Rataskaevu tänav
Rataskaevu tänav on tänav Tallinna vanalinnas.
Rataskaevu tänav algab Pika ja Nunne tänava ning Pika jala ristmikul. Sealt kulgeb ta algul lõunasse ja siis pöörab kagusse. Rataskaevu juures ristub ta Dunkri tänavaga. Rataskaevu tänav on umbes 160 m pikk. Ta lõpeb ristmikul, kust itta läheb Niguliste tänav ja läände Lühike jalg, ning jätkub sealt lõuna suunas Rüütli tänavana. Suurimad majanumbrid on 24 paarisnumbrite ja 9 paaritute numbrite poolel.[1]
Aastatel 1950–1987 kandis tänav koos Rüütli tänavaga ühist Rataskaevu tänava nime.
Hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]
- Rataskaevu tänav 1 // Pikk tänav 2 // Voorimehe tänav 9 on neljakorruseline kivihoone, tiibadega Rataskaevu ja Voorimehe tänaval, mis on ehitatud arhitekt Artur Perna projekti järgi aastatel 1921–1923 Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse ajalehe Päevalehe toimetuseks ja ühisuse trükikojahooneks. Hoones asus varem Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee trükikoda Kommunist.
- Rataskaevu tänav 2, 5-korruseline kivihoone[2], Pika jala, Rataskaevu tänava ja Nunne tänava ning Pika tänava ristumiskohal.
- Rataskaevu tänav 3 ja 5[3] asus 1878. aastal asutatud restoran Du Nord[4], Rataskaevu tänav 3 keskaegne elamu ehitati ümber võõrastemajaks Hotel du Nord ning restoran-kohvikuks 1875. aastal, arhitekt Nikolai Thamm. Eesti NSV ajal tegutses hoones Tallinna I Toitlustustrusti restoran «Nord».
- Rataskaevu tänav 4, 4-korruseline kivihoone Rataskaevu tänava ja Niguliste tänava nurgal
- Rataskaevu tänav 7, hotellihoone (endine St. Petersburg, Bristol, Tallinn; alates 1963 Hotell Toome, nüüd Hotell St. Peterburg)
- Rataskaevu tänav 8[5] ja 10 // 12 (endine Trükitööliste Liidu trükitööliste klubi, praegune Von Krahli teater)
- Rataskaevu tänav 14, kolmekorruseline kellerdatud peahoone, kahekorruselise õuehoone ja puidust kuuriga hoonekompleks[6]
- Rataskaevu tänav 16, keskaegne hoone, algselt diele-dornse tüüpi plaaniskeemiga hilisgooti elamu, millele liideti hiljem kõrvalolev kaubaväravaga maja. Kinnistu 2-korruselised hoovimajad ulatuvad kuni Pika jala Tallinna linnamüürini. Tänavapoolses osa 3-korruseline ja hoovipool 2-korruseline[7]. Hoone esimesel korrusel restoran Rataskaevu 16[8] 2003. aastal sai hoone omanik Harro Harusoo linna tänukirja ja preemia kõige muinsusteadlikumalt restaureeritud maja eest Tallinna vanalinnas[9]
- Rataskaevu tänav 22, Rammi maja
- Rataskaevu tänav 38 tegutses 18.–19. sajandil Tallinna parandusvangla. Vangla töötas 1820. aastateni, kui asutati uus eeluurimisvangla Vene tänaval.
Galerii[muuda | muuda lähteteksti]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Rataskaevu tänav tekkis 11. sajandil ja oli ühendusteeks lõuna poolt tuleva kaubatee Pärnu maantee ja Raekoja platsi vahel.
Tänavat on esmamainitud 1328. aastal nimetusega platea dicta dumestrate, monte penes machina (1381) ja sternestrate (1489–1521).
Tänavale nime andnud kaevu on esmamainitud Tallinna pärusraamatus 30. aprillil 1375 Sternsodi kaevuna. See nimetus tulenes alamsaksa keelest sõnast "stern" 'kalk', kuna kaevu vesi oli lubjarikas ja väga kalk.[10] Rataskaevu nime (saksa keeles Raderbrunner, Raderstraße, vene keeles Ратаскаэву, ул., Колесная ул., Радерова ул.[11]) sai kaev veetõstmisseadme järgi. Kaevuvee ebakvaliteetsuse tõttu loobuti selle kasutamisest 19. sajandi keskpaiku, kaev jäi hooletusse ja kandis kuni kinniajamiseni rahvapärast nime Kassikaev (saksa keeles Katzenbrunner).
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Ekspresskataloog 2005, lk 33. Tallinna vanalinna kaart mõõtkavas 1:7600
- ↑ Uwe Gnadenteich, Tallinn paneb vanalinna kinnistu 18 miljoniga müüki, www.postimees.ee, 28. juuli 2009
- ↑ Kes on Vanalinnas krohvi alt välja roninud vuntsidega mees?, teadus.postimees.ee, 21. juuni 2018
- ↑ Sada aastat restoranikultuuri Tallinnas, toidutare.ohtuleht.ee, 13. juuli 2017
- ↑ Elamu Rataskaevu t.8, 15.-20.saj. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 05.01.2023)
- ↑ Elamu Rataskaevu t.14 hooviansambliga, 15.-20.saj. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 05.01.2023)
- ↑ Elamu Rataskaevu t.16 hooviansambliga , 14.-19.saj. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 05.01.2023)
- ↑ Kaevukohvik OÜ
- ↑ Rataskaevu 16 taastatud maja linna muinsuspreemia vääriline, epl.delfi.ee, 20.03.2003
- ↑ Gustav Jakobson, Aleksander Kivi, Heldur Lond, Ain Soik. "Tallinna vesi ja sajandid". Tallinn, kirjastus Eesti Raamat 1967, lk 7
- ↑ Rataskaevu tn, http://www.eki.ee/, EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut, Eesti kohanimed (vaadatud 26.06.2021)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
