Piibel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi Piibel
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kristlikust Piiblist; judaistliku Piibli kohta vaata artiklit Tanah

Piibel (ka Pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Kristlased usuvad, et Piibel on "Jumala Sõna", mis on Piiblis sisalduvate raamatute kirjutajatele inspireeritud Jumala poolt. Piibliks nimetatakse ülekantud tähenduses ka mingi valdkonna tähtsaimat raamatut või andmekogu.

Nimetus[muuda | muuda lähteteksti]

Sõna piibel tuleneb vanakreeka sõnast βιβλίον biblíon 'papüürusrull', üldistatult 'raamat'.

Kaanoni kujunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Protestantlik piiblikaanon koosneb 66 raamatust ehk iseseisvast osast, mis on koostatud erinevate autorite poolt ajavahemikus 1200 eKr kuni 2. sajand pKr. Katoliku ja õigeusu kiriku piiblikaanonid tunnistavad lisaks apokrüüfe. 367. aastal ilmus Athanasiose Uue Testamendi raamatute loetelu, mida tunnistab õigeusu kirik. Katoliku kirik määras piiblikaanoni Rooma (382), Hipporegiuse (393) ja Kartaago kirikukogul. Õigeusu kirikus kanoniseeriti Vana Testament Jeruusalemma kirikukogul 1672. aastal koos Saalomoni Tarkuse Raamatu, Jeesus Siiraki Tarkuse Raamatu, Tobia ja Juuditi raamatuga ning katoliku kirikus Trento kirikukogul 15451563 peale eelpoolnimetatute ka Esimene ja Teine Makkabeide, Baruki, Taanieli, Estri raamat koos viimase lisadega ja Jeremija palvega.

Piibli jaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Piibli 66 raamatut jagunevad 39 raamatuga Vanaks Testamendiks ja 27 raamatuga Uueks Testamendiks.

Vana Testament[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vana Testament.

Vana Testament oli algselt kirja pandud heebrea keeles (Taanieli raamat aramea keeles). Vana Testament sisaldab Iisraeli rahva ajalugu. Tegemist ei ole aga ajalooteadusliku teosega – iisraellaste ajaloole vaadatakse kui Jumala tegutsemisele maailmas, kui Jumala kaitsele ja juhtimisele, mida Ta osutab oma rahvale.

Vana Testament on juutide ja kristlaste pühakiri. Islam tunnistab Vanast Testamendist viit Moosese raamatut ja Psalme.

Vana Testamendi raamatud on omakorda jagatud neljaks suuremaks rühmaks:

  • Seadus
  • Ajalooraamatud
  • Tarkuseraamatud
  • Prohvetiraamatud

Uus Testament[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Uus Testament.

Uus Testament on kirja pandud kreeka keeles, sest ta tekkis hellenistlikus maailmas. Uue Testamendi juured on Vanas Testamendis, sest Uue Testamendi keskne isik on Jeesus Kristus, kelles kristlaste usu järgi on täitunud Vana Testamendi prohveteeringud.

Uue Testamendi raamatud on jagatud kolmeks suuremaks rühmaks:

Piibli teksti kujunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Piibli tekstid on paljude autorite poolt kirja pandud ja välja kujunenud pika aja jooksul. Tekstide kujunemist uurib teoloogia valdkonda kuuluv eksegeetika. Vanimad koopiad Vana Testamendi tekstidest on enam kui 2500 aastat vanad. Uue Testamendi vanimad manuskriptid pärinevad 2. sajandist pKr.

Piiblitõlked[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene piiblitõlge oli Vana Testamendi tõlge kreeka keelde 2.–1. sajandil eKr Septuaginta ehk LXX. Esimesed Uue Testamendi ladinakeelsed tõlked valmisid 2. sajandi lõpul pKr. Kehvade tõlgete kasvava hulga tõttu palus paavst Damasus I 382. aastal õpetlast Hieronymust võtta käsile ladinakeelsete tõlgete korrigeerimine. Tulemuseks oli ladinakeelne piiblitõlge Vulgata, mis on katoliku kirikus Piibli alustekstiks.

Piibli varasemad rahvuskeelsed tõlked on 2. sajandi lõpust pärinevad tõlked vanasüüria ja kopti keelde. 4. sajandil tõlkis Wulfila Piibli gooti keelde. Lisaks on Piibel esimestel sajanditel tõlgitud veel gruusia, amhara, araabia, nuubia ja pärsia keelde.

9. sajandil kreeka keelest vanabulgaaria keelde tehtud piiblitõlge sai aluseks hilisematele kirikuslaavikeelsetele piiblitekstidele ja on mõjutanud just õigeusu kirikutes kasutatavat pühakirja teksti.

Kaasaegsed rahvuskeelsed tõlked hakkasid Euroopas levima alles pärast reformatsiooni. Teedrajavaks peetakse Martin Lutheri tõlkeid saksa keelde1522 ilmus tema tõlgitud Uus Testament ja 1534 Piibli tervikteksti tõlge, mille ettevalmistamisel osalesid lisaks Lutherile ka mitmed tema kaastöölised.

Kaasajaks on Piibel tervikuna tõlgitud enam kui 300 keelde, osaliselt aga enam kui 2100 keelde. Tegu on maailmas kõige enam tõlgitud ja müüdud raamatuga.

