Diakonisside Asutis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Diakonisside Asutis oli Tallinnas Pärnu maanteel aastatel 18671914 ehitatud hoonetes tegutsenud tervishoiu- ja hoolekandeasutus.

Asutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna esimene diakonisside maja, kus tegeleti haigete ja ravi ja hooldamisega, asutati 1867. aastal Luise tänaval. Asutamise initsiaator oli parun Nikolai von Stackelberg ja esimene arst Carl Berg. Tallinna diakonisside asutis kuulus Saksamaa Kaiserswerthi Diakonisside Liitu.

Ülesanded[muuda | muuda lähteteksti]

Diakonisside asutis ühendas endas mitme asutuse – haigla, polikliiniku, vanadekodu, laste varjupaiga, lastekodu, algkooli ja vaimuhaigete varjupaiga – ülesanded.

Diakonisside Asutist peeti üleval omavahenditest, Eestimaa rüütelkonnalt, Tallinna linnalt ja välisriikide diakonisside majadelt saadud toetuste abil ning ka liikmemaksudest.

Juhtorganid[muuda | muuda lähteteksti]

Diakonisside Ühenduse esimees oli aastatel 1889–1897 Hermann Hesse, Tallinna Toomkoguduse pastor ja Oleviste koguduse pastor.

1880. aastatel hakati diakonisside asutises tegelema keerukate kirurgiliste operatsioonidega: vähkkasvajate eemaldamine, kolju trepanatsioon, plastilised operatsioonid, silmaoperatsioonid.

Asutise haiglas tegutsesid peaarstidena (1880–) Edmund Adelheim (kirurgidena: Emil Hansen, Wilhelm Greiffenhagen) ja (1891–1903) Artur Ernst Bätge.

Tegevuse lõpetamine[muuda | muuda lähteteksti]

Diakonisside Asutis tegutses Eestis kuni 1939. aastani, mil asutise baltisakslastest juhtkond lahkus Umsiedlungi käigus Saksamaale ja asutise asjaajamine anti üle Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikule. Enne asutise sundlõpetamist kuulusid Diakonisside Seltsi nõukogusse praost Konrad von zur Mühlen, direktor Ernest von Rosen, L. Maydell, õpetaja Viktor Woldemar Theodor Speer, insenerid N. Mickwitz ja Maximilian von Arronet. Haigla rektor oli õpetaja Wolfgang Seesemann, haigla juhataja Hugo Hoffmann.

1940. aastal reorganiseeriti diakonisside haigla Tallinna Sisehaiguste Haiglaks, seejärel Eesti NSV Tervishoiuministeeriumi IV Valitsuse Vabariiklikuks Haiglaks ja 1990. aastal Magdaleena Haiglaks.

1999. aastast kuuluvad asutise hooned AS Feerile ning on pärast ümberehitusi kasutusel kontori- ja büroohoonena.

Diakonisside Asutise hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]

  • puidust poolteistkorruseline algne haiglahoone. Kuni 1867. aastani Vogdti suvemõisa peahoone; ehitatud 18. sajandi lõpus või 19. sajandi alguses; hävinenud;
  • kahekorruseline puitmaja, algselt vaimuhaigete maja. Ehitatud 1870. aastatel; hävinenud;
  • kahekorruseline puidust kõrvalhoone. Arhitekt Louis Christopf, ehitatud aastatel 1880–1881; hävinenud;
  • kolmekorruseline kivist kõrvalhoone. Arhitekt Louis Christopf (ehitatud aastatel 1880–1881; hävinenud);
  • ühekorruseline puidust uusgooti stiilis kabel. Arhitekt Erwin Bernhard, ehitatud aastal 1891. Säilinud, kuid teisaldatud Pikva mõisa; praegu kasutusel Pikva Miikaeli kabelina;
  • ühekorruseline kivist palvela. Arhitekt Rudolf von Engelhardt, ehitatud aastal 1894, lammutatud 1983;
  • kolmekorruseline kivist ehitis peahoonest vasakul. Arhitekt Rudolf von Engelhardt, ehitatud aastatel 1897–1898, säilinud;
  • ühekorruseline kivist abihoone peakorpuse tagaküljel. Arhitekt Ernst Boustedt, ehitatud aastal 1910;
  • kolmekorruseline kivist uusklassitsistlikus stiilis peahoone. Arhitektid Ernst Boustedt ja Waldemar Lemm, ehitatud aastatel 1912–1914, säilinud;
  • kolmekorruseline kivist juurdeehitis peakorpuse tagaküljel. Arhitektid Ernst Boustedt ja Waldemar Lemm, ehitatud aastatel 1912–1914, hävinenud.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]