Thomas-Andreas Põder

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Thomas-Andreas Põder (2015)

Thomas-Andreas Põder (sündinud 3. jaanuaril 1976) on eesti teoloog (süstemaatilise teoloogia eriteadlane) ja religioonifilosoof.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas aastal 1994 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi. Samal aastal alustas ta teoloogiaõpinguid Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, mille ta lõpetas 2000. aastal cum laude. Samal aastal anti talle lõputöö "Usu keel ja metafoor. Fundamentaalteoloogiline traktaat" (juhendaja prof dr Alar Laats) eest Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilastööde konkursi I preemia. Tartu Ülikoolis õppimise perioodi jooksul õppis ta 1997. aastal Sydney Katoliku Instituudis ning 1997–1999 Tübingeni Ülikooli evangeelses usuteaduskonnas. Aastatel 2001–2005 jätkas Põder teoloogia- ja filosoofiaõpinguid Tübingeni Ülikoolis. 2001. aastal peale EELK Usuteaduse Instituudi pastoraalseminari lõpetamist ordineeriti Põder õpetajaks.

Põder alustas doktorantuuri süstemaatilises teoloogias 2001. aastal Tübingeni Ülikoolis Eberhard Jüngeli juures. 2012. aastal liikus Põder Greifswaldi Ülikooli, kus tema juhendajaks oli Heinrich Assel. Doktorikraadi sai ta 2015. aastal. Tema doktoritöö on kirjutatud saksa keeles teemal "Solidarische Toleranz. Systematische Erstgestalt einer Kreuzestheologie und Sozialethik in der Postaufklärung – das Werk Alexander von Oettingens" ("Solidaarne tolerantsus. Valgustusjärgne ristiteoloogia ja sotsiaaleetika süstemaatiline esmakuju – Alexander von Oettingeni teoloogiline pärand"). Väitekiri ilmus raamatuna 2016. aastal Saksamaa kirjastuse Vandenhoeck & Ruprecht sarjas "Forschungen zur systematischen und ökumenischen Theologie".[1]

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Põder on 2017. aastast süstemaatilise teoloogia professor ja õppetooli juhataja EELK Usuteaduse Instituudi usuteaduskonnas Tallinnas ja 2016. aasta sügisest religioonifilosoofia lektor Tartu Ülikooli usuteaduskonnas.[2] Ta Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vikaarõpetaja. Ta on aktiivselt tegelenud oikumeenilise tööga nii Eestis (luterlaste ja õigeusklike vaheline dialoog) kui ka Euroopas. Alates 2006. aastast on ta Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ehk EKOE (Leuenbergi kirikuosadus) nõukogu liige ning 2015–2018 kirikuosaduse üle toimuva EKOE õpetuskõneluse redaktsioonitoimkonna liige. Lisaks on Põder üks kultuuriajakirja Kirik & Teoloogia kaasasutajatest ning ajakirja kontseptsiooni sõnastaja.[3][4].

Alates 2015. aastast on Põder Akadeemilise Teoloogia Seltsi, Eesti Semiootika Seltsi ning Rahvusvahelise Semiootikauuringute Assotsiatsiooni liige. Samast aastast on ta ka kõrghariduse ja teaduse toimkonna esimees EELK hariduskomisjonis.

Teemavaldkonnad, millega Põder põhiliselt oma teadustöös tegeleb, on järgmised: fundamentaalteoloogia, dogmaatika, oikumeenika, eetika, religioonifilosoofia, valgustusjärgne süstemaatiline teoloogia ja vaimulugu, teoloogia ja semiootika dialoog. Tema tähtsaimad õpetajad on olnud Eestis teoloog Elmar Salumaa ning filosoof Madis Kõiv, Tübingenis teoloogid Eberhard Jüngel, Eilert Herms, Otfried Hofius ja filosoof Anton-Friedrich Koch ning Greifswaldis doktoritöö juhendaja Heinrich Assel.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa on emeriitpeapiiskop Andres Põder, vend Johann-Christian Põder on vaimulik, teoloog ja eetik.

Publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

Põder on teoloogia alal üks viljakamaid kirjutajaid Eestis. Ta on avaldanud artikleid, arvamuslugusid, jutlusi, koostanud raamatuid ning tõlkinud artikleid nii saksa kui ka inglise keelest. Tema tööde hulka kuuluvad:

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]