Hasso Krull

Allikas: Vikipeedia
Hasso Krull 2010. aastal rääkimas Põhja-Ameerika indiaanlaste antropoloogiast Otepää külje all Ketta talus Tartu NAK-i seminaril Lätete Pääl.

Hasso Krull (sündinud 31. jaanuaril 1964) on eesti luuletaja, esseist ja tõlkija.

Hariduskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1981 Tallinna 7. Keskkooli ja õppis aastatel 1981–1985 Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Alates 1990 on ta väikeste vaheaegadega õpetanud Eesti Humanitaarinstituudis kirjandusteooriat. Ise lõpetas ta sama õppeasutuse samal erialal 1993.

Aastal 1998 kaitses Krull Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistritööd "Jacques Lacani psühhoanalüütilise teooria võtmemõisted: tõlkeprobleemid ja rakendus".

Alates 1989. aastast on Krull Eesti Kirjanike Liidu liige. Ta oli Wellesto liige.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Hasso Krull Tallinna Kirjandusfestivalil HeadRead 6. mail 2010

Hasso Krulli esimene luulekogu "Mustvalge" ilmus 1986 Max Harnooni varjunime all. Raamat sisaldas sajandialguse vaimus dekadentlikke pastišše, püüdes eristuda tolleaegse luule peavoolust. Järgmine kogu "Pihlakate meri" (1988) taandus veidi tagasihoidlikumale sümbolismile, kuid selles laadis ta ei jätkanud. Aastal 1993 ilmus "Luuletused 1987–1991" (vahepeal ilmumata jäänud kogudest tehtud valik) ning 1995 samast perioodist pärit "Swinburne", mis esindavad radikaalset keeleluulet. Raamatule "Luuletused 1987–1991" on iseloomulik tsitaatide ja parafraaside küllus ning seda on peetud murranguaja kirjanduse mõjukaimaks raamatuks.[1] "Kaalud" (1997) koosneb Toomas Kalve fotode kõrvale tehtud luulevormis märkmetest ja "Jazz" (1999) pühendusluuletustest džässmuusikutele. Seejärel on Krull taas muutnud suunda, pöördudes lihtsama väljenduslaadi poole. 2001 ilmunud "Kornukoopia" sisaldab sada luuletust erinevatel teemadel, "milles autor vaatleb väga tähelepanelikult oma lähemat ümbrust. Ümbritseva kirjeldamise kõrval sisaldab luule ka filosoofilisi tähelepanekuid ning jätkuvat huvi keele väljendusvõimaluste vastu"[1]. Aastal 2003 süvenes Krull mütoloogilisse ja folkloorsesse maailma, mille tulemusena valmib eepos "Meeter ja Demeeter", mis põimib erinevate rahvaste veeuputuse-müüte ja loomislugusid.[1] Luulekogu "Talv" (2006) on tagasi tulnud isiklikuma laadi juurde, mida jätkavad sümmeetrilise ehitusega sarjad "Neli korda neli" (2009) "Veel ju vist" (2012) ja "Kandsime redelit kaasas" (2017).

Oma kirjanduslikke arusaamu ja maailmanägemist on ta selgitanud arvukates esseedes ja kriitilistes artiklites. Osa neist kirjutistest on kogutud raamatutesse "Katkestuse kultuur" (1996), "Millimallikas" (2000), "Paljusus ja ainulisus" (2009) ja "Mõistatuse sild" (2016). Pikemas essees "Loomise mõnu ja kiri" (2006) tegeleb ta eesti mütoloogiaga, koondades oma tähelepanekud triksteri kuju ümber. Müütidele keskendub ka "Jumalanna pesa" (2012), kus on vaatluse all läänemeresoome loomislaul ja selle seosed teiste mütoloogiatega.

