Lesbi

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Lesbi on naissoost homoseksuaalne inimene: naine, kes kogeb romantilist armastust või seksuaalset külgetõmmet teiste naiste vastu.[1][2] Mõistet "lesbi" kasutatakse ka selleks, et väljendada seksuaalset identiteeti või seksuaalkäitumist olenemata isiku seksuaalsest sättumusest. Samuti kasutatakse mõistet "lesbi" omadussõnana, et kirjeldada või seostada erinevaid nimisõnu naiste homoseksuaalsusega või külgetõmbega samast soost inimeste vastu.[2][3]

Mõistet "lesbi" kasutatakse antud tähenduses alates 20. sajandist. Läbi ajaloo ei ole naised erinevates ühiskondades kogenud sama karme karistusi suhete eest teiste naistega nagu homoseksuaalsed mehed. Lesbisuhteid on sageli peetud ohututeks ja heteroseksuaalsete suhetega võrreldamatuks, välja arvatud juhul, kui suhtes olevad naised on püüdnud saada traditsiooniliselt meeste omaks peetud privileege. Selle kõige tulemusel on ajaloos väga vähe dokumenteeritud naiste homoseksuaalsust, mistõttu on raske anda täpset kirjeldust, kuidas on naised homoseksuaalsust läbi aegade väljendanud. Varased seksuoloogid hakkasid 19. sajandi lõpus kategoriseerima ja kirjeldama samasoolist käitumist. Omades piiratud teadmisi homoseksuaalsusest või naiste seksuaalsusest, eristasid nad lesbid kui naised, kes ei pea kinni naise soorollidest, ning määrasid nad vääralt vaimuhaigeteks — määratlus, mille globaalse teadlaste kogukond on ümber lükanud.

Sellise määratluse tõttu peitsid samast soost partneriga suhetes olevad naised enda eraelu või leppisid ühiskonnast väljaheidetute sildiga. Väljaheidetud lõid Euroopas ja Põhja-Ameerikas enda subkultuuri ja identiteedi. Pärast Teist maailmasõda, kui valitsused kiusasid aktiivselt homoseksuaalseid inimesi, arendasid naised võrgustikke, et omavahel sotsialiseeruda ja üksteist harida. Suurem majanduslik ja sotsiaalne vabadus võimaldas neil tasapisi hakata ise otsustama, kuidas nad loovad suhteid ja perekondi. Teise laine feminism ning naiste ajaloo ja seksuaalsuse uurijate kasv 20. sajandil laiendas mõiste "lesbi" määratlust. Algas debatt seksuaalse iha kui peamise komponendi üle, mille alusel mõistet "lesbi" defineerida. Osa naised, kel on samast soost inimestega seksuaalsed kogemused, ei määratle end lesbina, vaid biseksuaalsena. Mõnedel teistel naistel, kes küll määratlevad end lesbina, ei lange jällegi seksuaalne käitumine ja seksuaalne sättumus kokku, st inimese seksuaalne identiteet ei pea tema seksuaalse sättumuse või seksuaalse käitumisega kokku langema. Lahknemist võivad põhjustada erinevad asjaolud, mh hirm eristuda oma seksuaalse sättumusega homofoobses keskkonnas.

Lesbide kujutamine meedias vihjab, et ühiskond tervikuna on üheaegselt olnud nii huvitatud kui tundnud end ka ohustatud naistest, kes vaidlustavad naise traditsioonilisi soorolle. Nad on olnud lummatud ja vapustatud naistest, kes on romantilistes suhetes teiste naistega. Lesbiidentiteeti omaksvõtvad naised jagavad omavahel sarnaseid kogemusi, mida võib võrrelda etnilise identiteediga: homoseksuaalsete inimestena on nad ühendatud heteroseksistliku diskrimineerimise ja homofoobiast tuleneva võimalusega, et nende pere, sõbrad ja teised inimesed ütlevad neist lahti. Naistena on neil meestega võrreldes erinevad probleemid. Lesbid võivad kogeda füüsilise ja vaimse tervise muresid, mis tulenevad diskrimineerimisest, eelarvamustest ja vähemuse stressist. Avalikult lesbiliste suhete ja perekondade loomist mõjutavad ka poliitilised tingimused ja ühiskondlikud suhtumised.

