Arutelu:Armastus

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Jõudu nii keerulise teema käsile võtmisel. Armastust on keeruline defineerida. Arvan, et siiski ei tohiks piirduda vaid inimestevahelise armastusega. --Boy 20:51, 20 Apr 2005 (UTC)

Jaotasin Yingyangi poolt kirjutatu kolmeks lõiguks. Viimane lõik on minu meelest vaieldav ning selles esitatud mõtted tuleks kellelegi omistada:

Armastus on looduse viis ennast säilitada ja oma igale osale näidata, milline on toimiv olemise viis ehk õige elu. Kes ennast hävitab, on lakanud iseend armastamast ning liigub hääbumise suunas, kuni ta lakkab olemast või lõpetab iseenda hävitamise ja saab tagasi kaotatud õnne.

Panin Yingyangi poolt kirjutatule alapealkirjaks "Armastus kahe inimese vahel", kuigi tegelikult on minu meelest juttu erootilisest armastusest (tavaliselt armastus mehe ja naise vahel). Kolmas lõik tundub eeldavat inimestevahelisest armastusest laiemat armastuse tõlgendust, sest loodus ei toimi ainult inimestele. Andres 05:07, 21 Apr 2005 (UTC)

Äkki oleks mõtet Platoni klassifikatsiooni kasutada? St. platon jagas kahe inimese vahelise armastuse ka veel eraldi - mehe ja naise vaheline armastus ei ole päris sama, mis õe ja venna vaheline.--Tvali 12:12, 21 Apr 2005 (UTC)

"Kahe inimese vaheline armastus" ei ole tõesti täpne sõnastus. On olemas ka vanema ja lapse vaheline armastus, armastus sõprade vahel.
Kus Platon armastust klassifitseerib? Andres 17:41, 21 Apr 2005 (UTC)
Väidetavalt oli kreeka keeles armastuse kohta ka sõna storge. Ja mingid moodsad armastuseuurijad on jaganud armastuse kuude liiki samuti kreeka sõnade järgi: eros, ludus, mania, pragma, storge, agape.
Jah, oli sõna storgē, mis tähistas perekondlikku armastust. Need kuus on Susan ja Clyde Hendricki "armastusstiilid". Andres 19:58, 21 Apr 2005 (UTC)
Kohati öeldakse ühe Platoni käsitluse armastuse liigi kohta ka platooniline armastus, mis tähistab lapse ja vanema vahelist armastust näiteks. Konkreetset teksti ma praegu esimese hooga ei leida.--Tvali 19:10, 21 Apr 2005 (UTC)
Platon ise ei kasuta terminit "platooniline armastus". Platon räägib armastusest kõige rohkem dialoogis "Pidusöök" (Symposion), mis on ka eesti keelde tõlgitud. Selles raamatus on igatahes jutt erootilisest armastusest. Andres 19:58, 21 Apr 2005 (UTC)
Ma tglt mäletan seda asja peamiselt koolist. Pole hiljem uurinud.--Tvali 20:48, 21 Apr 2005 (UTC)
Üldiselt arvan ma, et armastuseks kutsutakse peaaegu kõike, mida on meeldiv tunda - nii saab üldiselt defineerida. Peale selle on erinevad kompositsioonid. Aga igaljuhul minu arvates vastassugupoolte vahel on ka terve rida tundeid, mida justkui võiks armastuseks nimetada ja samas kitsas tähenduses jälle mitte jne.. Mõni on nagu külmem tunne isegi, mõni sarnaneb rohkem austusele ja mõni usaldusele jne.. Peale selle on veel füüsiline külgetõmme, aga see põimub nende kõikidega ka üsna suvaliselt kokku. Ma ei oska selle kohta midagi üheselt konkreetset rääkida, nii et ma parem ei räägi üldse. Siin võib kuidagi liigitada (armastus idee vastu, nagu tõde; armastus materiaalse objekti vastu, nagu toit või mõni kindel toit; vaimne ja füüsiline armastus elusolendite vahel (siin peaks veel uurima, mida näiteks teod tunnevad või taimed)). Üpris kompleksne teema ühesõnaga. Kahtlen, kas seda artiklit saab kuidagi muul viisil kasulikuks muuta, kui lihtsalt ära osutada, et armastust on mitut liiki ja panna need liigid ükskõik, millise jaotuse järgi, samuti osutada, mida selle sõnaga kirjanduses mõeldakse. Minu arvates võiks jaotada isegi ajastute ja kirjandusvoolude järgi - romantistlik või keskaegne armastus erineb näiteks minu arvates kaasaegsest või siis kaasaegsest kindla inimgrupi, nagu punkarid, kahe liikme vahelisest. Teema on keerukas ja ei oska öelda ühtegi head käsitlust, seega saab sellest vist ainult väga hägusalt rääkida.--Tvali 20:48, 21 Apr 2005 (UTC)
Jah, üldist juttu kuigi palju rääkida ei saa. Saab rääkida armastuse liikidest, armastusemõistetest eri kultuurides, samuti armastusekontseptsioonidest filosoofis, religioonis ja teaduses ning armastuse kujutamisest kunstis. Andres 04:05, 22 Apr 2005 (UTC)

