Tatari tänav

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kaart
Liivalaia ja Tatari tänava ristmik, vaade Liivalaia tänavalt põhja poole Tatari tänava suudmele
Tatari 21b

Tatari tänav on tänav Tallinna kesklinnas Tatari ja Veerenni asumis.

Tänav algab Vabaduse platsilt Tallinna kesklinnas ja ulatub vaevalt mõne elamukvartali jao edasi üle Liivalaia tänava Tallinn-Väikese jaama suunas. Tänav algab Vabaduse väljakult Pärnu maantee ja Estonia puiestee ristmikult ning ristub seejärel Sakala tänava, (vasakult poolt) Rävala puiestee, Allika tänava ja Lätte tänavaga, siis ristub Liivalaia tänavaga, hargneb Uus-Tatari tänavaks, ristub (vasakult poolt) Ravi tänava, Veerenni tänavaga ning suubub Pärnu maanteesse.

Elamu Tatari 14
Tatari tänav 15
Elamu Tatari 20
Elamu Tatari 21A

Südalinnas asuva tänavana on see pakkunud huvi kinnisvaraarendajatele, sest on elamiseks piisavalt vaikne ning suutnud säilitada oma nauditava käänulise sajanditaguse tänavajoone.

Elamu Tatari 26
Elamu Tatari 28

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tatari tänav on tekkinud 16. sajandi I poolel koos Tõnismäe, Kentmanni, Kaupmehe, Maakri ja teiste tänavaga[1]. Nime olevat Tatari tänav saanud pärast 18. sajandil endise raehärra Georg Mülleri põllule ehitatud Venemaa keisririigi sõjalaevastiku tatarlastest asumi – Tatarische Slobode ("Tatari sloboda") – järgi. Mülleri põllud piirnesid läänest praeguse Sakala tänava, Pärnu maantee ja kadunud Vaestepatuste tänavaga. Idas või kirdes oli Mülleri põllu piiriks Tatari tänav, praeguse Tatari tn 25 juurest pööras krunt nagu ka tollane Tatari tänav järsult itta suundudes praeguse Kentmanni Liivalaia tänava ristmikuni. Põllu lõunapiir Liivalaia tänavast lõuna pool on plaanil üpris ebamäärane ulatudes umbes kuni praeguse Herne tänavani või täpsemalt kraavi või ojani, mis kulges Vesivärava tänavalt kuni Härjapea jõeni Tiigiveski tiigist pisut lõunas. 1722. aastal laiendati Vene keisririigi nekrutikohustust (Volga) tatarlastele, mordvalastele ja maridele ning tatarlasi suunati just Baltimere laevastikku väeteenistusse. Tatarlased asustasid hiljem ka Kompasnaks kutsutud linnaosa Tartu maantee ja Narva maantee vahelisel alal. Kõige enam elas neid Kivisilla juures, Juhkentalis ja Kaasani kiriku juures. Tatari tänava tsaariaegne nimi kinnistute plaanil oli Malenkaja-Kommertšeski. Selle ala kruntide register ulatub tagasi aastasse 1699.

Elamu Tatari 32
Elamu Tatari 34

20. sajandi alguseni kandis tänav Suur Tatari tänava nime ning üle Liivalaia tänava asuv Uus-Tatari tänav Väike-Tatari tänava nime.

Tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]

Hoolimata sellest, et Tatari tänava näol on üldjuhul tegemist kuni kolmekorruseliste elamutega ääristatud vaikse kesklinna tänavaga, asub seal riigi jaoks märgilise tähendusega asutusi.

Tatari tänava esimesel ristumiskohal Sakala tänavaga asub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia hoone. Üle Liivalaia magistraali jääb Tatari tänavale ka Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja ja sealt pisut edasijääval ristumisel Veerenni tänavaga Põhja ringkonnaprokuratuuri maja. Tatari tänava ja Veerenni tänava ristumiskohal asuvas majas nr 54 paiknes Eestimaa kubermangu ja sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal Tallinna IV Politseijaoskond.

Tatari tänava lõpuks võib lugeda endise Ajakirjandusmaja alust läbivat suubumist Pärnu maanteele ühelt poolt eestiaegse mööblivabrikandi Lutheri vabriku kvartali krundi ja teisalt Tallinna Perekonnaseisuaktide büroo (niinimetatud Õnnepalee) vahel.

