Harju tänav

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Tallinna tänavast, Pärnu tänava kohta vaata artiklit Harju tänav (Pärnu).

Kaart
Vaade linnulennult Vabaduse väljakule ja Harju tänavale
Vaade Harju tänavalt Harju ja Kullassepa tänava ristmikule ning Tallinna Kirjanike Majale

Harju tänav on tänav Tallinna vanalinnas.

Harju tänav algab ristmikult, kus kohtuvad Niguliste, Kullassepa ja Kuninga tänav, ristub Vana-Posti, Müürivahe ja Rüütli tänavaga ning lõpeb Vabaduse väljakul.

EU-EE-Tallinn-Kesklinn-Old Town 001.JPG

Hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]

Tänava hoonestus hävis suures osas 1944. aasta märtsipommitamise tagajärjel ning tänava Toompea-poolne külg on Müürivahe tänavast kuni Kullassepa tänava ristmikuni hoonestamata. 2007. aastal taastati[1] Harju tänava ääres Trepi tänav ja Nõelasilma värav.[2][3] Taastatud vanalinna osa kujutab endast memoriaali 1944. aastal märtsipommitamises hukkunud inimestele ja ajaloolistele hoonetele. Värava küljel olevas orvas paikneb videoekraan, kust saab näha filmi ja tutvuda infoga piirkonna ajaloo kohta.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Harju tänavale (saksa keeles Schmiedestrasse) andis nime ajalooline Harju värav. Aastal 1862 lammutati eesväravad ja 1875 peavärav, sest Harju tänav oli kujunenud linna oluliseks äritänavaks ning värav oli kasvavale liiklusele takistus. 1881. aastal lammutati ka vesiveski, värava ees olnud suurest vallist osa tasandati, vallikraavid täideti lõplikult pinnasega ja tekkinud platsile kujunes Heinaturg, millest kujunes aja jooksul Peetri plats. 1920. aastail oli Harju tänav ja Viru tänav prostituutide öine tegevuspiirkond.[4]

Harju tänav oli üks vanimaid kaupmeeste ja käsitööliste tänavaid Tallinnas, kuhu alates 19. sajandist oli hakanud koonduma linna kaubanduselu ning millest järk-järgult kujunes Eesti Vabariigi algusaastateks üks linna olulisemaid äripiirkondi.

Niguliste ja Harju tänava nurk Niguliste kiriku tornist 1974
Varemetes Harju tänav, vasakul Kuld Lõvi varemed 1944
Võidu väljak ja Harju tänav Niguliste kiriku tornist 1974

Tänava hoonestus hävis suures osas 1944. aasta märtsipommitamise tagajärjel. Tänava Toompea-poolsel küljel asunud paarisnumbritega hooned said kahjustada ning lammutati.

Aadressil Harju 6 (enne Harju 48) asus kohvik Tallinn ja 1920. aastal avatud kohvik Café Kirstein ning samades ruumides restoran Küba ja kabareerestoran Savoy. 1918–1927 tegutses hoones Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool[5]. 1933. aastal avati hoones Harju 6 restoran-kabaree Ampiir ja 1936. aastal avati hoones (Harju tänav 45[6],[7]) Heinrich Gottleb Feischneri ühistu "H. Feischner & Poeg"[8] kohvik Feischner, mis enne seda tegutses 1917. aastast vastasmaja Harju 45 ruumides.[9], H. Feischner alustas tegevust Roosikrantsi tänavale pagaripoega, milles asus kuni 1917. aastani.

Harju tänav pärast pommitamist 1944

1940. aastal hoone natsionaliseeriti ja pärast Teist maailmasõda alustas tegevust Tallinna Sööklate, Restoranide ja Kohvikute Trusti kohvik Tallinn. Aastatel 1968–1992 tegutses maja Harju 6 teisel korrusel Tallinna Toitlustuskoondise[10] baar-varietee Tallinn.

Kuld Lõvi (Harju 40) ja kino Amor (Harju 38)

