Coop Eesti

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt ETKVL)
Jump to navigation Jump to search
Coop Eesti
Asutatud 1902
Peakorter Suur-Sõjamäe 70, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa, 75322
Käive Netokäive 551 mln eurot (2017)
Koduleht www.coop.ee

Coop Eesti (varasem ETK) on 100% Eesti tarbijatele kuuluv vanim ja suurim jaekaubanduse valdkonnas ühiselt tegutsev grupp Eestis.

Coop Eesti nime all toimetab:

Ühistute tegemisi toetab 1917. aastal nende omavaheliseks paremaks koostööks loodud Coop Eesti Keskühistu. Coop Eesti on ajalooliselt loodud eesmärgiga hoida ja arendada elu Eestimaa erinevates piirkondades. Coop Eesti Keskühistu juhiks on alates 2012. aastast Jaanus Vihand.

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Coop Eestil on ligi 350 kauplust, mille alla kuuluvad Coop Maksimarketid, Coop Konsumid, Coop Väikekauplused (endise nimega A ja O) ning Coop Ehituskeskus. Coop Eesti pakub alates 2016. aastast ööpäev läbi avatud e-poe teenust veebilehel eCoop.ee

Coop Eesti on toidu- ja esmatarbekauba turuliider turuosaga 22,5% (2018).

Coop Eesti konsolideeritud jaekaubanduse netokäive 2018. aastal oli 585 miljonit eurot.

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Coop Eesti koosneb 19 piirkondlikust tarbijate ühistust ja Coop Eesti Keskühistust. Keskühistu eesmärk on toetada ja arendada ühistute vahelist koostööd kaupade sisseostmisel, logistikas, turunduses, kaupluste kontseptsioonide ülesehitamisel ning arendusprojektides. Coop Eesti Keskühistule kuulub Coop Energia OÜ ja ligikaudu 60% Coop Pangast.

Eesti tarbijate ühistud asutamise järjekorras[muuda | muuda lähteteksti]

  • Antsla Tarbijate Ühistu 1902
  • Rapla Tarbijate Ühistu 1904
  • Vändra Tarbijate Ühistu 1904
  • Saaremaa Tarbijate Ühistu 1905
  • Hiiumaa Tarbijate Ühistu 1907
  • Viljandi Tarbijate Ühistu 1908
  • Tartu Tarbijate Kooperatiiv 1908
  • Lihula Tarbijate Ühistu 1908
  • Abja Tarbijate Ühistu 1909
  • Harju Tarbijate Ühistu 1909
  • Tõrva Tarbijate Ühistu 1910
  • Haapsalu Tarbijate Ühistu 1911
  • Võru Tarbijate Ühistu 1911
  • Järva Tarbijate Ühistu 1911
  • Kilingi-Nõmme Majandusühistu 1911
  • Põltsamaa Majandusühistu 1914
  • Coop Eesti Keskühistu 1917
  • Jõgeva Majandusühistu 1919
  • Elva Tarbijate Ühistu 1921
  • Põlva Tarbijate Ühistu 1932

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene tarbijate ühistu asutati 1902. aastal Antslas, kus 17 põllumeest otsustasid võõraste kaupmeeste suure vaheltkasu vältimiseks üheskoos vikateid osta. Mõisteti, et sarnasel moel on võimalik hankida ka muud kaupa ja müüa seda oma inimestele võõra kaupmehega võrreldes odavamalt. Selleks asutati Antsla Tarbijate Ühistu, mille loomine pani alguse ühistulisele kaubandusele Eestis.

1917. aastaks oli Eestis 133 tarbijate ühistut. 7. mail 1917 asutati koostöö arendamiseks katusorganisatsioonina Eesti Tarvitajateühisuste Liit. 1919. aastal muudeti liidu põhikirja ja organisatsioon sai nimeks Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus (ETK). 3. aprillil 1941 toimunud Eesti NSV tarbijate kooperatsiooni I vabariiklikul kongressil nimetati ETK ümber Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklikuks Liiduks ehk lühendatult ETKVL-iks ja selle struktuur viidi vastavusse Nõukogude Liidu tarbijate kooperatsiooniga. 19. detsembril 1991 toimus ETKVL-i erakorraline kongress, kus taastati nimi ETK ehk Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (lühemalt Eesti Tarbijate Keskühistu). Alates 2015. aastast võeti kasutusele rahvusvaheline ühiskaubanduse kaubamärk Coop. Nime Coop hääldatakse [koop] nii nagu sõna cooperative või kooperatiiv.

Omamärgitooted[muuda | muuda lähteteksti]

Coopil on neli omamärgitootesarja – “Säästu”, “Hüva”, "Coop", “Supreme” ja lisaks teiste Coopide omamärgitooted Coop kaubamärgi nime all.

