Frans de Waal

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Frans de Waal (2006)
Frans de Waal (2009)
Frans de Waal (2016)

Franciscus Bernardus Maria de Waal, tuntud kui Frans de Waal, (sündinud 29. oktoobril 1948 's-Hertogenboschis Põhja-Brabandis Hollandis) on hollandi ja Ameerika Ühendriikide primatoloog ja etoloog.

Haridus ja töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

1970. aastal sai de Waal esimese akadeemilise kraadi (kandidaats bioloogias) Nijmegenis asuvast Nijmegeni Ülikoolist. Teise kraadi (doctorandus bioloogias) sai ta 1973. aastal Groningeni Ülikoolist.

De Waal, kelle uurimistöö oli mõjutatud Niko Tinbergeni töödest, sai 1977. aastal Utrechti Ülikoolist doktorikraadi (PhD) bioloogias. Tema doktoritöö, mis käsitles makaakide agressiivset käitumist [1], juhendajaks oli Jan van Hooff.

1981. aastal siirdus de Waal USA-sse, kus jätkas primaatide käitumise uurimist, esialgu Wisconsinis. 1991. aastast töötab ta Atlantas Emory Ülikoolis, kus oli 1991–1993 psühholoogia osakonnas kaasprofessor ja 1993. aastast on primaatide käitumise uurimise professor. Ühtlasi juhib ta 1997. aastast Living Links Centerit Yerkesi Riiklikus Primaatide Uurimiskeskuses Atlantas. 2013. aastal nimetas Utrechti Ülikool de Waali distingeeritud professoriks.

2008. aastal sai Frans de Waal USA kodakondsuse.

Uurimistööd[muuda | muuda lähteteksti]

Empaatiavõime loomadel[muuda | muuda lähteteksti]

Dr Sue Johnson kirjeldab oma raamatus "Armastuse tähendus. Uus revolutsiooniline teadus armastusest." (2014) ahvide uurija Frans de Waali raamatu "The Age of Empathy" ('Empaatia ajastu') põhjal autori selget seisukohta: empaatiavõimet ei ole antud ainult inimestele. Kõik liigid, nende hulgas inimesed, inimahvid, delfiinid ja elevandid, kelle peaajus on peegelneuronid ja eneseteadvus, reageerivad üksteise valule ning ka leinavad, kui sureb nende liigikaaslane. Ta toob näite reesusahvide käitumise kohta. Reesusahvid ei ole nõus tõmbama ketti, millega tagatakse juurdepääs toidule, juhul kui sama tegevus annab nende kõrvalpuuris olevale naabrile elektrilöögi.

Šimpansid pakuvad tröösti, sasivad teise karva ja kallistavad ning häälitsevad lohutamaks karja vanema liikmega võitluse kaotanud liigikaaslast.

Etioloogia ja inimpsühholoogia[muuda | muuda lähteteksti]

Etioloogia ja inimpsühholoogia seosed pole selged. Inimpsühholoogias eristatakse erinevaid emotsionaalseid seisundeid nagu meeleolu, ärevus, stress, frustratsioon, afekt, kirg; lisaks neile on tundmusteks veel ka nn kõrged tundmused, empaatia ja alaväärsuskompleks.[2]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

Tõlked eesti keelde[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. paremat vajaks: Konrad Lorenzilt
  2. Bachmann, Maruste 2001:219

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]