Coop Eesti

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt ETKVL)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Coop Eesti
Peakorter Suur-Sõjamäe 70, Soodevahe küla, Rae vald, 75322 Harjumaa
Käive netokäive 589 mln eurot (2018)[1]
Tegevuskasum 11,6 mln eurot (2018)[1]
Koduleht www.coop.ee

Coop Eesti koosneb 18 piirkondlikust tarbijaühistust, millel on kokku ligi 70 000 klientomanikku ehk liiget ja keskühistust, mis aitab piirkondlikel ühistutel omavahelist koostööd teha kaupade sisseostmisel, logistikas, turunduses, arendustegevuses jm.

2022. aasta seisuga kuulus Coopi kohalikele ühistutele kokku üle 320 kaupluse, mis on ligi pool kõigist toidu- ja esmatarbekauplustest Eestis. Coopi kaubamärgi alla kuulub 15 Maksimarketit (hüpermarketid), üle 100 Konsumi (supermarketid), hulk väikekauplusi, mis varem kandsid A ja O nime, ning 26 Coop Ehituskeskust. 2021. aastal oli Coopi kaupluste kogukäive 752 miljonit eurot, millega Coop on turuliider 24,7-protsendise turuosaga.

Coopi eripära seisneb selles, et omanikeks ei ole üksikud suurärimehed, vaid ligi 70 000 Eesti inimest. Tarbijaühistute liikmed on ühtlasi ka ühistu võrdsed omanikud ning ühistu teenitud tulu ei maksta dividendidena välja, vaid investeeritakse tagasi kaupluste arengusse või ühistu piirkonna jaoks oluliste spordi- ja kultuuriürituste toetamisse.

Kõik Coopi 18 piirkondlikku ühistut on alguse saanud kogukondliku algatusena ning esimene ühistu asutati 1902. aastal Antslas, kui 17 talumeest otsustasid raha kokku panna ja heinateoks ise välismaalt vikatid tuua. Eesmärk oli vältida võõra ärimehe liiga suurt vaheltkasu ning mõisteti, et sarnasel moel on võimalik muidki kaupu üheskoos osta ja oma kogukonnas müüa.

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Coop Eesti koosneb 18 piirkondlikust tarbijate ühistust ja Coop Eesti Keskühistust. Keskühistu eesmärk on toetada ja arendada ühistute vahelist koostööd kaupade sisseostmisel, logistikas, turunduses, kaupluste kontseptsioonide ülesehitamisel ning arendusprojektides. Coop Eesti Keskühistule kuulub Coop Energia OÜ ja ligikaudu 42% Coop Pangast.

  • 18 iseseisvat piirkondlikku tarbijate ühistut,
  • 320 kauplust (2019),[1]
  • üle 6000 töötaja,
  • ligi 70 000 klientomanikku.
Kambja Konsum 2019. aastal

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Võru Kose A ja O kauplus 2013. aastal

Coop Eestil on 320 kauplust, sealhulgas Coop Maksimarketid, Coop Konsumid, Coop Väikekauplused (endise nimega A ja O) ning Coop Ehituskeskus.

Coop Eesti oli 2018 toidu- ja esmatarbekauba Eesti turuliider turuosaga 22,73%.[1]

Coop Eesti konsolideeritud jaekaubanduse netokäive 2018. aastal oli 589 miljonit eurot.[1]

Eesti tarbijate ühistud[muuda | muuda lähteteksti]

Ühistu Asutamis-

aasta

Antsla Tarbijate Ühistu 1902
Rapla Tarbijate Ühistu 1904
Vändra Tarbijate Ühistu 1904
Saaremaa Tarbijate Ühistu 1905
Hiiumaa Tarbijate Ühistu 1907
Viljandi Tarbijate Ühistu 1908
Tartu Tarbijate Ühistu 1908
Lihula Tarbijate Ühistu 1908
Abja Tarbijate Ühistu 1909
Harju Tarbijate Ühistu 1909
Tõrva Tarbijate Ühistu 1910
Haapsalu Tarbijate Ühistu 1911
Võru Tarbijate Ühistu 1911
Järva Tarbijate Ühistu 1911
Kilingi-Nõmme Majandusühistu 1911
Põltsamaa Majandusühistu 1914
Keskühistu 1917
Jõgeva Majandusühistu 1919
Elva Tarbijate Ühistu 1921
Põlva Tarbijate Ühistu 1932

Omamärgitooted[muuda | muuda lähteteksti]

Coopil on neli omamärgitootesarja: "Säästu", "Hüva", "Coop", "Supreme" ja lisaks teiste Coopide omamärgitooted Coopi kaubamärgi nime all.

