Kaarli puiestee
Kaarli puiestee on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Tõnismäe ja Vanalinna asumis.[1]
Tänav koosneb kahest osast (üks kummagi sõidusuuna jaoks), nende vahel on Kaarli kirik ja haljasala. Kaarli puiestee esplanaad on osa Tallinna vanalinna ümbritsevast ringpuiesteest. Kaarli puiestee esplanaad rajati 19. sajandi algul kaherealisena, pärast, kui valmis Kaarli kirik, laiendati puiestee neljarealiseks esplanaadiks ning piiritleti väliskülgedelt madala raudaiaga. 1912. aastal ja hiljem on puid istutatud ka puiestee kahele välisküljele, nii et Kaarli puiestee kujunes kohati kuuerealiseks.

Hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]
Kaarli puiestee algab Vabaduse väljakult ja puiesteega piirneb Tallinna vanalinna pool Harjumägi. Hoonestus on säilinud Tõnismäe poolsel serval ning Toompea tänava ja Toompuiestee ristmikul.
1948. aastal valmisid Suvorovi puiestee ääres ENSV Ametiühingute Spordiselts "Kalev" tenniseväljakud ja klubihoone.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Algselt kandis puiestee Harjuvärava puiestee (saksa keeles Schmiedenpforten-Promenade) nimetust.
19. sajandil ja 20. sajandi alguses, rajamise ajal kutsuti teda Uus puiestee[2] (saksa keeles Neue Promenade), puiestee põhjapoolse haru nimi oli Kaevu tänav (Brunnenstraße, Колодезная ул.). 1923. aastal nimetati Peetri puiestee, Kaarli puiesteeks.
Mitmerealine puiestee rajati tänavale arvatavasti koos Kaarli kiriku valmimisega 1870. aastal.[3]
Alates 29.04.1941 kandis Karl Marxi puiestee nime.
Aastatel 1950–1989 kandis puiestee Aleksandr Suvorovi puiestee nime.
1992. aastal rajati puiestee ja Vabaduse väljaku poolses otsas jalakäijate tunnel.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm
- ↑ Tõnis Erilaid, Kuidas Tallinnas Kaarli puiesteel mais kasvas, Õhtuleht, 5. august 2019
- ↑ "Mida teha enam kui sajandivanuse Kaarli puiesteega?" Postimees, 12. november 2004
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
![]() |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kaarli puiestee |