Gonsiori tänav

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kaart
Gonsiori tänava ja Ants Laikmaa tänava ristmik
Gonsiori tänava algus Eesti Kunstiakadeemia endise hoone kõrvalt (2009)
Gonsiori tänava algus, vaade Pronksi tänava ristmikult (2011)
Gonsiori tänav 10, Eesti NSV aegne tüüpprojekt 1-317
Gonsiori tänava algus, vaade Viru Keskusest (2010)
Gonsiori tänava lõpp

Gonsiori tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas. Tänav läbib viit asumit: Südalinn, Kompassi, Raua, Torupilli ja Kadriorg.

Gonsiori tänav on 1,6 kilomeetrit pikk. Tänav saab alguse Estonia puiestee ja Kaubamaja tänava ristumiskohas, kus Estonia puiestee läheb üle Gonsiori tänavaks.

Gonsiori tänav kulgeb sirgelt itta. Algusest lõpu poole minnes on tal ühine ristmik Maneeži tänavaga (vasakult), Kivisilla tänavaga (paremalt), Villem Reimani tänavaga (vasakult), Raua tänavaga (vasakult), Pronksi tänavaga (risti), Kreutzwaldi tänavaga (risti), Jakobsoni tänavaga (paremalt), Kuhlbarsi tänavaga (paremalt), Laulupeo tänavaga (paremalt), Poska tänavaga (vasakult), Vilmsi tänavaga (risti) ja Vesivärava tänavaga (risti). Gonsiori tänav lõpeb Laagna teel.[1]

Tänav on nimetatud Tallinna raehärra Jakob Johann Gonsiori (1794–1865) auks.

Hoonestus Gonsiori tänaval[muuda | muuda lähteteksti]

Hoone Aadress Valminud Märkused
Tallinna Kaubamaja Gonsiori 2 avatud 1960
Eesti Kunstiakadeemia vana hoone Tartu mnt 1 Lammutatud
Tallinna tuletõrjemaja Raua 2 ehitatud 1936–1939 Kultuurimälestis nr 3120,[2] arhitekt Herbert Johanson (†1964)
Miina ja Leida Kronströmi endine maja Gonsiori 5a Algselt Gonsiori 17 // Maneeži 10, arhitekt Edgar Velbri (†1977)
Eesti Kunstiakadeemia kunagine ühiselamu Villem Reimani 8 (varem Gonsiori 9)
Kompassi plats 2004
(istemüür)		 2004. aastal valati betoonist ringikujuline istemüür ilmakaartega. 2019. aastal see lammutati.
Gonsiori 14 1928–1930
(projekt)		 Algselt Jannseni 9/9a maja, ehitusühingu "Oma Kodu", algselt aastani 1932 "Ametniku Kodu", kultuurimälestis nr 27043.[3] Hooned projekteeris arhitekt Herbert Johanson.
Elamu Gonsiori 17 1939 nn kindralite maja (algselt Gonsiori 31), arhitekt Edgar Johan Kuusik (†1974)
Elamu Gonsiori 17a 1945 Ehitati pärast Teist maailmasõda koos hoonega Pronksi 11
Elamu Gonsiori 18 1963[4]. Arhitektid Harald Arman (†1965), Ants Mellik (†2005), Alar Kotli (†1963), Heino Parmas, Leonid Volkov (1922–1992)[5][6] (TA Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituut).
Eesti Raadio ja Raadio 2 hoone Gonsiori 21 1965–​1972 (eh.) Kultuurimälestis nr 8138[7] projekteeritud arhitektide Ado Eigi (†2008) ja Jüri Jaama (†2004) poolt.
Elamu F. R. Kreutzwaldi 19 1932 Kultuurimälestis nr 8136,[8] arhitekt Herbert Johanson.
Elamu Gonsiori 25 1937 Kultuurimälestis nr 8139.[9] Hoone projekteeris arhitekt Elmar Lohk (†1963).
Eesti Televisiooni ja Eesti Rahvusringhäälingu hoone Gonsiori 27 1965 Arhitekt Paula Koido, Paul Madalik[10]
Elamu Gonsiori 29 1950 Arhitektid Peeter Tarvas ja Heiki Karro. Valmis Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaadi haldushoonena, on samuti esimene pärast sõda ehitatud suur haldushoone[11]. Ehitati koos kõrvalasuva ministeeriumi töötajate elamuga (vt. Gonsiori 31).
Gonsiori 30 Algselt Gonsiori 54 // Kuhlbarsi 8, korteriühingu "Oma Tuba" maja
Elamu Gonsiori 31 1950 Algselt Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse ministeeriumi töötajate elamu. Arhitekt Heiki Karro. Üks esimesi pärast Teist maailmasõda ehitatud kapitaalseid kivist kortermaju Tallinnas[12]. Majas on 70 korterit (1-, 2- ja 3-toalised). Väikeste korterite suurt arvu hoones põhjustas ilmselt sõjajärgne korterikriis.
Elamu Gonsiori 33 1990 Arhitekt Avo-Himm Looveer[13].
Kadrioru Saksa Gümnaasium Gonsiori 38 1960
Kuremäe kloostri Tallinna harukirik Gonsiori ja Maneeži tänava nurgal Lammutatud. Kuremäe abiklooster Tallinnas, paiknes aastatel 1902–1960 praeguse Gonsiori tänava ja Reimani tänava nurgal. Hoone ehitati aastatel 1900–1902, hoone arhitektiks oli Nikolai Nikonov. Teise maailmasõja käigus sai kirik kahel korral (1941. ja 1944. aastal) kannatada, aga see taastati. 1960. aastal kirik lammutati[14]
Gonsiori tänav õhtul
Tallinna linna ja Gonsiori tänava kaart, 1914
Gonsiori tänav 1928. aasta kaardil

