Sport

See artikkel räägib üldmõistest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Sport (täpsustus)

Sport on regulaarne võistlemine, kehaliste või vaimsete võimete ja võistkondliku koostöö, samuti spordiriista(-vahendi) täiusliku käsitsemise treening, võistluste võitmise (parima tulemuse saavutamise) eesmärgil. Sport on kehakultuuri üks haru.

Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Spordist eristub eesmärgi järgi (kehakultuur ehk tervisesport), kus parima tulemuse aspekt ei ole oluline. Spordi ehk võistlusspordi äärmuslik vorm on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste kaasaelamise võistluspaigal olles ja spordiuudiste jälgimisel, sõlmitakse ka kihlvedusid.

Maailmas enim harrastatavate spordialade seas on kergejõustik, jalgpall, korvpall, poks, võrkpall ja ujumine ^[viide?]. Eestis on populaarseimad motokross, kergejõustik, suusatamine, orienteerumine, võrk-, korv- ja jalgpall ^[viide?]. Suurimad ülemaailmsed võistlused on kaasaegsed olümpiamängud ja maailmameistrivõistlused.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Spordi algeid võib leida muistseist mängudest ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas, kus kehaline kasvatus seostati võistlusega. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused: 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud.

Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Sporti edendas rahvusvaheliste spordiföderatsioonide loomine ja olümpiamängude taassünd (1896; kaasaegsed olümpiamängud). Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda.

Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased.

Spordirajatised[muuda | muuda lähteteksti]

Sportimise keskkond ehitatakse vastavalt võistlusalale ja võistlusreegleile. Staadion on rajatis, mis võimaldab mitmesuguste spordivõistluste korraldamist, peamiselt kergejõustikus ja jalgpallis. Sisevõistluste jaoks ehitatakse võimlaid, ujumisvõistluste jaoks ujulaid, jalgrattavõistluste jaoks velodroome, motospordi harrastamiseks krossirajad ja ringrajad.

Spordiga kaasnevad nähtused[muuda | muuda lähteteksti]

Spordi kaasnähuks on dopingu kasutamine, mille levikut on soodustanud riikide auahnus ja üha kopsakamad võiduauhinnad ^[viide?]. Tehnikaspordis ja tippspordis üldiselt, esineb vigastusi.^[viide?] Tippsportlaste tervisekahjustused ilmnevad aastaid hiljem. Võistkondlikus tippspordis on palju äritsemist, kus sportlased on ühtlasi müügi ja ostu objektiks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]