Martin Luther

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib luterluse rajajast; Saksa diplomaadi kohta vaata artiklit Martin Luther (diplomaat), Eesti suurtöösturi kohta vaata artiklit Martin Christian Luther; Lutheri teiste tähenduste kohta vaata artiklit Luther (täpsustus).

Martin Luther (1483–1546). Lucas Cranach vanema maal (1529)

Martin Luther (sünninimi Martin Luder; 10. november 148318. veebruar 1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.

Elu ja tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Luther sündis Eislebenis talupoeglikku päritolu perekonnas. Tema isa oli Hans Luder ja ema Margarete Lindemann. Luther kasvas üles Mansfeldis ja astus 1501. aastal Erfurdi ülikooli õigusteadust õppima. 1502. aastal sai ta bakalaureuse- ja 1505. aastal magistrikraadi. Isal oli temale juba ka pruut välja vaadatud. Kuid 1505. aasta 2. juulil, kui ta oli teel Mansfeldist Erfurti, jäi Luther rajuilma kätte ning andis pühale Annale tõotuse, et kui ta eluga pääseb, hakkab ta mungaks. Nõnda juhtuski ja 17. juulil astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. 1507. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta ka teoloogiaõpinguid, saades 1512. aastal teoloogiadoktoriks. Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust.

31. oktoobril 1517 naelutas ta legendi järgi Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. Sel päeval tähistavad luterlased usupuhastuspüha. Ta kutsus kristlikku kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Luther ei tahtnud asutada katoliku kirikust eraldiseisvat kirikut, tahtis vaid kõrvaldada sellest mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri ja tema reformide pooldajad kirikust välja. Peale uute kristlike suundade sai Lutheri tegevusest alguse ka katoliiklik reform ehk vastureformatsioon katoliku kirikus, mis sai väljenduse Trento kirikukogu otsustes.

Lutheri piiblitõlge saksa keelde, 1522. aastal ilmus tema tõlgitud Uus Testament ja 1534. aastal Piibli tervikteksti tõlge, mis aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele ning pani aluse mitmele uuele põhimõttele tõlkimises. Lutheri koraalid inspireerisid kristliku koguduselaulu arengut. Tema abiellumine 13. juunil 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis.

Legend[muuda | muuda lähteteksti]

Lutherit peetakse jõulukuuse tava isaks. Legend räägib, et ühel õhtul läks Luther läbi metsa koju ja märkas, kuidas kuusel peegeldub taevatähtede valgus. Ta raius kuuse maha ja viis koju. Kodus pani ta kuusele küünlad, et luua samasugust muinasjutulist meeleolu.[viide?]

Mälestusmärgid[muuda | muuda lähteteksti]

1862. aastal püstitati Keila lähedale Martin Lutheri pronksist mälestussammas, mis hävitati 1949. aastal. See oli ainus Martin Lutherile püstitatud mälestusmärk kogu Vene keisririigis.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]