1934–1935 lammutati Harju tänav 45 asunud vanad Feischneri kohviku ja Harald Tesloni Tallinna villavabriku hooned ning ehitati Tallinna Majaomanike Panga hoone (Vabaduseplats 10 / Harju tänav 13 (algselt Harju 45) / Müürivahe 2). Uue hoone üks külg ulatub Harju tänavani ja tagaosa Müürivahe tänavani, kust avaneb läbi Tallinna linnamüüri esinduslik sissepääs Gloria restorani. Majaomanikkude Panga uue hoone ehitust alati 15. septembril 1934. aastal. Põline linnamüür jäeti puutumata, sest muinsuskaitse ei andnud müüri mahakiskumiseks luba, läbi müüri lubati pangamajja vaid üks sissekäik rajada. Mullatöödel avastati kinnistul muistne 4 meetri laiune veskikanal, mis hoolsalt kinnivõlvitud, mis otsustati jätta püsima senisel kujul, kuna ta jääb tublisti allapoole uue hoone keldripinda. Veskikanali lahtiraiumisel leiti seal ümber jalakõrguselt puhast vett, mis voolab läbi südalinna majade alt[11]. Harju tänava ääres mahalõhutud ühekordse maja välisseina alusmüüri all liivakihis, mis tänava praegusest pinnast on madalamal 2,60 meetrit leiti ka luustik. Luukere leiukoht on umbkaudselt endise Harjuvärava eelvärava ja sisevärava vahel, ühel sügavusel väljakaevatud eelvärava torni ukselävega. Tallinna linnamüürist väljaspoole jäi ehitise alla kohati 8 meetri sügavune vallikraav. Sissekäik Tallinna Majaomanike Panga pangasaali oli Harju tänavalt. Pangasaali peasissekäigust pääses veel suurematesse äriruumidesse. Need on määratud kindlustusselts „Eeks-Majale“ ja teistele ettevõtetele. Kolmandast majakorrast alates oli kogu maja on jaotatud umbes 25 korteriks. Majaomanike panga hoone seina küljes, mis ulatab Müürivahe tänavasse ja kus säilinud on muinsuskaitse all seisev vana linnamüür, paigutati kujur Juhan Raudsepa reljeef. Tulevase lokaali ukse kohale sai graniiti raiutud vana Tallinna öövahi kuju, säärasena, nagu ta liikus neil keskaegseil kitsail tänavail laternaga. Oktoobris 1936 asetati Majaomanike Panga uue maja katusele hiiglatähtedega kindlustusselts „EEKS-Maja“ nimi ja 1936. aasta 12. detsembril avas Kawe vabrik esinduskaupluse Vabaduse platsil Tallinna Majaomanike Panga majas (Vabaduse väljak 10). Sisekujunduse kauplusele tegi kunstnik ja sisearhitekt Jaan Siirak.[12] 2. veebruaril 1937 avas Nikolai Kultas Tallinnas Vabaduse väljak 10 majas kaasaegse ja elegantse Kultase kohviku. 1937. aasta lõpul avas Kultas Tallinnas Niguliste tänavas kohviku, mis rahvasuus sai nimeks Väike-Kultas. Temale kuulus ka Narva-Jõesuu rannakohvik.

Harju tänav 1983

Aadressil Harju 40 asus hotell Kuld Lõvi ja Harju 38 kino Amor. Harju tänava, Kuninga tänava ja Vana-Posti tänava pommitatud alale aadressil Harju 1 (enne Harju 19, 21 jne) ehitati 1963. aastal Tallinna Kirjanike Maja ning kohviku Pegasus ruumid. Enne teist maailmasõda asus hoones, Harju tänav 19 restoran Astoria[13].

Pegasusest sellest sai aastateks tähtis noortekultuuri keskpunkt, mille puhul oli märkimisväärne ka Väino Tamme, Leila Pärtelpoja ja Allan Murdmaa loodud moodne sisekujundus. 1965. aastal valmis Kultase asemel nime Moskva all edasi tegutsenud kohvikule, Heiki Karro ja Väino Tamme sisearhitektuurne lahendus. 1960. aastate teises pooles valmis ka kohvik-baari Tallinn uus kujundus. Sisearhitektid Väino Tamm ja Vello Asi ei piirdunud vaid olemasoleva interjööri mugandamisega, vaid andsid täiesti uue ilme nii alumisele kui ka ülemisele korrusele. Ajastule kohase võttena kasutasid kujundajad dekoratiivse elemendina ära ruumi paeseina. Kohviku mööbli klassikasse kuulusid Viini toolid, mis jõudsid sinna Tartu Ülikooli peahoonest[14].

2006. aastal avati Harju tänaval liuväli, kus saab uisutada igal aastal detsembrist kuni märtsi lõpuni.[15]

Aastal 2008 avati lühikeseks ajaks Vabaduse väljaku ümberehituse käigus Harju värava ida- ja läänetornid.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eile avati Trepi tänav ja Nõelasilma värav, Eesti Päevaleht, 21. august 2007.
  2. Nõelasilm tuleb tagasi, Eesti Ekspress, 27. juuli 2006.
  3. Tallinn valmistub Nõelasilma värava lammutamiseks, Postimees, 15. jaanuar 2013.
  4. Südalinn on muutunud mülkaks. Rahvaleht, 1. september 1927, nr 102, lk 3.
  5. Tallinna Polütehnikumi saamisloost, www.tptlive.ee (vaadatud 13.05.2021)
  6. Kohviku „Feischner" 40 a. juubel., Uus Eesti, nr. 299, 2 november 1939
  7. Andres Klemet, Tallinna vanad kohvikud, Kultuur ja Elu, 4/2009.
  8. Tallinna Ärikeskus. Tallinna Ärikeskus, vaadatud 4.01.2019.
  9. Kohviku "Feischner" 40 a. juubel, Uus Eesti, nr 299, 2 november 1939.
  10. Tallinna linnavalitsuse määrus 13. aprillist 1990. a. nr.46
  11. Pealinna Teataja 31.10.1934 lk 3
  12. "Äri ja näitus korraga. „Kawe" awas Tallinnas moodsaima kaupluse". Postimees (1886-1944), nr. 336, 12. detsember 1936. Vaadatud 21.03.2019.
  13. Tallinnan opas, YLEISEN SANOMALEHTITOIMISTON (G. PAJUN) KUSTANTAMA TALLINN, HARJU TANAV 43. TEL. 444-21. R. Tohver & Ko trükk, Tallinna», 1937., lk 8
  14. FRAGMENDID KADUNUD KESKKONDADEST. TALLINNA KOHVIKUD, www.muurileht.ee, 17. juuni 2020
  15. Üldinfo. Uisuplats, vaadatud 23.04.2019.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]