Agapē on kõige rohkem tuntud ligimesearmastusena (tingimusteta armastusena) Uuest Testamendist. Philia on sõpradevaheline armastus, mis on mõlemale poolele meeldiv. See ei ole tarkusearmastus. Erōs võib olla ka mehe ja mehe vahel, kuid ta ei pruugi olla füüsilise iseloomuga (nii räägib Sokrates Platoni "Pidusöögis"). Andres 20:18, 21 Apr 2005 (UTC)

Definitsioon "tingimusteta armastus" jätab veel kõik lahtiseks. See ei täpsusta, millist tunnet peaks tundma, vaid ainult, millal seda peaks tundma. Keskaegsest kirjandusest võib lugeda, et tegemist on üldise heatahtlikkusega (heatahtlikkus tähenduses soov arendada või soov head teha). Ühe korra katsetasin kolm päeva seda "tingimusteta armastuse" varianti ka, aga ma kas panin tundega mööda või siis ei sobi see mulle mitte kuidagi – tervisele ja inimestega läbi saamisele mõjus muidugi üllatavalt hästi, aga ma arvan, et isegi see (vähemalt tervise osas) võib olla ajutine efekt, aga kindlasti muudab see inimese ühiskonnast eraldatuks ja tegutsemisvõimetuks, vähemalt, kui pole tegu mingi ideaalühiskonnaga. Arvan, et siiski tuleb iga objekti puhul täpselt õigeid tundeid tunda ja nende hulgas võivad olla erinevatel juhtudel ka viha ja ärritus, ehkki mitte tihti (tavaliselt on mõlemat vaja lihtsalt millegi neutraliseerimiseks ja kasutatakse üldiselt seal, kus neist kasu ei ole); ainult paanika kohta ei tea ma, miks seda vaja peaks olema ja millises olukorras, aga see pole ka eriti puhas tunne. Üldiselt arvan, et kõik olemasolevad tunded on mõne vajaliku instinkti avaldumiseks ja instinktid tuleb lihtsalt omavahel sünkroniseerida ja tasakaalustada ja et "tingimusteta täielik platooniline armastus" on tunne, mis ei vii mitte kuhugi, kuni ei oska sellega väga hästi toime tulla või ei hakka budistlikuks erakmungaks, kelle üks ülesanne ühiskonnas ongi olnud lihtsalt mingite piisavalt positiivsete tunnete fundeerimine. Arvan, et tegelema peaks tunnete ratsionaalse kasutamise, mitte ühe või teise tunde, propageerimisega.--Tvali 11:02, 22 Apr 2005 (UTC)
Seda "tingimusteta armastust" ei mõelnud ma definitsioonina, vaid ainult markeeringuna, et näidata, et praegu on valesti, kuigi ma arvan, et see iseloomustab tabavalt agapē ja philia erinevust. Kuidas on agapē't mõistetud Uues Testamendis, vaata Ko 1:1–13. Jutt ei ole propageerimisest, vaid kirjeldamisest. Andres 11:29, 22 Apr 2005 (UTC)
Niisiis on armastus piibli järgi leppimine, usk, lootus ja taluvus. Samas ei ütle see veel päris ära, mis armastus on, vaid annab ainult ülevaadet armastuse väljundist. Samuti ei ütle see, kas leppimine peab tulema koheselt või tuleb ainult tegutseda selle nimel, kuni see ise tuleb. Ise pooldaksin kindlalt viimast kasvõi juba paljudel ajaloolistel põhjustel :) Samas on vastav kreeka sõna kahtlemata vanem, kui Uus Testament.--Tvali 12:05, 22 Apr 2005 (UTC)

Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike.

