Vello Salo

Allikas: Vikipeedia
Vello Salo esinemas Rahvusraamatukogu Eesti üldlaulupidude nootide digitaalkogu esitlusel 4. oktoobril 2012
Vello Salo Eesti Kirjanike Liidu üldkogul 2011. aastal.

Vello Salo (kuni 1945. aastani Endel Vaher; sündinud 5. novembril 1925 Võisiku vallas Viljandimaal) on eesti katoliku vaimulik, teoloog (eksegeet), ajaloolane, literaat, tõlkija ja kirjastaja.[1]

Gümnaasiumiõpilasena astus Salo 1943. aastal Soome sõjaväkke. 1944. aastal soomepoisina naasnud, püüdis ta hankida relvi vastupanuks Punaarmeele, kuid vangistati ja viidi Saksamaale. Pärast lahinguid Sileesias jõudis ta Itaaliasse, kus võttis uueks nimeks Vello Salo, et säästa oma kodumaale jäänud sugulasi Nõukogude repressioonidest. Nõukogude okupatsiooni ajal õppis ja töötas Salo mitmes välisriigis, tegutsedes aktiivselt eestluse alalhoidjana, kirjastaja, tõlkija ja ajakirjanikuna. Eestisse naasis Salo 1993. aastal.

Aastatel 1993–1994 pidas Vello Salo Tartu Ülikooli külalisprofessorina loenguid Vana Testamendi teoloogiast. Aastast 2001 on ta Pirita kloostri preester ja tegeleb ka mitmesuguste, peamiselt vaimuliku sisuga raamatute kirjastamise ning eestikeelse Piibli uue tõlke toimetamisega. 2011/2012. õppeaastal oli Vello Salo Tartu Ülikooli vabade kunstide professor, kellena uuris armastuse mõistet ning armastuse käsitamist ja käsitlemist Eestis, eesti keeles, folklooris ja kirjanduses.

Vello Salo on tõlkinud itaalia keelde oluliste eesti luuletajate loomingut ning Piibli vanadest algtekstidest eesti keelde vaimulikku luulet. Teabekirjanduse alal on Salo avaldanud uurimuslikke materjale eesti kultuuri kohta ja ülevaateid okupatsioonivõimude repressioonidest Eesti territooriumil.

1998. aastast on Vello Salo Eesti Kirjanike Liidu liige. Ta on olnud ja on paljude teistegi kultuuriorganisatsioonide, sealhulgas Soome Kirjanduse Seltsi, Balti Uuringute Edendamise Ühingu (Association for the Advancement of Baltic Studies, AABS), Eesti Teadusliku Ühingu Ameerikas, Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi (Rootsis) ja Eesti Üliõpilaste Seltsi liige. Vello Salo oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni (ORURK) esimees aastast 1996 kuni komisjoni töö lõppemiseni aastal 2005.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Vellosalo1.png

Vello Salo on sündinud Viljandimaal Lalsis[viide?] kooliõpetajate pojana.[1] Ta õppis Salo Odiste ja Lalsi algkoolis.[viide?] Teise maailmasõja ajal oli Salo Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilane. 1943. aastal astus ta gümnaasiumi lõpuklassist vabatahtlikult Soome sõjaväkke.[1] 1944. aastal tuli Salo soomepoisina Eestisse tagasi, kuid Saksa vägede taandumise aegu ta vangistati ja viidi Saksamaale, põhjuseks katse hankida sakslastelt relvastust, et osutada Punaarmeele improviseeritud vastupanu.[viide?]1945. aastal osales Salo Sileesias toimunud lahingutes ja viibis "Tšehhi põrgus", kust tal õnnestus eluga pääseda ning Itaaliasse jõuda. Et oma Eestisse jäänud sugulasi repressioonidest säästa, võttis ta kasutusele Vello Salo nime. Õppides, alalise töökohaga seoses ja kirjastajana on Salo pikemalt elanud kümnes riigis.[viide?]

