Heino Gustavson

Allikas: Vikipeedia

Heino Gustavson (23. jaanuar 1923 Tallinn27. veebruar 2005 Tallinn) oli eesti aja- ja koduloolane.

Ta tegeles eelkõige Eesti tervishoiu ja farmaatsia ning toiduainetetööstuse, ent vägagi põhjalikult ka kindlusehitiste ajalooga ja kodu-uurimisega.

Tema kirevasse elulukku kuulus töö Saksa sőjaväevelskrina, katse pőgeneda Rootsi, vangistus Kolõmal ja palju muud.

Hariduskäik[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1955 – Tallinna Meditsiinikool
  • 1974Tartu Riikliku Ülikooli germaani-romaani filoloogia eriala kaugõppes. Diplomitöö oli "Die deutsche Gutsnahmen in den ehemaligen Kreisen Harrien und Jerwen" (Endise Harju- ja Järvamaa saksakeelsed mõisanimed)[1]
  • 1984 - kandidaadiväitekirja kaitsmine Eesti NSV Teaduste Akadeemias ja kandidaadikraadi saamine. Kandidaadiväitekiri oli "История медицины г. Таллина до октябрьского перида (XIII век - 1917 г.)" (Tallinna linna meditsiini ajalugu Oktoobri-eelsel perioodil (XIII saj - 1917))

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1969 – "Meditsiinist vanas Tallinnas kuni 1816. a." (eessõna: Voldemar Miller), Valgus, Tallinn 1969, 208 lk
  • 1972 – "Tallinna vanadest apteekidest kuni 1917. a.", Valgus, 1972, 244 lk
  • 1973 – "Raeapteek", ER 1973, 32 lk
  • 1976 – "Aegna" (matkajuht), ER 1976, 64 lk;
  • 1978 – "33 puhkepäevamatka tallinlasele" (koos Sulev Künnapuuga), ER 1978, 116 lk
  • 1979 – "Keila", ER 1979, 64 lk
  • 1979 – "Prangli" (kaasautorid Rainer Malmsaar ja Einart Talström), ER 1979, 64 lk
  • 1979 – "Meditsiin Tallinnas XIX sajandist kuni 1917. a." (monograafia), Valgus 1979, 238 lk
  • 1981 – "Igal kohal oma lugu" (kohamuistendeid, illustreerinud Edgar Valter), ER 1981, 183 lk
  • 1982 – "Pajatusi pruulikojast" (ülevaade õlle tootmisest minevikust tänapäevani), Valgus 1982, 81 lk
  • 1982 – "Iru" (tutvustaja), ER, 1982, 48 lk
  • 1985 – "Kehra" (tutvustaja), ER, 1985. 44 lk
  • 1985 – "Karastusjoogid: allikaveest limonaadini", Valgus 1985, 80 lk.
  • 1986 – "Tallinna Vabariiklik Haigla, 1785–1985". Kaasautor Väino Tuppits, eessõna: Väino Rätsep. Valgus 1986. 52 lk
  • 1987 – "Saagem tuttavaks – tootmiskoondis "Leibur"". ER, 1987. 30 lk
  • 1988 – "Lihatööstus Eestis XIX sajandi teisest poolest kuni 1917. aastani", Valgus 1988, 140 lk
  • 1989 – "Linna- ja alevitapamajad Eestis, 1918–1940", Valgus, 1989, 76 lk
  • 1990 – "Mõnda kroonikapidamisest: metoodilisi juhiseid tööstusettevõtete kroonikapidajatele". Eesti Piima- ja Lihatööstuse Arenduskeskus, 1990, 34 lk
  • 1991 – "Kondiitritoodete vabrik "Kalev": vanast hansalinnast avarasse maailma". Tallinn 1991, 16 lk
  • 1991 – "Kõige vanem elukutse" (raamat prostitutsiooni ajaloost), Olion, Tallinn 1991, 112 lk; 2. trükk 2006; kättesaadav ka punktkiriväljaandena kahes köites: Eesti Pimedate Raamatukogu 2006
  • 1993 – "Merekindlused Eestis 1913–1940", Olion, 1993, 128 lk
  • 1994 – "Tallinna vanemad merekindlused (17.-19. sajand)", Olion, 1994, 104 lk
  • 1994 – "Mõnda Naissaarest" (tutvustaja), Varrak, Tallinn 1994, 64 lk.
  • 1994 – "Eraettevõtlus Eesti lihatööstuses vabariigi päevil kuni natsionaliseerimiseni 1940. aastal", Olion, 1994, 254 lk
  • 1994 – "Lühiandmeid Eesti sõjaväe tervishoiusüsteemist 1918–1940". Eesti Tervishoiu Muuseum, Tallinn 1994, 40 lk
  • 1995 – "Friedrich Reinhold Kreutzwald arstina Võrus". Eesti Tervishoiu Muuseum, 1995, 20 lk
  • 1995 – "Rapla maakonna vanemast meditsiiniajaloost. Eesti Tervishoiu Muuseum, Tallinn 1995, 30 lk
  • 1995 – "Virumaa tervishoiuajaloost aastani 1940 (lühiülevaade)". Eesti Tervishoiu Muuseum, 1995, 34 lk
  • 1996 – "Võrumaa tervishoiuajaloost aastani 1940". Eesti Tervishoiu Muuseum, 1996, 44 lk
  • 1997 – "Järvamaa tervishoiuajaloost aastani 1940". Eesti Tervishoiu Muuseum, 1997, 48 lk
  • 1998 – "Viljandimaa tervishoiuajaloost aastani 1940". Eesti Tervishoiu Muuseum, 1998, 48 lk
  • 1998 – "Valgamaa tervishoiuajaloost aastani 1940". Eesti Tervishoiu Muuseum, 1998, 36 lk
  • 1998 – "100 aastat Liviko" sünnist". Tallinn, 1998, 80 lk
  • 1998 – "Aegna". Maalehe Raamat 1998
  • 2006 – "Kõige vanem elukutse" (raamat prostitutsiooni ajaloost), Olion, Tallinn 2006; 2. trükk; kättesaadav ka punktkiriväljaandena kahes köites: Eesti Pimedate Raamatukogu 2006
  • 2007 – "Lugusid siit ja sealt: kohamuistendeid kommentaaridega", ER, Tallinn 2007

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa oli sőjaväelane August Gustavson.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Personaalia[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]