S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kolhoosi Omedus asunud valgumarja tsehh (2014)

S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos (Tööpunalipu ordeniga S. M. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos) oli kalurikolhoos Harju rajoonis Haabneemes.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1946. aasta detsembris moodustati Harjumaal Rohuneeme külas Viimsi poolsaare esimene artell Põhjakalur. 1949. aasta märtsiküüditamisega tekitatud hirmu õhkkonnas loodi Viimsis veel mitu ühismajapidamist – Tammneemes Randlase kolhoos, Miidurannas Forelli kolhoos ja Leppneemes Murdlaine. Nende nelja kolhoosi Põhjakaluri, Randlase, Forelli ja Murdlaine ühinemisel augustis 1950 sündis S. M. Kirovi nimeline kalurikolhoos. Oma nime sai ta Vene bolševiku Sergei Kirovi järgi.

1950. aastate lõpuks oli kolhoosil 48 suurt traallaeva ja üle 50 väiketraali. Oma kalatööstusele pandi alus 1959. aastal, mil rajati esimene, Leppneeme suitsutsehh. Peagi kerkisid samalaadsed tsehhid ka Rohuneemes, Haabneemes, Pranglil ja Kakumäel. 1965. aastal alustati preservide tootmist, 1966. aastal avati Viimsis NSV Liidu esimene kalurikolhoosi konservitehas. Suitsu- ja konservitsehhe tekkis kolhoosi järjest laienevale territooriumile aga veelgi, nagu ka külmhooneidki.

Eksperimentaaltsehhist käisid remonti vajavad laevad ja masinad, samuti valmistati seal kalatööstuse ja kalakasvatuse seadmeid, kaasa arvatud Eesti esimene täielikult mehhaniseeritud kalarookimisliin. Taaratsehhis toodeti kalatööstusele konservikarpe, püünistetsehhis valmistati ja parandati püügivahendeid. Lisaks tegutsesid oma puidutsehh, ehitus- ja remondikontor. 1960. aastatel tegeleti ka karusloomakasvatusega.

1970. aastate teisel poolel asuti rajama Käruveskis, Pärispeal, Hara lahes, Valgejõel ja Roosna-Allikul oma kalakasvandusi. 1980 aastail rajati Peipsi-äärsesse Omedu kolhoosi suur modernne kalakasvatus koos valgumarjatsehhiga. Kirovi kolhoos oli osaline koguni Kaug-Ida suures kalatööstuses[1].

Aastail 1961‒1976 liideti Kirovi kolhoosiga järjest uusi kalurikolhoose – 1961 Prangli Noor Kaardivägi, 1962 Kakumäe Kalur, 1968 Neemel asunud kalurikolhoos Sõprus, 1971 Viinistus Võidu Tee, 1972 Kaberneemes tegutsenud Oktoober ja Lohusalu Nord, 1976 Rakvere rajoonis tegutsev Gorki-nimeline kalurikolhoos. Ehk siis Tallinnast Kundani ja sealt veidi edasi oli kogu Eesti põhjarannik koos lähemate saartega Kirovi-nimelise kolhoosi käes. Lisaks veel tükk Peipsi järve Mustvees Omedu kandis.

Paralleelselt arendati eraldiseisvaid abimajandeid ja tootmisüksusi alates mütside valmistamisest kuni oma suveniiritsehhini, lisaks sõjaväe tarbeks alumiiniumist kruuside ja šampooni tootmine. 1973 valmis Pringi külas oma talveaed. 1978. aastal avati Tallinnas Pärnu maanteel Võidu väljaku lähedal kolhoosi esindushoone koos lillekauplusega. Mõni aasta hiljem avati sealsamas keldrikorrusel kalagrillbaar ja hoone ülemistel korrustel oma väike hotell. (1990. aastate algusest tegutses seal Westmani kauplus).

1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses sai oma Kirov oma aiandi, lüpsikarja, sea-, lamba- ja kanafarmi.

1980. aastal tähistati kolhoosi asutamise 30. aastapäeva ning avati selleks puhuks Pringi külas Viimsi vabaõhumuuseum, lisaks autasustati Kirovi-nimelist näidiskalurikolhoosi Tööpunalipu ordeniga.

1990. aastal asutasid kolhoosi liikmed osaühingu Esmar, mis 1993. aasta aprillis toimunud osanike koosolekul otsustati reorganiseerida samanimeliseks aktsiaseltsiks[1].

Viinistul asunud osakonna hooned ostis 1990. aastatel Jaan Manitski ning seal asub tänapäeval Viinistu Kunstimuuseum.

Kolhoosi esimehed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Oskar Kuul (alates 22. detsembril 1955 kuni 1990. aastani)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "ENSV rikkad – Mees, kes rajas Eesti NSV tähtsate külaliste lemmikpaiga". Delfi.ee. 21. juuni 2020.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Enn Urgas "Tööpunalipu ordeniga S. M. Kirovi nim. näidiskalurikolhoos". Perioodika 1986.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]