Jah, kreeka sõna on muidugi vanem, ja selle kristlik kasutus ei ole ainus. Andres 12:13, 22 Apr 2005 (UTC)
Lugeja võib ekslikult seostada selle üheselt tegevusega, mis muudab asjad keerukaks. Leppimine ise peaks mõnikord eeldama tegevust, mis ei tundu täielikult leppimisena, usk tegevust, mis ei tundu usuna, lootus tegevust, mis tundub lootusetusena ja talumine tegevust, mis tundub mittetalumisena. Jutt käib siiski tundest. Mida on mõeldud, on, et tunne peab olema edasiviiv ja olemas.--Tvali 12:37, 22 Apr 2005 (UTC)
Lugejal pole siin midagi seostada, sest seni pole veel midagi lugeda;) Andres 13:20, 22 Apr 2005 (UTC)


Armastus on tugev emotsionaalne side, mis teeb armastuse objekti läheduse inimese jaoks nauditavaks ning temast eemaoleku piinavaks. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises. Armastus võib põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või seksuaalsel külgetõmbel. Klassikaliseks on muutunud vanakreeka keelel ja mõtlemisel põhinev armastuse liigitus: agape, eros, philia, storge. /.../ Üks inimesi kõige enam huvitanud ning kunstis enim käsitletud armastuse liike on erootiline ja/või romantiline armastus. Psühholoogid on püüdnud selle erinevaid komponente ja stiile kirjeldada. /.../ Üks armastuse tähelepanuväärseid vorme on ligimesearmastus, mis kuulub kristlaste usuliste kohustuste hulka. Ligimesearmastust on tõlgendatud mitte niivõrd emotsionaalse sidemena kuivõrd teadliku hoiaku ja valmisolekuna soovida inimestele head ja teha head.

Ei pruugi teha eemalolekut piinavaks. On mitmeid liike. Võib tekitada ka ainult vajaduse kaitsta näiteks.--Tvali 13:52, 26 Apr 2005 (UTC)
Kirjandusest leiab palju käsitlusi, kus armastus on põhjuseks armastuse objekti hävitamiseks - näiteks katse armastuse objekti positsiooni hõivata vms. Loomulikult ei pruugi seljuhul tegu olla seksuaalset liiki armastusega, ehkki võib isegi seda üksikjuhtudel.--Tvali 13:52, 26 Apr 2005 (UTC)

Jätsin selle lõigu välja, sest see on vaieldav.

Armastus on looduse viis ennast säilitada ja oma igale osale näidata, milline on toimiv olemise viis ehk õige elu. Kes ennast hävitab, on lakanud iseend armastamast ning liigub hääbumise suunas, kuni ta lakkab olemast või lõpetab iseenda hävitamise ja saab tagasi kaotatud õnne. Andres 13:17, 26 Apr 2005 (UTC)

Minu meelest on see, mis "Phaidrose" all on kirjutatud, Platoni moderniseeriv tõlgendus. Kas tõesti ta eristab kolme armastuse liiki? Andres 13:17, 26 Apr 2005 (UTC)

Moderniseerisin ise Elmar Salumaa "Filosoofia ajalugu I" juttu. Seal konkreetseid näiteid ei olnud. Missuguses teoses Platon armastusest räägib, kas "Phaidroses" või mõnes muus, seda Salumaa ei nimeta ja mina ka ei tea. Taivo 14:56, 26 Apr 2005 (UTC)
Hinge osadest on juttu "Phaidrosest", seal on juttu ka arnastusest. See dialoog on eesti keeles ilmunud raamatus: Platon. Teosed I. Andres 15:49, 27 Apr 2005 (UTC)

Tõin kahtlase osa siia.

Platon jagas hinge kolmeks osaks: madalamalt kõrgemale himu (epistheme), teadmine (themos) ja mõistus (logistikon ehk nous). Vastavalt jagas ta ka armastuse kolmeks liigiks: *Erōs ehk meeleline armastus. Selle etaloniks on armastus abikaasa vastu. Seda armastust tajutakse meelte (nägemise, kuulmise, kompimise jt) abil. *Philia etaloniks on armastus sõbra vastu. Seda armastust tajutakse intelligentsi abil, näiteks kollektsioneerimine ja ristsõnade armastamine. *Agapē etaloniks on armastus jumala vastu. Siia kuuluvad nii-öelda kõrgemad tunded, näiteks kodumaa-armastus ja seaduskuulekus.