Vello Salo lõpetas 1952. aastal Roomas Pontificia Università Gregoriana filosoofialitsentsiaadi kraadiga, 1962. aastal Roomas Pontificium Athenaeum Angelicumi teoloogialitsentsiaadi kraadiga, 1964. aastal Roomas Pontificium Institutum Biblicumi lic. theol. bibl. kraadiga. 1976. aastal kaitses ta samas teoloogiadoktori kraadi väitekirjaga "Phönizisch-hebräische Wortpaare" ("Foiniikia-heebrea sõnapaarid").[1]

Aastatel 1966–1969 oli Salo professor Séminaire Syro-Chaldéen de St. Jeanis Mosulis, 1976-1991 professor Toronto Ülikoolis, ühtlasi 1976–1985 eesti keele instruktor ja 1986-1987 lektor. Aastatel 1974–2004 oli ta Kotkajärve Metsaülikooli lektor, 1993–1994 ka Tartu Ülikooli, 2001–2005 Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari ning 2003–2006 EAÕK Püha Platoni Seminari külalisprofessor. Aastatel 1996–2005 oli ta okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni esimees, aastast 2001 Pirita kloostri vaimulik.[1]

Elukohad ja õpingud pärast Teist maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1948–1953 Vatikani Raadio eestikeelsete saadete toimetaja
  • 1961–1965 Vatikani Raadio eestikeelsete saadete toimetaja
  • 1966–1969 Vana Testamendi ja Uue Testamendi professor Mosulis, Iraagis (Séminaire Syro-Chaldeén de St. Jean)
  • 1976–1991 Vana Testamendi professor Torontos, Kanadas (University of Toronto / Toronto School of Theology; 1976–1985 samas eesti keele õppejõud ja õhtukursuste instruktor; 1986–1987 samas eesti keele lektor slaavi keelte ja kirjanduse õppetooli juures)
  • 1993–1994 külalisprofessor Tartu Ülikoolis
  • Alates aastast 2001 Pirita kloostri preester
  • 2011/2012 Tartu Ülikooli vabade kunstide professor

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Vello Salo peamised uurimisvaldkonnad on olnud eksegees, kirikulugu, ajalugu (sh okupatsioonide repressiivpoliitika Eestis), kirjanduslugu (sh Eesti-Itaalia kontaktid), eesti kunstnikud välismaal ning Välis-Eesti perioodika. Ta on koostanud artikleid teatmeteostele "The Catholic Encyclopedia", "Enciclopedia Cattolica", "Lessico Universale Italiano", "Enciclopedia dello Spettacolo", "Dizionario degli Istituti di Perfezione" ja "Eesti entsüklopeedia". 1962. aastal asutas ta kirjastuse "Maarjamaa", kus ilmus üle 50 teose.[1]

Salo on Soome Kirjanduse Seltsi, USA Balti-uuringute Edendamise Assotsiatsiooni (Association for the Advancement of Baltic Studies), Eesti Teaduslik Ühing Ameerikas (Estonian Learned Society in America) ning Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi Rootsis liige.[1]

Kirjastaja ja kultuurielu korraldaja[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1962 asutas Salo Roomas raamatukirjastuse Maarjamaa, mis tegutseb tänaseni
  • 1961–1976 eesti katoliiklaste ringkirja "Maarjamaa" toimetaja
  • 1974–1994 Kotkajärve Metsaülikooli lektor
  • 1976–1987 oli kultuuriajakirja Aja Kiri esimene toimetaja (Aja Kiri ilmus aastani 1991)

Loometegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Vello Salo on vahendanud tõlkijana eesti luulet itaalia keelde ja vaimulikku luulet Piibli eri keeltes tekstidest eesti keelde. Ka on ta avaldanud uurimusi ja ülevaateid Vana Testamendi interpreteerimise ja hermeneutika, eestikeelsete piiblitõlgete, kristluse ajaloo ja Eesti kiriku ajaloo kohta jm.

Salo on koostanud uurimusi, ülevaateid, teatmikke ja bibliograafiaid Eesti ajaloo ja kultuuri teemal, ta on paljude ees- ja järelsõnade autor. Aastail 1950–2003 oli ta Enciclopedia Cattolica (Vatikan), The Catholic Encyclopedia (USA), Lessico Universale Italiano, Enciclopedia dello Spettacolo, Dizionario degli Istituti di Perfezione (kõik Itaalia) ja Eesti Entsüklopeedia kaastööline.

