Tatari tänav

Allikas: Vikipeedia
Liivalaia ja Tatari tänava ristmik, vaade Liivalaia tänavalt põhja poole Tatari tänava suudmele
Tatari 21b

Tatari tänav on tänav Tallinna kesklinnas, Tatari ja Veerenni asumis.

Tänav algab Vabaduse platsilt Tallinna kesklinnas ja ulatub vaevalt mõne elamukvartali jao edasi üle Liivalaia tänava Tallinn-Väike jaama suunas. Tänav algab Vabaduse väljakult Pärnu maantee ja Estonia puiestee ristmikult ja ristub seejärel Sakala tänava, (vasakult poolt) Rävala puiestee, Allika tänava, Lätte tänavaga, ristub Liivalaia tänavaga, hargneb Uus-Tatari tänavaks, ristub (vasakult poolt) Ravi tänava, Veerenni tänavaga ning suubub Pärnu maanteesse.

Elamu Tatari 14
Elamu Tatari 20
Elamu Tatari 21A

Südalinnas asuva tänavana on see pakkunud huvi kinnisvaraarendajatele, sest on elamiseks piisavalt vaikne ja suutnud säilitada oma nauditava käänulise sajanditaguse tänavajoone.

Elamu Tatari 26
Elamu Tatari 28

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tatari tänav on tekkinud 16. sajandi I poolel koos Tõnismäe, Kentmanni, Kaupmehe, Maakri ja teiste tänavatega[1]. Oma nime olevat Tatari tänav saanud pärast 18. sajandil Mülleri põllule ehitatud Venemaa keisririigi sõjalaevastiku tatarlastest ohvitseride asum – Tatarische Slobode ("Tatari Sloboda") – järgi, tatarlased asustasid ka Kompasnaks kutsutud linnaosa Tartu maantee ja Narva maantee vahelisel alal. Tatari tänava tsaariaegne nimi kinnistute plaanil oli Malenkaja-Kommertšeski. Selle ala kruntide register ulatub tagasi aastasse 1699.

Elamu Tatari 32
Elamu Tatari 34

20. sajandi alguseni kandis tänav, Suur Tatari tänava nimetust ning üle Liivalaia tänava asuv Uus-Tatari tänav, Väike-Tatari tänava nimetust.

Tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]

Hoolimata sellest, et Tatari tänava näol on üldjuhul tegemist kuni kolmekorruseliste elamutega ääristatud vaikse kesklinna tänavaga, jäävad sinna mitmed riigi jaoks märgilise tähendusega asutused.

Tatari tänava esimesel ristumiskohal Sakala tänavaga asub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia hoone. Üle Liivalaia magistraali jääb Tatari tänavale ka Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja ja sealt pisut edasijääval ristumisel Veerenni tänavaga Põhja ringkonnaprokuratuuri maja. Tatari tänava ja Veerenni tänava ristumiskohal asuvas majas nr 54 paiknes Eestimaa kubermangu ja sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal Tallinna IV Politseijaoskond.

Tatari tänava lõpuks võib lugeda endise Ajakirjandusmaja alust läbivat suubumist Pärnu maanteele ühelt poolt eestiaegse mööblivabrikandi Lutheri vabriku kvartali krundi ja teisalt Tallinna Perekonnaseisuaktide büroo (niinimetatud Õnnepalee) vahel.

Kultuurilooliselt on Tatari tänava uhkuseks olnud Tallinna arhitektuuri klassikaliseks juugendstiili näiteks peetavat arhitekt Karl Burmani projekteeritud kivimaja aadressil Tatari 21b[2], mille katusekorrusel paiknes eesti tuntud kunstniku Ants Laikmaa ateljeekool. Samuti räägib legend, et maja ehitada lasknud majaomanik olevat maja ehitamise käigus tehtud muudatuste tõttu ahjude asendamisel keskküttega tekkinud majandusraskuste ajel ennast just selles ülalnimetatud pööningukambrikeses maha lasknud[viide?]. Sama maja poolkeldri korrusel asus Eesti Vabariigi teise tulemise algusaegadel Eesti Ekspressi ajalehetoimetus ja hoovimajas ajakirja Eesti Loodus viimane nõukogudeaegne toimetus.

2009. aastal lammutatud naabermajas numbriga 23/25, kus 19. sajandil asus Niguliste Saksa koguduse hoolekandeasutus, asus 21. sajandi algusaastail seevastu ajakirja Kroonika esimene toimetus, ehitati 2011. aastal uuesehitis[3].

Samasse ajajärku jääb ka tollase Tallinna abilinnapea Ivar Virkuse ettepanek teha Tatari tänavast ametlikult Tallinna punaste laternate tänav, mille vastu protestis kohalike elanike MTÜ Süda Koda[4].

Negatiivse uudisena ajalukku läinud aprillirahutused Tallinnas 2007. aastal jätsid oma ainukese hukkunu samuti Tatari tänava algusse jääva pubi Woodstock lähistele, mida aprillirahutuste marodöörid püüdsid süüdata koos seesolevate baarikülastajatega.[viide?]

Tänava hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Süda-Tatari kvartali kujunemislugu. Allikas: Tallinna muinsuskaitse, Eesti Päevaleht, 2. jaanuar 2001
  2. Robert Nerman, Tatari 21b – erandliku kultuurilooga maja Tallinna haritlaste linnaosas, Eesti Päevaleht, 28. november 2002
  3. Tatari tn 23/25 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas, TALLINNA LINNAVOLIKOGU OTSUS 18. september 2008 nr 183
  4. "Virkuse ja lõbumajade vastu" Õhtuleht, 6. mai 2000 (Süda Koja avaldus)
  5. Tugiliisu toetab vaimupuudega laste vanemaid, Õpetajate Leht, 28. november 2008
  6. Muusikaakadeemia plaanib laienemist, 14.06.2011
  7. Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris, Elamu Tatari t. 20, 1899. a.
  8. Elumajade lammutamine Tatari tn. 18, 20, Tallinn
  9. Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris Elamu Tatari tn. 21A
  10. Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris Elamu Tatari t.21b, 1912.a.
  11. TALLINNA LINNAVOLIKOGU OTSUS 16. juuni 2011 nr 112
  12. Kaua tehtud kaunikene, www.eestikirik.ee, 05.10.2011
  13. Kirik kavandab Tatari tänavale kortermaja, Delfi Majandus, 19. august 2008
  14. Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris, Elamu, Tatari tn. 26
  15. Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris, Elamu, Tatari 28
  16. Meerits ja Laur plaanivad Tatari tänavale uut korterelamut, Äripäev, 8.09.2003
  17. Tatari 30, Colonna KV (vaadatud 9. oktoober 2011)
  18. Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris, Elamu, Tatari 32
  19. Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris, Elamu, Tatari 34
  20. Büroohoone omanikud kavandavad Tatari tänavale suurt parkimismaja, http://www.autonet.ee, 14. august 2004
  21. Tallinna volikogu kehtestas Tatari tänava ärihoone planeeringu, Ehitusuudised, 11.03.2011
  22. RKAS pani 22 miljoniga müüki kolm Tatari tänava kinnistut, Ehitusuudised, 13.10.2010
  23. Trükikoda kolib maale, Õhtuleht, 15. november 2000

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]