitektuuri juhtiv meister ja rahvusliku koolihoone tüübi peamine väljaarendaja. 1930. aastatel oli ultramoodsa klaastorniga Lenderi gümnaasium (6. kk Kreutzwaldi tänav 25, 1933–1935) löövam, arendatuma ruumiprogrammiga ja mahenenud vormidega Prantsuse lütseum (Hariduse tänav 3, 1936–1937) aga elegantsem.[1]

Paefunktsionalism[muuda | muuda lähteteksti]

Majaka 2, Tallinna Teeninduskool
Tallinna Kodunduskeskkooli hoone, Tõnismägi 14

Herbert Johansoni loomingust leiab ka paefunktsionalismi. Kunstiliselt küpse Tõnismäe naiskutsekooli paerohelised seinad ja maja üldkuju sobivad suurepäraselt sealsesse linnaehituskonteksti. Kui Lasnamäe algkooli (Majaka tänav 2, 1932–1935) hall tõsidus ei meelita just lapsi kooli, siis paefaktuuri karmus on vähemalt kalmistuarhitektuuri jaoks nagu loodud.

Liiva kalmistu kabel
Tallinna Metsakalmistu kabel

Johansoni Liiva kalmistu kabel on sõdadevahelise perioodi arhitektuuri parim näide. Tema loodud Tallinna Metsakalmistu kabel (1936–1937) jääb vormides ja kompositsioonis küll eklektiliseks, kuid peaks olema maiuspalaks metafüüsilise arhitektuuri huvilistele.

Raua tänav 2, Päästeameti ja Eesti Siseturvalisuse Muuseumi hoone

Südalinnas on Johansoni paearhitektuuri manifestiks tuletõrjehoone (Raua tänav 2, 1936–1939), eriti selle torn, kust õhkub nii vormielegantsi kui ka uue arhitektuuri optimistlikkust. Paearhitektuuri suurim monument, praeguse Viru hotelli kohale kunagi plaanitud 12-korruseline raekoda (1934) jäi ehitamata. Projekt oli funktsionalismi lakoonilisuses nii moodne, et ehmatas linnaisad selle elluviimise asemel hoopis raekoja eelprojektide võistlust korraldama.[3]

1930. aastate lõpu laad[muuda | muuda lähteteksti]

1930. aastatel levis Euroopas uusklassitsism. Sellega läks kaasa ka enamik Eesti arhitekte (Elmar Lohk, Edgar Kuusik, Eugen Sacharias jt). Vaid vähesed suutsid jääda truuks puhtale funktsionalismile (Olev Siinmaa). Herbert Johanson paikneb oma selle perioodi ehitistega Hariduse tänav maja nr 8 – Prantsuse Lütseum (−1937), Keskhaigla (1937–1945), Westholmi gümnaasium (1938–1940), 20. Algkool (praegune Tallinna Ühisgümnaasium, 1938–1940) kahe suuna vahepeal.[1]

Vanaduspõlv ja Eestist lahkumine[muuda | muuda lähteteksti]

1944. aastal siirdus ta Rootsi. Algul Stockholmis ja hiljem Göteborgis töötas ta väheaktiivseks jäädes Elmar Lohu juures ja läks varsti pensionile. Vanaduspäevad veetis Johanson lilli maalides. Suvel 1964 külastas arhitekt sünnimaad ja otsustas naasta. Dokumentide vormistamise ajal 1964. aasta novembris ta suri.

Herbert Johansoniga Rootsis koos töötanud inimesed on teda pidanud väga tagasihoidlikuks, heatahtlikuks ja kinniseks inimeseks. Kohvivaheaegadel olevat Johanson ikka oma piipu popsutanud ja naerusui vestlust peal kuulanud. Maailmaasjad teda kõnelema polevat ajanud, samuti polevat ta oma tegevusest armastanud rääkida. Aga elavnenud kohe, kui juttu tuli eesti ehitusmaterjalidest – dolomiidist ja paekivist.

Lorenz Haljak mäletab, et isa olevat projektid peas välja mõelnud, käies mitu päeva, piip suus, oma töötoas ringi, ja siis kohe valmilt paberile pannud. Eskiise polevat ta peaaegu kunagi teinud. Veel võib välja tuua kaks tema põhimõtet: "ausus töös ja lihtsus peavad arhitekti juhtima" ning "vallata hästi tehnikat, loomingus mitte matkida teisi, vaid kuulda oma sisemist häält". Eriti oluline on viimane mõte, mille on õigeks tunnistanud vahest enamik arhitekte, kuid ellu viia on suutnud vähesed.[1]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Riigikogu saal 2005

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Mart Kalm (1984). Arhitekt Herbert Johansoni looming : diplomitöö. Tartu ülikool.
  2. Rein Zobel, Juhan Maiste, Mart Kalm (2008). Toompea loss. Tallinn.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. Mart Kalm (1988). Herbert Johansoni paefunktsionalism. - Ehituskunst Neljas 1984. Tallinn.
  4. "Teenetemärkide kavalerid". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuni 2021. Vaadatud 31. jaanuaril 2021.
  5. "Haljala Herbert-Voldemar Johanson". Eesti monumentide e-kataloog.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]