Ta on tegutsenud ka toimetajana ja trükiste kujundajana.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Laulge Jehoovale uus laul. // Tulimuld (1969)
  • Vana viin vastses lähkris. // Mana (1969)
  • Eesti Itaalias. // Tulimuld (1972)
  • Lühike Eesti kirikulugu. Tartu, 1995 (kaasautor)
  • Episcopus et Martyr: Eduard Profittlich Eestis 1930–1941. // Kleio (1997) 2
  • Der Catechismus Catholicorum von 1585. // FS V. Helk. Tartu, 1998
  • Tartu Neitsi Maarja kogudus 150. Tartu, 1999
  • The Catholic Church in Estonia, 1918–2001. // The Catholic Hist. Rev. (2002) 2
  • Population Losses 1940–1941: Citizens of Jewish Nationality. Tallinn, 2002
  • Eesti ja Talvesõda – lahtisi küsimusi. // Akad (2005) 4
  • Saalomoni Ülemlaul. // LR (2006)

Tõlkija ja koostaja[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalooalaseid uurimusi ja ülevaateid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Velo Salo "Riik ja kirikud 1940–1974" (Lühiülevaade religiooni olukorrast Eesti NSV-s.) Rooma, Maarjamaa, 1974. – Vello Salo "Riik ja kirikud 1940–1991" Brampton, Maarjamaa 2000; Tartu, 2000
  • Vello Salo "Kristlik Rooma" Rooma: Maarjamaa, 1975
  • Vello Salo "The struggle between the state and the churches" (Ümbertrükk väljaandest "A case study of a Soviet Republic - the Estonian SSR" Boulder: Westview Press, 1978
  • Vello Salo "Christian churches in Estonia 1970-1980" Ümbertrükk väljaandest: "Social sciences. 4, Sociology of religion. Conference on Baltic Studies" [New York, 1984]
  • Vello Salo (koostaja) "Eesti inimkaotused 1940. a. juunist 1941. a. augustini" ("Population losses in Estonia June 1940 – August 1941"). Toronto, 1989
  • Vello Salo (koostaja) "Küüditatud 1941" Toronto, 1993
  • Vello Salo "Maakeelse piibli kolm kuube" (Aulaloeng 26. jaanuaril 1994.) Tartu: Tartu Ülikool, 1994
  • Vello Salo, Olaf Sild "Lühike Eesti kirikulugu" Tartu, 1995
  • Vello Salo (koostaja) "E. V. kaadriohvitseride saatus 1938–1994" 1. tr. Brampton: Maarjamaa, 1994; 2. täiend. tr. Scarborough (Ontario): Maarjamaa, 1994; "E. V. kaadriohvitseride saatus 1938-1996" Tartu: Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon, 1996
  • "Eesti rahvastikukaotudes II/1. Saksa okupatsioon 1941–1944. Hukatud ja vangistuses hukkunud" ORURK. Koostanud Indrek Paavle, toimetanud Vello Salo ja Toomas Hiio. Tartu, 2002
  • "Valge raamat: eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940–1991" Eessõna: Vello Salo. Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005. ISBN 9985-70-194-1
  • "Löögiüksus "Admiral Pitka"" (22.09.2006 peetud ajalookonverentsi ”Tallinna kaitsjad 22. septembril 1944” ettekanded.) Idee: Vello Salo, toim. Toomas Hiio, Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum, 2008
  • Vello Salo & Uno Järvela "Soomepoiste lühinimestik 20. Nov. 2007" – Põhjala tähistel 32/2007
  • Vello Salo. „Maarjamaa lugu.“ Pirita A. D. MMXIV. [32 lk. Lühike Eesti kirikulugu. Juubeliaastaks Kaheksa sajandit Maarjamaad: aastal 2015 möödub 800 aastat esimesest ulatuslikumast ristimisest eestlaste maal ja suurest kirikukogust, kus eestlaste piiskop tutvustas maailmale esimest korda korda Maarjamaad.]