2014 avaldas Krull kaheosalise kogumiku "Pesamuna". Selle esimene köide "Pesa" koondab mütoloogia-teemalisi tekste, mis on kirjutatud aastatel 2000–2012. Teine köide "Muna" sisaldab luulesarju ajavahemikust 1987–2012, mõned neist varem tervikuna avaldamata ("Osa / tervik" 1987–89, "Kaksikkirved" 1990). 2015 avaldati faksiimilena esikkogu "Mustvalge" koos varasema, seni ilmumata versiooniga 1984. aastast. Tekstile on lisatud autori saatesõna ja meenutused Peeter Lauritsalt, kes käsikirja illustreeris.

Hasso Krull on tõlkinud teoreetilisi töid prantsuse, inglise ja saksa keelest (Jacques Derrida, Michel Foucault, Paul Virilio, Julia Kristeva, Gilles Deleuze ja Félix Guattari, Pierre Bourdieu, Slavoj Žižek, Ernesto Laclau, Walter Benjamin) ning luulet prantsuse (André Breton, René Char, Francis Ponge, Bernard Noël, Edmond Jabès, Jacques Roubaud, Mohammed Dib, Amina Said, Tahar Ben Jelloun), inglise (Sylvia Plath, Frank O'Hara, Rita Dove, Michael Ondaatje, Nissim Ezekiel, Kamala Das, Sujata Bhatt, Allen Ginsberg, Charles Bernstein, John Berryman, Wallace Stevens, William Carlos Williams, John Ashbery), hollandi (Cees Nooteboom, Hans van de Waarsenburg, Arjen Duinker, Diana Ozon), soome (Pentti Saarikoski, Caj Westerberg, Tomi Kontio, Jouni Tossavainen, Tapani Kinnunen, Saila Susiluoto), rootsi (Claes Andersson), saksa (Michael Augustin, Caroline Hartge), võro (Kauksi Ülle), seto (Anne Vabarna), hispaania (Pablo Neruda, Octavio Paz, Carlos López Degregori) ja portugali keelest (Carlos Drummond de Andrade, João Cabral de Melo Neto).

Aastal 2001 asutas Krull koos Kalju Kruusaga tõlkeluulele keskendunud internetiajakirja Ninniku.

2013 ilmus Hasso Krulli ja Carolina Pihelgase koostatud luuleantoloogia "Ma olen Jüri Üdi: valik üdiluuletusi 1974–1990", ja 2015 nende koostatud radikaaltõlgete kogu "Marie Underi "Sonetid": viiskümmend tänapäeva luuletajat kõneleb Marie Underiga".

Hasso Krulli luulet on tõlgitud soome, inglise, saksa, prantsuse, rootsi, hollandi, heebrea, hindi, araabia, mandariini, läti, vene, udmurdi, mari, ungari, võru, sloveeni, galeegi, katalaani, šoti, hispaania, gaeli ja baski keelde.[2]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

Luule[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1986 "Mustvalge"
  • 1988 "Pihlakate meri"
  • 1993 "Luuletused 1987–1991"
  • 1995 "Swinburne"
  • 1997 "Kaalud"
  • 1999 "Jazz"
  • 2001 "Kornukoopia: sada luuletust"
  • 2004 "Meeter ja Demeeter"
  • 2006 "Talv"
  • 2009 "Neli korda neli"
  • 2012 "Veel ju vist"
  • 2014 "Muna. Tekstid 1987–2012"
  • 2014 "Kui kivid olid veel pehmed"
  • 2015 "Mustvalge" (faksiimile ja varasem käsikiri)
  • 2017 "Kandsime redelit kaasas"

Esseekogud[muuda | muuda lähteteksti]

Tõlked[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli abielus Kirsti Oidekiviga, neil on ka ühine laps Linda-Mari Väli.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Epp Annus, Luule Epner, Mart Velsker "Uuem Eesti kirjandus" 2006 lk 198–199
  2. (2015). Kius olla julge II: luuletajad luulest. Võru: Kite. Lk 205. 
  3. "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 348
  4. "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 368
  5. 5,0 5,1 "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 354
  6. 6,0 6,1 "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 366
  7. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 350

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]