  • Säästu tooted: hea hind ja kvaliteet, igapäevased tooted (121 toodet)
  • Hüva tooted: hea kvaliteediga keskmises hinnaklassis tooted (65 toodet)
  • Coopi tooted: väga hea kvaliteediga keskmises hinnaklassis tooted (uus sari)
  • Supreme-tooted: kõrge kvaliteediga tooted (7 toodet)
  • Muud omamärgitooted: ligikaudu 285 teiste Coopide toodet Coopi kaubamärgi nime all

Säästukaart ja Säästukaart Pluss[muuda | muuda lähteteksti]

Coop Eesti annab välja Säästukaarti ja Säästukaart Plussi. Coop Eestil on umbes 600 000 püsiklienti, neist Säästukaardi omanikke on ligikaudu 500 000 ning Säästukaart Plussi omanikke ligi 100 000. Esimene Coop Eesti liikme- ja püsikliendikaart Säästukaart väljastati 1999. aastal. Säästukaart võimaldab osa saada paljudest soodus- ja eripakkumistest Coop Eesti kauplustes ja koostööpartnerite juures ning osaleda boonusprogrammis. Säästukaart Pluss maksekaardiga saab kaupade eest ka tasuda ning võtta Coop Eesti kaupluste kassadest välja sularaha. Kõikidele Säästukaardi omanikele kehtib Coop Eesti kauplustes oma sünnipäeval ning 5 päeva enne ja pärast peolauatoodete soodustus 10%. Soodustus rakendub personaalse Säästukaardi (põhi- või lisakaardi) registreerimisel kassas.

eCoop[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2016. aastast pakub Coop Eesti Harjumaal ja Tallinnas kojuveoteenust. 2018. aasta kevadel laienes eCoop ka Pärnusse ja selle ümbrusse. Esimesena Eestis võttis 2018. aasta sügisel Coopi e-pood kasutusele täisfunktsionaalsed toidukapid, mis säilitavad kaupa nii jahutatud kui ka sügavkülmutuse režiimis.

Nutikassad[muuda | muuda lähteteksti]

Paljudes Coopi kauplustes on kasutusel nutikassad, mis muudavad igapäevaostude sooritamise kiiremaks ja lihtsamaks. Coopi kauplustes on saadaval nii iseteeninduskassad kui ka skaneerimispuldid.

Iseteeninduskassades skaneerib kliediteenindaja asemel tooted klient ise ning tasub seejärel Säästukaart Plussi või pangakaardiga. Iseteeninduskassa sobib hästi väiksemate ostude sooritamiseks.

Skaneerimispuldiga saab klient toote riiulilt võttes kohe skaneerida ja endale kotti asetada ilma, et peaks hiljem uuesti kassas kotti lahti pakkima. Iseteeninduskassas tuleb kliendil pult tagastada ning ostu eest tasuda.

E-poe toidukapid[muuda | muuda lähteteksti]

2018. aasta sügisel tõi Coopi e-pood turule uudse teenuse, mis esimesena Eestis toimetab kliendi tellitud toidu- ja esmatarbekaubad täisfunktsionaalsesse toidukappi.

Nutikapid on jagatud kolme eri temperatuuriga tsoonideks – sügavkülma, jahe- ja tavatemperatuuriga kapid. Viimastel on ka soojendusfunktsioon, et talviste miinuskraadide korral säiliks tavatemperatuuriga kapis toidu hoiustamiseks nõutud plusskraadid. Sarnased kapid on end tõestanud näiteks nii Rootsi kui ka Moskva talves.

Esimesed kuus nutikappi paigaldati Tallinna põhimagistraalide äärde, kus kliendil on töölt koju sõites kõige mugavam peatuda ning tellitud kaup aega kulutamata kaasa haarata.

Coop Kokad[muuda | muuda lähteteksti]

Coop Kokad (endise nimega MaksiKöök) on 1995. aastal loodud kaubamärk, mille tooted on müügil enamikus Coop Eesti kauplustes ja veebipoes. Coop Kokkade sortimendis on ca 150 toote: salatid, kulinaariatooted, suupistete valiktooted, valmistoidud ja magustoidud.

Keskühistu juhid läbi ajaloo[muuda | muuda lähteteksti]

  • J. Kukk 1917 (mai-juuni)
  • H. Namsing 1917–1923
  • J. Kukk 1923–1924
  • J. Nihtig 1924–1930
  • J. Pitka 1930–1937
  • J. Põdra 1938–1940
  • E. Vinter 1941–1941
  • A. Reintamm 1941–1944
  • V. Jaanus 1944–1946
  • G. Nellis 1946–1952
  • V. Vaino 1952–1975
  • A. Madik 1975–1984
  • A. Aruvald 1984–1992
  • M. Sumberg 1992–1995
  • J. Miks 1995–1997
  • U. Koppelmaa 1997–1998
  • J. Koppel 1998–2001
  • M. Sims 2001–2002
  • R. Sepp 2002–2009
  • K. Kusmin 2009–2012
  • J. Vihand 2012-…

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]