Viru tänav

See artikkel räägib Viru tänavast Tallinna kesklinnas; samanimelisest tänavast teistes Eesti asulates vaata artiklit Viru tänav (täpsustus)

Kaart

Viru tänav vanalinna päevade aegu

Viru tänav (varasem eestikeelne nimi Savi tänav, saksa keeles lemstrate, leystrate, hiljem Lehmstrasse, Lehmstraße) on tänav Vanast turust Viru väljakuni Tallinna vanalinnas.

Viru tänavaga ristub Müürivahe tänav. Viru tänavaga ristudes lõpeb Sauna tänav; Viru tänavalt saavad aga alguse Valli, Vana-Viru ja Aia tänav.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vaade Viru tänavale (1830–1840)

Viru tänava piirkond Tallinna vanalinnas kuulub I–II aastatuhandel kujunenud ajaloolisse linnatuumikusse.^[1] Muinsuskaitseala koosneb ajaloolisest linnatuumikust (Tallinna linnamüüriga ümbritsetud ala ja selle laiendus linna idaküljes müüri ja muldkindlustuste vahel) ja seda ümbritsevast muldkindlustustele rajatud haljasvööndist koos hoonestatud kvartalitega.

Viru värav hoburaudtee ehitamise ajal (1888)

Ristumiskohal Valli ja Vana-Viru tänavaga oli ajalooline Viru värav (säilinud Viru värava eesvärava tornid), värav ise lammutati 1843. aastal ja peale eesvärava lammutamist 1888. aastal pikenes tänav läbi muldkindlustuse kuni Vene turuni. Tänu sellele ühendusteele avati juba sama aasta augustis regulaarne hobutrammiliiklus Vana turu ja Kadrioru vahel.

Eesvärava tornide ja Pärnu maantee vahele jääb Virumägi ehk Musumägi, mis on 17. sajandil värava ette rajatud rondeeli säilinud osa ja sulges läbipääsu linna ja liiklus kulges 1899. aastani nüüdse Ujula tänava ja Vana-Viru tänava nurgal asunud Vallivärava kaudu. Viru tänav ulatus varem ainult Viru värava eeltornideni ja ta pikendati kuni Vene turuni alles 1889. aastal. Endise bastioni kolmnurkne maatükk Viru, Jaani (praegu Pärnu maantee) ja Valli tänava vahel kujundati Riia linnaaedniku Georg Kuphaldti projekti kohaselt Tallinna linnaaednik (1898–1907) Hugo Walkeri poolt haljasalaks ja avati rahvale kasutamiseks 12. augustil 1898.

1888. aastal avati Tallinnas^[2] hobutrammi- ehk konkaliiklus Vanaturu kaelast mööda Viru tänavat Kadriorgu, mis oli sel ajal populaarne suvituspiirkond^[3]. 1901. aasta märtsis avati trammiliini pikendus Vene turult ehk praeguselt Viru väljakult mööda Jaani tänavat üle Peetri platsi, sealt edasi piki Roosikrantsi tänavat ja Tõnismäelt lõuna suunas suunduval Suur-Pärnu maanteel kuni Tallinna–Narva raudtee laiarööpmelise raudtee ülesõidukohani.

1920. aastail olid Harju ja Viru tänav (vene keeles Глинная ул) prostituutide öine tegevuspiirkond.^[4]

2015. aasta septembrist kuni 2016. aasta oktoobrini oli tänav kapitaalremondis. Rekonstrueerimistööde käigus muudeti Viru tänav jalakäijate alaks.^[5]

Hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]

Viru 1 // Vene 2 // 4 asuv ärihoone, ehitusperioodid 1841–1917. Hoones asus 1937. aastast Restoran Kuning, hiljen Restoran Viru. Kultuurimälestis nr 22253.^[6] Demini ostukeskus.^[7]
Viru 2 // Vana turg 6. Kultuurimälestis nr 3097^[8], Hoones asub Restoran Peppersack
Viru 4. Kultuurimälestis nr 8554.^[9] Kahest hoonest koosnev kaupluse ja kinoga suur üürimaja on projekteeritud Karl Burmani ja Artur Perna arhitektuuribüroos. Viru tänava poolne hooneosa on neljakorruseline, mansardkorrusega. Õuepoolne juurdeehitis on viiekorruseline. Kinoosa, mis jääb Sauna tänavale, on ümber ehitatud Edgar Johan Kuusiku projektide järgi 1931. ja 1939. aastal.
Viru 10. Kunagine kino The Royal Vio, hiljem Skandia ja Pioneer.
Viru 13 // 15, kus asub 2000. aastal^[10] avatud De la Gardie kaubamaja
Viru 16 // Sauna 5
Viru 17 // Müürivahe 40 // 42.
Viru 18, kus asus 19. sajandi lõpul Kohvik Helsinki, Eesti NSV ajal Kohvik Lemmik ja 2009. aastast taas Kohvik Helsinki.
Viru 19, 1911. aastal algselt elamuks ehitatud 4-kordne hoone. Eesti NSV ajal asusid hoones Eesti NSV Advokaatide Kolleegiumi Presiidiumi ja Tallinna I Õigusnõuandla ruumid.
Viru 20. Kultuurimälestis nr 3098^[11]
Viru 24 // Valli 2 // Müürivahe 38, endine Restoran Euroopa hoone