Eestikeelsed piibli väljaanded[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eestikeelsed piiblitõlked.
  • 1739 – esimene trükk, Tallinn, trükkis Jakob Joan Köler (Jacob Johann Köhler) Tallinna gümnaasiumi trükikojas, 6015 eksemplari
  • 1773 – teine trükk, Tallinn, Eestimaa Konsistooriumi kirjastuskassa kulul, Trükkitud Lindworsse kirjadega
  • 1822 – kolmas trükk, Venemaa Piibliselts, Peterburi, T. Rutt und Sohn, 5000 eksemplari
  • 1825 – neljas trükk, Venemaa Piibliselts, Peterburi
  • 1832 – kolmas trükk, Tallinna Konsistoorium, Tallinn
  • 1835 – Tallinna Ma Konstoriummi kirjastuskassa, Tallinn, Trükkitud Lindworsse kirjadega
  • 1847 – neljas trükk, Tartu Piibliselts, Tartu, Schünmanni lesk; 1822–1847 kokku 22000 eksemplari
  • 1854 – Tarto Piibli-selts, Tartu, Schünmanni lesk ja C. Mattiesen
  • 1862 – viies trükk, väljaandja Tartu Piibliselts, trükiti Schumanni lese ja C. Mattieseni trükikojas
  • 1863 – Tarto Piibli-selts, Tartu, E.J. Karow
  • 1863 – Piibli koggodusse kulloga, Tartu, H. Laakmann
  • 1868 – Tarto Piibli-selts, Tartu, W. Gläser
  • 1873 – Tarto Piibli-selts, Tartu, H. Laakmann
  • 1878 – 9. trükk, Tarto Piibli-selts, Tartu, H. Laakmann
  • 1878 – Ameerikamaa New-Yorgi linna Piibli selts, Berliin, Trowitzsch ja Poeg
  • 1879 – Ameerika-maa Piibli-kogudus, New York, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
  • 1884 – Tarto Piibli-selts, Tartu, H. Laakmann
  • 1886 – Eestimaa Sinod, Tallinn
  • 1887 – Amerika-maa Piibli-kogudus, New York, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
  • 1889 – Tallinn, uues kirjaviisis, A. Mikwitz
  • 18951897 – 12. trükk, Tallinn, A. Mikwitz
  • 1895 – Tallinn, trükitud August Mickwitzi trükikojas
  • 18961912 seitse trükki Saksamaal
  • 1896 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
  • 1897 – 12. trükk, H. Laakmann, Tartu
  • 1897 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
  • 1899 – Tallinn (Revel), A. Mikwitz
  • 1899 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
  • 1902 – Briti ja Wäljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
  • 1903 – 13. trükk, Tartu, Mattieseni trükikoda
  • 1904 – Tallinn, trükitud August Mickwitzi trükikojas
  • 1905 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
  • 1909 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
  • 1912 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin, uus tõlge, 2000 eksemplari
  • 1914 – Tallinn, A. Mikwitz
  • 1920 – Briti ja Wäljamaa Piibliselts, Tartu, St.-Johannis-Druckerei, Dinglingen
  • 1921 – Briti ja Wäljamaa Piibliselts, Tallinn
  • 1924 – Briti ja Wäljamaa Piibliselts, Tallinn
  • 1926 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Tallinn, J. Ullmann, Zwickau
  • 1929 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Tallinn, St.-Johannis-Druckerei, Dinglingen
  • 1932 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Tallinn, St.-Johannis-Druckerei, Dinglingen
  • 1933 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Tallinn, F. Ullmann, Zwickau
  • 19381940 – Suur Piibel, kirjastusühing Loodus
  • 1939 – Uus Testament ja Laulud, kirjastus Elav Sõna, O/Ü Ilutrükk (tuntud kaupmehe Piiblina)
  • 1940 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Tallinn, K.F. Puromies
  • 1945 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Helsinki, K.J. Puromies
  • 1945 – Piibliseltside Nõukogu, New York ; London, Bonniers, Stockholm
  • 1968 – Briti- ja Välismaa Piibliselts, Rootsi, 1961. a. tõlge
  • 1968 – The British and Foreign Bible Society, London
  • 1969 – Rootsi, 1968. a. väljaande kordustrükk
  • 1970? – Piibliselts, London
  • 1972 – Suur Piibel, Toronto, Orto, Kanada, Graphic Centre Ontario, 1500 eksemplari
  • 1988 – Rahvusvaheline Piibliselts, Colorado Springs, St. Michel Print, Soome
  • 1989Soome, 1938. a. Suure Piibli faksiimile-trükk
  • 1990 – Eesti Raamat, Tallinn, faksiimileväljaanne 1. trükist 1739, Tallinna Raamatutrükikoda
  • 1997 – Eesti Piibliselts, Tallinn, Soome
  • 1999 – Eesti Piibliselts, Tallinn, Korea
  • 2000 – Eesti Piibliselts, Tallinn, St. Michel Print, Soome
  • 2009 – Eesti Piibliselts, Tallinn, CPI Books, Flensburg, Saksamaa
  • 2009 – Jehoova tunnistajad, "Piibel. Kreekakeelse osa uue maailma tõlge"
  • 2010 – Eesti Piibliselts, Tallinn, ST Michel Print, Mikkeli, Soome
  • 2014 – Jehoova tunnistajad, "Piibel. Uue maailma tõlge"

Piibel kui ajalooallikas[muuda | muuda lähteteksti]

Piibel on ajalooallikas ajaloolastele, kultuuri- ja keeleteadlastele.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]