Kultuurialaseid uurimusi ja ülevaateid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Vello Salo, Hugo Salasoo (koostajad) "Välis-Eesti perioodika 1944-1975" (Bibliograafia, 1976)
  • Vello Salo, Olga Berendsen, Mall Puhm "Välis-Eesti kunstnikke" (Biograafiline leksikon, 1980).
  • Vello Salo. "Cento anni di traduzioni dalla letteratura estone" (Uurimus eesti kirjandusest teistesse keeltesse tehtud tõlgete kohta.) Ponto-Baltica, 1981
  • "Eesti: immagini e parole" (Ajaloo- ja kultuurimälestistest.) Eessõna autorid: Ruggero Vozz, Mart Laar, Jaan Kaplinski, Raimond Luht; tõlkijad Piret Juhani, Margherita Guidacci ja Vello Salo. Firenze, Consolato Onorario di Estonia, 2005

Loenguid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Vello Salo. „Armust ja ei muust.“ [1] Toimetaja: Jaan Tootsen. Heli: Külli Tüli. Pikkus: 50.53 (teksti lõpp 48.50) Raadio Ööülikool 2003

Loengusari armastusest. Seotud videod. Tartu Ülikooli Televisioon (UTTV) aastail 2011 ja 2012:

Muid loenguid ja kohtumisi

  • Ööülikooli rännakud, 8/8: Teoloog Vello Salo. [Eluteest ja elukaarest.] [3] Režissöör Erle Veber, autor-toimetaja Jaan Tootsen, kaamera Kullar Viimne, Erik Norkroos ning Erle Veber. ETV 25.02.2014 22:30. HD versioon [4]
  • Kultuurisõda. Vello Salo intervjuu [5] Estonian World Review 17. august 2015

Kujundustöid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Malle Aleksius, Kalle Muuli. “Kollase kuninga org.” (Luuletused.) Hilda Truupere kalligraafia, Vello Salo kujundus. Scarborough (Ontario), Maarjamaa, 1989
  • Merle Jääger. “Merca by air mail. Ameerika valimik. (Luuletused.) Autori illustratsioonid, Viiu Variku tiitelleht, kujundanud Vello Salo. Toronto, Maarjamaa, 1989

Kirjastustegevus (kirjastus Maarjamaa)[muuda | muuda lähteteksti]

Järgnevalt on loetletud trükiseid, mida ei ole mainitud eespool. Kirjastaja Salo on Maarjamaa nimemärgi kõrval kasutanud ka nimemärke Kalev ja Omavolt.[2]

Kirjastustegevusest

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide
  2. "Vello võitlused 1945–2005." (Lühike autobiograafia. Bibliograafia.) Tallinnas Okupatsioonide Muuseumis novembris 2005 aset leidnud näituse kataloog.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Eesti kirjarahva leksikon" (1995, lk 504-505)
  • Bibliograafia “Vello Salo kirjastatud ja tema kaastööl ilmunud väljaandeid.” Tartu Ülikooli Raamatukogu 1997 (käsikiri)
  • "Eesti kirjanike leksikon" (2000, lk 503)
  • "Vello võitlused 1945–2005" (Lühike autobiograafia. Bibliograafia.) Tallinnas Okupatsioonide Muuseumis novembris 2005 aset leidnud näituse kataloog
  • "Eesti entsüklopeedia" kd 14, lk 454–455
  • "Eesti kirjanike leksikon" Tallinn, 2000, lk 503
  • Tuna 4/2005, lk 149

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.
  • Isa Vello juubeli tähistamine ja raamatu esitlus [12] Rooma-Katoliku Kirik, Eesti Apostellik Administratuur, 25. oktoober 2015
  • Piret Laakson. Siseminister andis preester Vello Salole üle teenetemärgi [13] - Postimees 25. oktoober 2015
  • Ristikoguduse ülesanne on lepitada, mitte vastandada [14] Intervjueerija: Rain Soosaar. Rubriik: Persoon kaasajast - Eesti Kirik 28. oktoober 2015
  • Galerii: Okupatsioonide muuseumis. Vello Salo pidas täna oma 90. juubelit [15]- Õhtuleht, 5. november 2015