  • Säästu tooted: hea hind ja kvaliteet, igapäevased tooted (121 toodet)
  • Hüva tooted: hea kvaliteediga keskmises hinnaklassis tooted (65 toodet)
  • Coopi tooted: väga hea kvaliteediga keskmises hinnaklassis tooted (uus sari)
  • Supreme-tooted: kõrge kvaliteediga tooted (7 toodet)
  • Muud omamärgitooted: ligikaudu 285 teiste Coopide toodet Coopi kaubamärgi nime all

Säästukaart ja Säästukaart Pluss[muuda | muuda lähteteksti]

Coop Eesti annab välja Säästukaarti ja Säästukaart Plussi. Coop Eestil on umbes 600 000 püsiklienti, neist Säästukaardi omanikke on ligikaudu 500 000 ning Säästukaart Plussi omanikke ligi 100 000. Esimene Coop Eesti liikme- ja püsikliendikaart Säästukaart väljastati 1999. aastal. Säästukaart võimaldab osa saada paljudest soodus- ja eripakkumistest Coop Eesti kauplustes ja koostööpartnerite juures ning osaleda boonusprogrammis. Säästukaart Pluss maksekaardiga saab kaupade eest ka tasuda ning võtta Coop Eesti kaupluste kassadest välja sularaha. Kõikidele Säästukaardi omanikele kehtib Coop Eesti kauplustes nende sünnipäeval ning viis päeva enne ja pärast seda peolauatoodete soodustus 10%.

eCoop[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2016. aastast pakub Coop Eesti Harjumaal ja Tallinnas kojuveoteenust. 2018. aasta kevadel laienes eCoop ka Pärnusse ja selle ümbrusse. Esimesena Eestis võttis 2018. aasta sügisel Coopi e-pood kasutusele täisfunktsionaalsed toidukapid, mis säilitavad kaupa nii jahutatud kui ka sügavkülmutuse režiimis.

Nutikassad[muuda | muuda lähteteksti]

Paljudes Coopi kauplustes on kasutusel nutikassad, mis muudavad igapäevaostude sooritamise kiiremaks ja lihtsamaks. Coopi kauplustes on saadaval nii iseteeninduskassad kui ka skaneerimispuldid.

Iseteeninduskassades skaneerib klienditeenindaja asemel tooted klient ise ning tasub seejärel Säästukaart Plussi või pangakaardiga. Iseteeninduskassa sobib hästi väiksemate ostude sooritamiseks.

Skaneerimispuldiga saab klient toote riiulilt võttes kohe skaneerida ja endale kotti asetada ilma, et peaks hiljem uuesti kassas kotti lahti pakkima. Iseteeninduskassas tuleb kliendil pult tagastada ning ostu eest tasuda.

E-poe toidukapid[muuda | muuda lähteteksti]

2018. aasta sügisel tõi Coopi e-pood turule uudse teenuse, mis esimesena Eestis toimetab kliendi tellitud toidu- ja esmatarbekaubad täisfunktsionaalsesse toidukappi.

Nutikapid on jagatud kolme eri temperatuuriga tsoonideks: sügavkülma, jahe- ja tavatemperatuuriga kapid. Viimastel on ka soojendusfunktsioon, et talviste miinuskraadide korral säiliks tavatemperatuuriga kapis toidu hoiustamiseks nõutud plusskraadid. Sarnased kapid on end tõestanud näiteks nii Rootsi kui ka Moskva talves.