Andres 04:49, 10 Jun 2005 (UTC)

Kirjanduse loeteluga on küll liiale mindud. Kirjanduse all peaks olema valitud teosed, siia on aga valimatult igasugust mõttetut pahna kuhjatud. Siim 19:04, 8 august 2005 (UTC)

Kes ja mis alusel selle valiku peaks tegema? Andres 03:54, 9 august 2005 (UTC)
Praegu on püütud esitada kõik armastuse kohta pärast sõda eesti keeles ilmunud raamatud.
Võib-olla aitaks grupeerimine? Andres 03:57, 9 august 2005 (UTC)
Kust sa üldse sellise põhimõtte võtsid, et kirjanduse loetelu peaks sisaldama kõiki pärast sõda vastava teema kohta eesti keeles ilmunud raamatuid? See ei ole ju Vikipeedia ülesanne, Vikipeedia ei ole raamatukogu kataloog. On ju selge, et valdav enamus sellest loetelust on odav pahn stiilis "teejuht õnneliku armastuse juurde", "mehed marsilt, naised veenuselt" jne. Selline nimekiri ei tee ühele entsüklopeediale au. Teen ettepaneku nad kõik artiklist arutelulehele tõsta. Need raamatud ei ole ju otseselt mitte armastusest, vaid kellegi subjektiivsed arvamused ja soovitused kuidas suhteid parandada jms. Selline nimekiri võiks ilmuda mõnes naisteajakirjas, aga mitte Vikipeedias. Siim 08:05, 9 august 2005 (UTC)
Selle põhimõtte ma mõtlesin ise välja ega pea seda kellelegi kohustuslikuks. Arvan, et eestkeelset kirjandust on piisavalt vähe selleks, et seda võiks ammendavalt loetleda.
Muidugi on armastuse kohta palju arvamusi, aga kas on siis ka midagi sellist, mis pole arvamus? Võib ju ka öelda, et kogu filosoofia on ainult arvamused. Kas tuleb loobuda viidetest filosoofilisele kirjandusele?
Olen nõus, et nende raamatute seas on ka pahna (arvan küll, et pahna on vähe). Aga kuidas kindlaks teha, mis on pahn? Selleks tuleks raamatud läbi lugeda. Aga sel juhul tekivad lugejate seas lahkarvamused. Näiteks "Mehed on Marsilt, naised Veenuselt", mida ma olen lugenud, on minu arvates väärtuslik raamat, millel on küll suhete parandamise õpetuse vorm, kuid mis sisuliselt räägib armastuse kohta midagi väga olemuslikku. "Teejuhti õnneliku armastuse juurde" ma ei ole lugenud.
Kui selgub, et mõni nendest raamatutest tegelikult armastusest ei räägi, siis olen nõus väljajätmisega. Andres 08:37, 9 august 2005 (UTC)
Kas sa kirjutaksid Vikipeedia reeglite arutelulehele oma arvamuse alajaotuse "Kirjandus" kohta. Äkki on võimalik jõuda mingile konsensusele ja kirjutada midagi ka reeglitesse, et erinevate inimeste kirjutatud artiklid niivõrd erinevad ei oleks. Siim 08:53, 9 august 2005 (UTC)

Armastus on emotsionaalne side, mis teeb armastuse objekti läheduse inimese jaoks nauditavaks ning võib teha temast eemaoleku piinavaks.

See definitsioon on liiga kitsas. Näiteks ei hõlma ta Jumala armastust inimese vastu. Sarnane probleem tekib õigupoolest mis tahes definitsiooniga, seetõttu tuleks minu arvates definitsioonist loobuda. Andres 04:08, 9 august 2005 (UTC)

