Seksuaalne erutus

Allikas: Vikipeedia

Seksuaalne erutus on seksuaalvahekorraga seonduv füsioloogiline seisund.

Füsioloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seksuaalse erutuse tunnuseid.

Naistel: Meestel:
Naistel: rinnanibude erektsioon
Meestel: skrootumi kokkutõmbumine jne

Füsioloogiliselt on seksuaalne erutus organismi ettevalmistav reaktsioon seksuaalvahekorra jaoks.

Seksuaalset erutust võivad põhjustada ja soodustada erogeensete tsoonide sihipärane stimuleerimine (eelmäng); seksuaalselt ahvatleva partneri pilk, naeratus, jutt, lähedus või kokkupuude; seksuaalvahekorra või seksuaalsusele viitava tegevuse nägemine või kuulmine; paljastatud kehaosade nägemine või näitamine; erootilised jutud, liigutused, roppused, pildid, hääled, fantaasiad, unistused, mälestused, unenäod, muusika, tants, lilled, lõhnad, maitsed; mitmesugused ained, pikaajaline aseksuaalsus jmt.

Seksuaalset erutust võivad mõningatel juhtudel tekitada ja suurendada ka vägivald, valu, ehmatus, hirm, abitus, piinamine, jõhkrus jmt, kuid võib esineda ka vastupidine -- erutus võib täielikult kaduda.

Erinevate parafiiliate puhul võivad seksuaalset erutust põhjustada ka erinevad kehaeritised (piim, sülg, uriin, väljaheited, veri); riietusesemed (aluspesu, kingad); materjalid (nahk, kumm, lateks); kohad, isikud, loomad, situatsioonid jne.

Kultuuriline või situatsiooniline kontekst võib koos seksuaalse erutuse tekkimisega põhjustada ka häbi-, süü- või piinlikusetunnet.

Mida tugevam on seksuaalne erutus, seda vastuvõtlikumaks muutub organism seksuaalvahekorrale. Tugev seksuaalne erutus võib viia ejakulatsiooni ja/või orgasmini ka ilma seksuaalvahekorrata.

Seksuaalne erutus tekib ja püsib meestel ja naistel veidi erinevalt.

  • Naiste seksuaalne erutus tekib ja kujuneb pikema aja jooksul, kuid on püsivam ega kao nii kiiresti. Erutuse stiimuliteks on pigem helid, hääled, sõnad ja lõhnad kui pildid. Erutus algab perifeersematest kehapiirkondadest ning jõuab aegamööda genitaalideni.
  • Meeste seksuaalne erutus võib tekkida väga kiiresti, kuid võib ka sama kiiresti vaibuda. Stiimuliteks on pigem pildid, nähtavad kujud ja objektid kui hääled ja sõnad. Erutus algab genitaalidest.

Ajalugu ja kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seksuaalset erutust on erinevatel aegadel ja erinevates kultuurides käsitletud erinevalt.

19. sajandi Euroopas peeti mitmel pool seksuaalset erutust häbiväärseks, eriti naistele. Tugev seksuaalne erutus pidi olema isegi tervisele kahjulik. Viktoriaanlikul Inglismaal püüti hoiduda igasugustest seksuaalsusele viitavatest väljenditest, asendades need eufemismidega. Tabusõnaks muutus näiteks "lauajalg” jne. Abielunaistel soovitati seksuaalvahekorra ajal püsida liikumatult ja "mõtelda Inglismaa peale".

Kaasaja lääne ühiskonnas peetakse seksuaalset erutust normaalseks ja heakskiidetavaks seksuaalvahekorrale eelneva eelmängu ajal. Väljaspool seksuaalvahekordi esilekutsutavat erutust üldiselt taunitakse, ehkki sellele on suunatud suur osa popkultuurist. Tugevamat taunimist on pälvinud pornograafia, mis on suunatud otseselt seksuaalse erutuse tekitamisele.