Esimesed kuus nutikappi paigaldati Tallinna põhimagistraalide äärde, kus kliendil on töölt koju sõites kõige mugavam peatuda ning tellitud kaup aega kulutamata kaasa haarata.

Coop Kokad[muuda | muuda lähteteksti]

Coop Kokad (endise nimega MaksiKöök) on 1995. aastal loodud kaubamärk, mille tooted on müügil enamikus Coop Eesti kauplustes ja veebipoes. Coop Kokkade sortimendis on umbes 150 toodet: salatid, kulinaariatooted, suupistete valiktooted, valmistoidud ja magustoidud.

Keskühistu juhid[muuda | muuda lähteteksti]

Esimees Ametiaeg
Juhan Kukk 1917 (mai-juuni)
Hermann Namsing 1917–1923
Juhan Kukk 1923–1924
Juhan Nihtig 1924–1930
Johan Pitka 1930–1937
Jaan Põdra 1938–1940
Ernst Vinter 1941
Artur Reintamm 1941–1944
Voldemar Jaanus 1944–1946
Georg Nellis 1946–1952
Valter Vaino 1952–1975
Ago Madik 1975–1984
Andres Aruvald 1984–1992
Mati Sumberg 1992–1995
Uno Koppelmaa 1995–1998
Jaan Koppel 1998–2001
Mihkel Sims 2001–2002
Rein Sepp 2002–2009
Kati Kusmin 2009–2012
Jaanus Vihand 2012–2019
Alo Ivask 2019–2023
Rainer Rohtla Alates 2023

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene tarbijate ühistu asutati 1902. aastal Antslas, kus 17 põllumeest otsustasid võõraste kaupmeeste suure vaheltkasu vältimiseks üheskoos vikateid osta. Antsla põllumehed mõistsid, et sarnasel moel on võimalik hankida ka muud kaupa ning müüa seda oma inimestele võõra kaupmehega võrreldes odavamalt. Selleks asutati Antsla Tarbijate Ühistu, mille loomine pani alguse ühistulisele kaubandusele Eestis. Esimesed rahvuslikud tarbijate ühistud asutati 1902. aastal Antslas ja Sindis, 1903. aastal asutati ühistu Kolga-Jaanis ja Raplas jm. Eriti aktiivselt asutati ühistuid 1907.–1912. aastal. 1913. aastal tegutses 135 kaubandusühistut, suurem osa neist maal.

Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus[muuda | muuda lähteteksti]

1917. aastaks oli Eestis 133 tarbijate ühistut. 7. mail 1917 asutati koostöö arendamiseks katusorganisatsioonina Eesti Tarvitajateühisuste Liit. Eesti Tarvitajate Keskühisuse juhataja oli aastatel 1917–1935 Johan Nihtig. 1918. aastal tegutses Eesti Vabariigi territooriumil 136 kaubandusühistut. 21.03.1919. aastal võttis Eesti Ajutine Valitsus vastu "Seltside, ühisuste ja nende liitude registreerimise korra" seaduse. Selle põhjal sai asutatav selts või ühisus tegevusloa ministeeriumilt, mille alla ta oma tegevuse sihilt kuulus. Varem asutatud seltsid ja ühisused pidid ennast ümber registreerima oma ringkonna rahukohtus. 1919. aastal muudeti liidu põhikirja ja organisatsioon sai nimeks Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus (ETK). 1923. aastal tegutses Eestis 285 tarbijate ühistu, alates 1925. aastast hakkas nende arv vähenema — osa väiksema käibega ühistuid kas lõpetas tegevuse või ühines mõne suuremaga. 26.03.1926. aastal võttis Riigikogu vastu ühistute tööd reguleeriva "Kooperatiivühingute ja nende liitude seaduse muutmise seaduse", mis oli ka tarvitajateühisuste tegevuse aluseks. Teine tähtsam kaubandusühistu oli Kaubanduslik Keskühisus Estonia.

Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisuse ülesanne oli varustada oma liikmesühinguid kvaliteetse ja soodsa kaubaga. Selleks sõlmiti lepinguid kodu- ja välismaa ettevõtetega ning toodeti oma tehastes tarbijate soovitud kaupa. ETK omandusse kuulusid mitmed ettevõtted: tubakavabrik,[2] keemiatehas Orto, Kopli masinatehas, Põltsamaa ettevõtted, Johansoni paberivabrik jne. Oma liikmete kaudu hakkas ETK põllupidajailt kokku ostma põllu- ja aiasaadusi nii töötlemiseks kui ka ekspordiks.

1932. aastal asutati Tallinnas keemiatööstusettevõte Orto. Ortos arendati nelja tootesuunda: tarbekeemia (määrded, õlid, värvid, liim, tint, äädikas), kodukeemia (pesupulber, saapakreem, põrandavaha, metallipuhastaja), tööstuskeemia (taskulambipatareid) ja parfümeeria (seep, hambapasta, kölnivesi, juukseõli, näokreem). 1936. aastal asutati Koplis, ETK metallitehas, kus toodeti peamiselt põllutööriistu: loorehasid, kartulivõtjaid, kuid ka jalgrattaid ja autosid.

Tallinnas Narva maantee ja Siimoni tänava nurgal asus ETK tubakavabrik.[3]

Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit[muuda | muuda lähteteksti]

3. aprillil 1941 toimunud Eesti NSV tarbijate kooperatsiooni I vabariiklikul kongressil nimetati ETK ümber Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklikuks Liiduks ehk lühendatult ETKVL-iks (vene k. Эстонский республиканский союз потребительских обществ, ЭРСПО) ja selle struktuur viidi vastavusse Nõukogude Liidu tarbijate kooperatsiooniga.

1944. aastal taastati tarbijate kooperatiivide maakondlikud liidud ja tegutses 155 tarbijate kooperatiivi. 1950. aastal moodustati endiste maakondade asemele 39 rajooni, kooperatiivide maakondlikud liidud muudeti rajooniliitudeks. 11. novembril 1952 nimetati rajooniliidud ümber rajooni tarbijate kooperatiivide liitudeks (RTKL). 1968. aastal kuulus ETKVL-i kaks rajooniliitu 13 kooperatiiviga ja 30 vahetult alluvat kooperatiivi: Keila Tarbijate Kooperatiiv, ETKVL Jõgeva Tarbijate Kooperatiiv, ETKVL Põltsamaa Tarbijate Kooperatiiv, Räpina Tarbijate Kooperatiiv, Võru Tarbijate Kooperatiiv, ETKVL Märjamaa Tarbijate Kooperatiiv, ETKVL Tartu Rajoonidevaheline Kaubabaas, ETKVL Võru Rajoonidevaheline Kaubabaas jt. ETKVL arendas kooperatiivkaubandust ja -tööstust, organiseeris põllumajandussaaduste ja tooraine varumist ja kokkuostu. Suuremad tööstus- ja põllumajandusettevõtted olid keemiakombinaat Orto, tootmiskoondis Kooperaator, ETKVL Põltsamaa Põllumajanduskombinaat, Pärnu kalakombinaat, ETKVL Audru Karusloomakasvandus, ETKVL koondis «Anto» ETKVL Võru Leivakombinaat, jne.

Eesti Tarbijateühistute Keskühistu[muuda | muuda lähteteksti]

Tihniku Maksimarketi avamine 1994. aastal ETK endises hulgilaos. See oli Eesti esimene Maksimarket

19. detsembril 1991 toimus ETKVL-i erakorraline kongress, kus taastati nimi ETK ehk Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (lühemalt Eesti Tarbijate Keskühistu).

Alates 2015. aastast võeti kasutusele rahvusvaheline ühiskaubanduse kaubamärk Coop.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Магазины Гросся наступают на пятки Prisma, Деловые Ведомости, 04.07.2019
  2. Tarvitajateühingud kavatsevad eratubakavabrlkute boikotti, Ühistegelised Uudised, nr. 27, 8 juuli 1933
  3. ETK awab uue tubakawabriku hoone., Postimees (1886-1944), nr. 322, 24 november 1934

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]