Mõiste[muuda | muuda lähteteksti]

Sõna "lesbi" tuleneb Lesbose saare nimest Kreekas, kus elas antiikaja poetess Sappho, kelle paljud luuletused olid pühendatud naistevahelisele armastusele.

Naiste homoseksuaalsus Läänes enne lesbiidentiteeti[muuda | muuda lähteteksti]

Üldiselt[muuda | muuda lähteteksti]

Ajaloolaste arutelu tulemusena hakati täpsemalt uurima, mis piiritleb lesbilise suhte. Lesbifeministide järgi on inimese lesbina määratlemisel seksuaalne komponent teisejärguline, kui isiku põhilised ja lähemad suhted olid naistega. Vaadeldes minevikusuhteid ajaloolises kontekstis, tuleb arvestada sellega, et oli aegu, kui armastus ja seks olid teineteisest eraldiseisvad ja otsese seoseta mõisted.[4] 1989. aastal kirjutas akadeemiline rühm Lesbi Ajaloo Grupp:

„Ühiskonnale on vastumeelne tunnistada, et lesbid eksisteerivad. Seetõttu nõutakse ajaloolastelt ja biograafidelt, kes seda silti tahavad kasutada, suurt kindluse astet. Tõendid, mis oleks igas teises situatsioonis piisavad, on selles olukorras ebapiisavad... Lesbid võisid olla naised, kes kunagi ei abiellunud, kes elasid koos teiste naistega, kelle sõbrad olid peamiselt naised või kes liikusid tuntud lesbide ringkondades... Seda sorti tõendid ei ole aga "tõestus". Meie kriitikud tahavad ümberlükkamatuid tõendeid seksuaalsest käitumisest naiste vahel. Seda on aga peaaegu võimatu leida.“

Naiste seksuaalsus ei ole tekstides ja dokumentides sageli adekvaatselt esindatud. Viimase ajani oli enamiku materjalidest, mis kirjeldasid naiste seksuaalsust, kirjutanud mehed ning need lähtusid nende arusaamadest ja seostest naistega (näiteks naised kui abikaasad, tütred või emad).[5] Kunstipärased naiste seksuaalsuse esitlused annavad ajaloolastele sageli vihjeid sellest, kui laialdased või aktsepteeritud olid naistevahelised erootilised suhted ühiskonnas.

Sm-Wikipuzzlepiece.png   Tõlkimine pooleli, palun aita tõlkida!

<!-- seda teksti pole näha -->



Sümbolid[muuda | muuda lähteteksti]

Lesbidel on oma lipp, seda kutsutakse Huulepulga lipuks. Lipp koosneb kuuest erinevast roosakast toonist ja keskel asetsev seitsmes värv on valge. Lipp on välja mõeldud just nendele lesbidele, kes on naiselikud lesbid ja soovivad enda sättumust näidata naiselikumast küljest.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Lesbian". Dictionary.com. Kasutatud 14. juuni 2017.
  2. 2,0 2,1 Zimmerman, Bonnie (2003). Lesbian Histories and Cultures: An Encyclopedia. Garland Publishers. Lk 453. 
  3. Committee on Lesbian Health Research Priorities, Neuroscience and Behavioral Health Program, Health Sciences Policy Program, Health Sciences Section, Institute of Medicine (1999). Lesbian Health: Current Assessment and Directions for the Future. National Academies Press. p. 22. ISBN 0309174066. Vaadatud 14. juuni 2017. 
  4. Rothblum, Esther, Brehoney, Kathleen, eds. (1993). Boston Marriages: Romantic But Asexual Relationships Among Contemporary Lesbians. University of Massachusetts Press. Lk 4-7. 
  5. Rabinowitz, Nancy, Auanger, Lisa, eds. (2002). Among Women: From the Homosocial to the Homoerotic in the Ancient World. University of Texas Press. Lk 2.