Kas selline asi nagu Jumala armastus inimese vastu on olemas kui ka Jumala olemasolus paljud kahtlevad? Arvan, et kui hakata seda ka definitsiooni sisse viima siis saab definitsioon kas liiga üldine või hakatakse kohe vaidlustama.--Boy 06:53, 9 august 2005 (UTC)
Definitsioon defineerib mõistet. Vaidlustada võib ka armastuse olemasolu üldse, kuid armastuse mõiste on vaieldamatult olemas. Kui artiklis hiljem räägitakse Jumala armastusest inimese vastu, siis see ei käi alguses antud definitsiooni alla, seetõttu tekib vasturääkivus. Asi ei ole Jumalas, see on ainult näide.
Leian, et pole võimalik esitada vaieldamatut armastuse definitsiooni, seetõttu tuleks täpsest definitsioonist loobuda. Andres 07:26, 9 august 2005 (UTC)

Panen ette grupeerida põhjalikumad materjalid stiilis "Armastus filosoofias", "Armastus religioonis", "Armastus psühholoogias", "Armastuse kultuurilugu". Andres 04:08, 9 august 2005 (UTC)

Armastuse reaalne olemasolu on vaieldav.

See on küll iseenesest tõsi: on neid, kes väidavad, et armastust pole olemas. Aga kontekstis on see lause tendentslik ja pigem väär. Asi on selles, et armastuse all võidakse mõelda erinevaid asju. Andres 7. juuli 2006, kell 06.47 (UTC)


kuhugi võiks kirjutada järgmise lause: "Armastus on positiivse hinnangu andmine mingile nähtusele, mistõttu toimub tahteelu kaudu püüdlemine selle nähtuse poole. Nähtuseks võib olla kas esemeline või abstraktne nähtus: raamat, film, värske õhk, diskussioon, kodumaa, puhkus jne. Enamikes keeltes puuduvad spetsiifilised sõnaühendid tähistamaks mehe armastust naise suhtes, ema armastust lapse suhtes, armastust kodumaa vastu, armastust raha vastu jne. Erinevused erinevate meeldivust väljendavate sõnade vahel nagu poolehoid, lugupidamine, sõprus, kiindumus jne. on suhteliselt hägused ja erinevaid tõlgendusi võimaldavad." --Hendrix 13. mai 2007, kell 18:57 (UTC)

Artikli algus, eriti esimene lõik, on kirjutatud psühholoogia vaatevinklist. Artikkel on aga idee järgi interdistsiplinaarne ning peaks katma ka armastuse filosoofilisi, teoloogilisi ja muid käsitlusi. Armastus ei ole omane tingimata ainult inimesele, vaid ka näiteks Jumalale omistatakse armastust. Ka arusaam armastuse olemusest võib olla teistsugune kui artikli alguses esitatu. Andres 16. mai 2007, kell 08:36 (UTC)

Selles artiklis pole juttu sellest, et armastus on emotsioon. Arvan, et armastus ei ole emotsioon, kuigi armastusega võivad kaasneda emotsioonid. Sellepärast on see mall siin minu meelest eksitav. Andres 25. juuni 2007, kell 06:14 (UTC)

Välja jäetud:

Tavakeeles kasutatakse armastust väga erineva intensiivsusega tundesideme tähistamiseks (vrd "ma armastan juustu" või "ma olen valmis oma armastatu eest surma minema").

Psühholoogias mõistetakse armastuse all tundeelus antavat positiivset hinnangut mingile nähtusele, mistõttu toimub tahteelu kaudu püüdlemine selle nähtuse poole. Hinnatav nähtus võib olla nii esemeline kui abstraktne: raamat, film, värske õhk, diskussioon, kodumaa, puhkus jne. Enamikes keeltes puuduvad spetsiifilised sõnaühendid tähistamaks mehe armastust naise vastu, ema armastust lapse vastu, armastust kodumaa vastu, armastust raha vastu jne. Erinevused erinevate meeldivust väljendavate sõnade vahel nagu poolehoid, lugupidamine, sõprus, kiindumus jne. on suhteliselt hägused ja erinevaid tõlgendusi võimaldavad. Seksuaalse püüdluse olemasolu eristab olulisel määral erinevaid armastusi. Mehe armastusel naise vastu ja naise armastusel mehe vastu on seksuaalsusel väga oluline roll. Lapsevanema armastusel lapse vastu seksuaalsuse roll ilmselt praktiliselt puudub. Päris kindlasti puudub seksuaalsus armastuses abstraktsete nähtuste vastu.

