Ann Alari

Allikas: Vikipeedia
Ann Alari

Ann Alari (sündinud 22. juunil 1954 Tartus) on eesti tõlkija ja ajakirjanik.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on sündinud arsti ja õpetaja perekonnas. Ta on lõpetanud 1972. aastal Miina Härma nimelise Tartu 2. keskkooli[1] ja 1977. aastal Tartu Riikliku Ülikooli inglise filoloogia erialal. 1994. aastal lõpetas ta kõrgkoolis London School of Economics and Political Science (LSE) magistriõppe ja sai magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes.[viide?]

Tööd[muuda | muuda lähteteksti]

Ann Alari on tõlkinud inglise ja prantsuse keelest eesti keelde mitmesugust kirjandust. Tema tõlgete hulgas on Margaret Atwoodi "Teenijanna lugu", "Penelopeia", lühijutte ja luulet, Elizabeth Jane Howardi “Valguse aastad” ja “Ootamise aeg”, Marsha Normani "Head ööd, ema", Stephen Kingi "Lisey lugu", Erich Frommi "Armastuse kunst", Claude Lévi-Straussi "Müüt ja mõtlemine" ning Pierre Thuillier' "Teadusrevolutsioon keskajal".

1991. aastal töötas ta Eesti Instituudi direktori asetäitjana[viide?] ja aastatel 1993–1995 töötas ta Eesti Vabariigi Välisministeeriumis.[viide?]

Aastatel 1999–2004 tegi ta raadiotööd Londoni korrespondendina. Ta on teinud ka kaastööd Eesti peamistele ajalehtedele ja ajakirjadele.[viide?]

Ann Alari on üks produtsente, režissööre ja intervjueerijaid Nemcom.tv sarjas "Conversations", kus esinevad maailma mõjutanud ingliskeelsed kirjanikud Doris Lessing, Peter Ackroyd, Margaret Atwood, John Banville, Edna O'Brien ja Alexander McCall Smith.[viide?]

Ann Alari oli 2002.aastal loodud Briti Eesti Assotsiatsiooni (British Estonian Association) kaks korda aastas Londonis ilmunud ingliskeelse ajakirja Lennuk esimene toimetaja.[viide?]

2012. aastal avaldas kirjastus Petrone Print tema raamatu "Minu Inglismaa", mis põhineb kirjadel, artiklitel ja mälestustel. Kordustrükk ilmus 2018. aastal.[viide?]

Ann Alari jagab elu Londoni ja Tallinna vahel.[viide?]

Ann Alari kuulub organisatsioonidesse Eesti Kirjanike Liit (EKL) ja Foreign Press Association (FPA, London).[viide?]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased, 1972 11A". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. märts 2010. Vaadatud 7. aprillil 2015.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Rein Veidemann, "Ann Alari intiimne Inglismaa", Postimees, 14. aprill 2012