Harju tänav

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Tallinna tänavast, Pärnu tänava kohta vaata artiklit Harju tänav (Pärnu).

Vaade linnulennult Vabaduse väljakule ja Harju tänavale Tallinna vanalinnas
Vaade Harju tänavalt Harju ja Kullassepa tänava ristmikule ning Tallinna Kirjanike Majale

Harju tänav on tänav Tallinna vanalinnas.

Kuld Lõvi, Harju tänav 40 ja kino Amor, Harju tänav 38

Harju tänav algab ristmikult, kus kohtuvad Niguliste, Kullassepa ja Kuninga tänav, ristub Vana-Posti ja Müürivahe tänavaga ning lõpeb Vabaduse väljakul.

Hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]

Tänava hoonestus hävis suures osas 1944. aasta märtsipommitamise tagajärjel ning tänava Toompea poolne pool Müürivahe tänavast on kuni Kullassepa tänava ristmikuni hoonestamata. 2007. aastal taastati[1] Harju tänava ääres Trepi tänav ja Nõelasilma värav[2][3]. Taastatud vanalinna osa kujutab endast memoriaali 1944. aastal märtsipommitamises hukkunud inimestele ja ajaloolistele hoonetele. Värava küljel olevas orvas paikneb videoekraan, kust saab näha filmi ja tutvuda infoga piirkonna ajaloo kohta.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tänavale andis nime ajalooline Harju värav. Aastal 1862 lammutati eesväravad ja 1875 peavärav, sest Harju tänav oli kujunenud linna oluliseks äritänavaks ning värav oli kasvavale liiklusele takistus. 1881. aastal lammutati ka vesiveski, värava ees olnud suurest vallist osa tasandati, vallikraavid täideti lõplikult pinnasega ja tekkinud platsile kujunes Heinaturg, millest kujunes aja jooksul Peetri plats. Aastal 2008 avati lühikeseks ajaks Vabaduse väljaku ümberehituse käigus Harju värava ida- ja läänetornid.

1920. aastail oli Harju tänav ja Viru tänav prostituutide öine tegevuspiirkond. Sel ajal oli Tallinnas umbes 500 prostituuti, kellest enamus põdes süüfilist või tripperit[4].

Tänava hoonestus hävis suures osas 1944. aasta märtsipommitamise tagajärjel. Tänava Toompea poolne pool asunud paarisnumbritega hooned said kahjustada ning lammutati. Harju tn 6 (enne Harju tn 48) asus kohvik Tallinn ja 1920. aastal avatud kohvik Cafa Cirstein ning samades ruumides restoran Küba ja kabreerestoran Savoy. 1933. aastal avati Harju tn 6 hoones restoran-kabaree Ampiir ja 1936. aastal avati hoones Heinrich Gottleb Feischneri ühistu “H.Feischner & Poeg”[5] kohvik Feischner[6], mis enne seda tegutses 1917. aastast vastasmajas Harju tänav 45 ruumides[7]. 1940. aastal hoone natsionaliseeriti ja peale Teist maailmasõda alustas tegevust kohvik Tallinn. Aastatel 1968–1992 tegutses Harju tn 6 maja teisel korrusel Tallinna Toitlustuskoondise[8] baar-varietee Tallinn.

Harju tänav 40 asus hotell Kuld Lõvi ja Harju tänav 38 kino Amor. Harju tänava, Kuninga tänava ja Vana-Posti tänava pommitatud alale Harju tänav 1 (enne Harju tn 19, 21 jne) ehitati 1963. aastal Tallinna Kirjanike Maja ning kohviku Pegasus ruumid.

2006. aastal avati Harju tänaval liuväli, kus saab uisutada igal aastal detsembrist kuni märtsi lõpuni.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eile avati Trepi tänav ja Nõelasilma värav, Eesti Päevaleht, 21.08.2007
  2. Nõelasilm tuleb tagasi, Eesti Ekspress, 27. JUULI 2006
  3. Tallinn valmistub Nõelasilma värava lammutamiseks, Postimees, 15. jaanuar 2013
  4. Südalinn on muutunud mülkaks. Rahvaleht, 1. september 1927, nr. 102, lk. 3.
  5. Tallinna Ärikeskus, Tallinna Ärikeskus (vaadatud 04. jaanuar 2019)
  6. Andres Klemet, Tallinna vanad kohvikud, Kultuur ja Elu, 4/2009
  7. Kohviku „Feischner" 40 a. juubel, Uus Eesti, nr. 299, 2 november 1939
  8. TALLINNA LINNAVALITSUSE MÄÄRUS 13. aprillist 1990.a. nr.46

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]