Kultuurilooliselt on Tatari tänava uhkuseks olnud Tallinna arhitektuuri klassikaliseks juugendstiili näiteks peetavat arhitekt Karl Burmani projekteeritud kivimaja aadressil Tatari 21b[2], mille katusekorrusel paiknes eesti tuntud kunstniku Ants Laikmaa ateljeekool. Samuti räägib legend, et maja ehitada lasknud majaomanik olevat maja ehitamise käigus tehtud muudatuste tõttu ahjude asendamisel keskküttega tekkinud majandusraskuste ajel ennast just selles ülalnimetatud pööningukambrikeses maha lasknud[viide?]. Sama maja poolkeldri korrusel asus Eesti Vabariigi teise tulemise algusaegadel Eesti Ekspressi ajalehetoimetus ja hoovimajas ajakirja Eesti Loodus viimane nõukogudeaegne toimetus.

2009. aastal lammutatud naabermajas numbriga 23/25, kus 19. sajandil asus Niguliste Saksa koguduse hoolekandeasutus, asus 21. sajandi algusaastail seevastu ajakirja Kroonika esimene toimetus, ehitati 2011. aastal uusehitis[3].

Samasse ajajärku jääb ka tollase Tallinna abilinnapea Ivar Virkuse ettepanek teha Tatari tänavast ametlikult Tallinna punaste laternate tänav, mille vastu protestis kohalike elanike MTÜ Süda Koda[4].

Negatiivse uudisena ajalukku läinud aprillirahutused Tallinnas 2007. aastal jätsid oma ainukese hukkunu samuti Tatari tänava algusse jääva pubi Woodstock lähistele, mida aprillirahutuste marodöörid püüdsid süüdata koos seesolevate baarikülastajatega.[viide?]


Tänava hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Süda-Tatari kvartali kujunemislugu. Allikas: Tallinna muinsuskaitse, Eesti Päevaleht, 2. jaanuar 2001
  2. Robert Nerman, Tatari 21b – erandliku kultuurilooga maja Tallinna haritlaste linnaosas, Eesti Päevaleht, 28. november 2002
  3. Tatari tn 23/25 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas, TALLINNA LINNAVOLIKOGU OTSUS 18. september 2008 nr 183
  4. "Virkuse ja lõbumajade vastu" Õhtuleht, 6. mai 2000 (Süda Koja avaldus)
  5. Tallinnas kaevati välja II maailmasõja eelse tankla vundament, Postimees, 9. august 2020
  6. Vabaduse väljaku lähistel leiti II maailmasõja eelse tankla vundament, delfi.ee, 09.08.2020
  7. Vabaduse väljaku nurgale kerkib seitsmekorruseline hoone, delfi.ee, 20. november 2019
  8. Tugiliisu toetab vaimupuudega laste vanemaid, Õpetajate Leht, 28. november 2008
  9. Muusikaakadeemia plaanib laienemist, 14.06.2011
  10. Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris, Elamu Tatari t. 20, 1899. a.
  11. Elumajade lammutamine Tatari tn. 18, 20, Tallinn
  12. Robert Nerman & Karen Jagodin (2013). Jalutaja teejuht. Tallinna kesklinn. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus. Lk 172. 
  13. Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris Elamu Tatari tn. 21A
  14. Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris Elamu Tatari t.21b, 1912.a.
  15. TALLINNA LINNAVOLIKOGU OTSUS 16. juuni 2011 nr 112
  16. Kaua tehtud kaunikene, www.eestikirik.ee, 05.10.2011
  17. Kirik kavandab Tatari tänavale kortermaja, Delfi Majandus, 19. august 2008
  18. Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris, Elamu, Tatari tn. 26
  19. Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris, Elamu, Tatari 28
  20. Eksklusiivsete korterite müüki ajaloolises hoones, 13. jaanuar 2009
  21. Kaitsealuselt Tatari tänava majalt varastati hinnaline välisuks, Eesti Päevaleht, 25.04.2003
  22. Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris, Elamu, Tatari 32
  23. 23,0 23,1 Robert Nerman & Karen Jagodin (2013). Jalutaja teejuht. Tallinna kesklinn. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus. Lk 175. 
  24. Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris, Elamu, Tatari 34
  25. Liis Kibuspuu, EESTI 20. SAJ ARHITEKTUURI INVENTEERIMINE TALLINN 1870–1940, 2009, lk 36
  26. Büroohoone omanikud kavandavad Tatari tänavale suurt parkimismaja, http://www.autonet.ee, 14. august 2004
  27. Tallinna volikogu kehtestas Tatari tänava ärihoone planeeringu, Ehitusuudised, 11.03.2011
  28. RKAS pani 22 miljoniga müüki kolm Tatari tänava kinnistut, Ehitusuudised, 13.10.2010
  29. Trükikoda kolib maale, Õhtuleht, 15. november 2000

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]