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tallinna kaubamaja, Gonsiori ja Laikmaa tänava ristmikul

  • Tuletõrjetorn Pronksi ja Gonsiori tänava nurgal

  • Gonsiori 17, Kindralite maja

  • Gonsiori 21, Eesti Raadio maja

  • Gonsiori 21, Eesti Raadio maja

  • Elamu Gonsiori 25, mälestis

  • Elamu Gonsiori 25, paraaduks

  • Gonsiori 27, Eesti Televisiooni maja

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna rae ja Eestimaa ülemmaakohtu advokaat Jakob Johann Gonsior omandas 1821. aasta ostis neli kinnistut selle tänava ja Tartu maantee vahel ja alguses, mis praegu asuvad Tallinna Kaubamaja ja Viru keskuse all ja vahel. Gonsiori tänava nimi tuli rahva hulgas kasutusele juba varsti peale seda. Ametlikult kinnitati Gonsiori nimi senisele Maksimovi tänavale 1876. aastal. Vana Gonsiori tänav kulges praeguse Gonsiori tänavaga sihiga enamvähem paralleelselt umbes 50 meetrit põhja- ehk Narva maantee pool ja lõppes juba ristumisel Villem Reimani tänavaga. Algne Gonsiori tänava algus asus põhja pool ning selle algsel sihil asunud hoonetest tänava alguses on säilinud Gonsiori 5a (algselt Gonsiori 17 // Maneeži 10).

Peale teist maailmasõda, kui Gonsiori tänava äärne hoonestus oli 1944. aasta märtsipommitamise käigus suures osas hävinenud planeeriti tänav praegusele sihile ja tänavat pikendati seda märgatavalt.

Aastatel 1950–1991 kandis tänav Vene teadlase Mihhail Lomonossovi auks Lomonossovi tänava nime.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Ekspresskataloog 2005, lk. 35. Tallinna kaart mõõtkavas 1:23 000
  2. ↑ Tuletõrjehoone Raua t.2, 1938-1939.a. kultuurimälestiste riiklikus registris
  3. ↑ Elamugrupi Viiralti 3-9/Gonsiori 14 tänavapoolsed fassaadid kultuurimälestiste riiklikus registris
  4. ↑ Epp Lankots, EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND, Tallinn 2009, lk 9
  5. ↑ Ardo Kaljuvee. "Igor Volkovist sai uuesti Ike Volkov". Eesti Päevaleht, 2007-02-10. Vaadatud 2018-11-15.
  6. ↑ "Leonid Volkov". Raamatukoi raamatupood, 2018. Kuutõrvaja OÜ. Vaadatud 2018-11-16.
  7. ↑ Uus Raadiomaja Gonsiori t. 21, 1972. a. kultuurimälestiste riiklikus registris
  8. ↑ F.R.Kreutzwaldi t. 19, 1932.a . kultuurimälestiste riiklikus registris
  9. ↑ Elamu Gonsiori t. 25, 1937. a. kultuurimälestiste riiklikus registris
  10. ↑ Epp Lankots, EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND, Tallinn 2009, lk 10
  11. ↑ Epp Lankots, EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND, Tallinn 2009, lk 11
  12. ↑ Epp Lankots, EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND, Tallinn 2009, lk 12
  13. ↑ Epp Lankots, EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND, Tallinn 2009, lk 13
  14. ↑ Kompassi väljakul avatakse Kuremäe abikloostrile pühendatud infotahvel, www.DELFI.ee, 02.01.2019

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

 Gonsiori tänav – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
v · r
Tänavad
v · r
Tänavad
v · r
Tänavad
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Gonsiori_tänav&oldid=5917910"