Andres 25. juuni 2007, kell 09:10 (UTC)

See on vaieldav, kas armastus on tunne. Nüüd on Vikipeedia end esitanud tõe teadjana ning teised paika pannud. Andres 29. august 2010, kell 00:27 (EEST)[vasta]

Osutub, et tunne viitab siin hoopiski tundmusele. Kas vaidlustaksid ka selle? --Dr Oldekop 17. november 2010, kell 09:34 (EET)[vasta]
Jaa. Andres 17. november 2010, kell 10:32 (EET)[vasta]

Muide, lugesin just äsja kuskilt ajalehest artiklit, kus viidatakse siinsele definitsioonile. Andres 17. november 2010, kell 10:34 (EET)[vasta]

Vastutusrikas, kahtlemata. Kas tead mõnd määratlust, millega nõustuksid? --Dr Oldekop 17. november 2010, kell 12:30 (EET)[vasta]
Vaata ajaloost, mis siin enne oli. Ma ei tea sellist määratlust, mis oleks üldtunnustatud. Millega mina nõustuksin, see ei puutu asjasse. Andres 17. november 2010, kell 13:15 (EET)[vasta]
Määratlusest loobumist ei pea ma mõistlikuks, pigem esitada mitu asjakohast ja vastuvõetavat definitsiooni. --Dr Oldekop 17. november 2010, kell 13:42 (EET)[vasta]
Ma oleksin rahul niisuguse sissejuhatusega, mis siin kunagi oli: "Armastus on mitmetahuline nähtus ja armastuse mõiste on raskesti defineeritav. Tavakeeles mõistetakse armastuse all eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis kogu maailma imelisena paista laseb.". Mis Sa sellest arvad? Andres 17. november 2010, kell 15:01 (EET)[vasta]
Asi pole mitte määratlusest loobumist, vaid selles, et minu meelest pole võimalik alustada mõiste definitsioonist, sest eri definitsioonid toovad esile armastuse eri tahke. Andres 17. november 2010, kell 15:03 (EET)[vasta]

Panin siis selle sisse (mu meelest nii sobib), ja võtsin need esimesed kaks lauset siia välja: Armastus on sügav, püsiv ja kõikehaarav positiivne tunne teise inimese, mingi nähtuse, idee või asja vastu. Paljudele inimestele on armastus mitmetahuline nähtus, mida on raske üheselt ning ammendavalt defineerida. Tea kas õnnestuks mõned neist hoiatusplakatitest maha võtta ? --Dr Oldekop 17. november 2010, kell 20:06 (EET)[vasta]

Võtsin erapoolikuse märkuse maha, sest mina selle panin ja praegu seda tarvis pole. Miks siin vaidlustusmärkus on, seda ma ei tea. Ma olen selle küll kunagi pannud, aga need asjad, mille pärast ma selle pannud olen, on välja võetud. Kui see on minu pandud, siis võib selle ära võtta, aga kui keegi teine on pannud, siis ma ei tea. Toimetamismärkus on vajalik. Viletsuse silt meil süsteemis pole. võib-olla pole seda tarvis. Andres 17. november 2010, kell 20:12 (EET)[vasta]

Armastuse kirjandusega eesti keele kaudu[muuda lähteteksti]

Mulle tundub, et olen lugenud eesti keele kaudu ka pisut raamatuid aga hetkel ei suuda neid loetellu lisada, neid tuleb enne vast vikipeedia vormistuslinksudeni kopeistida. Tundub mul, et vikipeedia kaudu pole armastus elunenud "a(tra)ktiivseks artikliks" aga lisasin filosoofia perekonda ühe allika. 21.04.2013 16:10 Mariina

Lisan hetkel esoteerika kaudu (esoteerika artiklis veel refereering puudumisel) raamatud, mida loen mõtte kaudu armastuse piirimail olevaiks: Anatoli Nekrassov. Emaarmastus, Tallinn, Pegasus, 2007, tõlkinud Guido Jakobson, toimetanud Varje Lonn Anatoli Nekrassov. Mees ja naine, Tallinn, Pegasus, 2009/2011/2013, tõlkinud Guido Jakobson, toimetanud Anneli Sihvart OSHO. Armastus, vabadus, üksindus. Suhete kōan, Tallinn, Pilgrim, 2008, tõlkinud Kai Kits OSHO. Armastamine. Kuidas armastada teadlikult ja suhelda hirmuvabalt, Tallinn, Pegasus, 2009, tõlkinud Hana Arras, toimetanud Mare Luuk, korrektuur Tiiu Kraut OSHO. Lähedus. Eneseusaldus ja teiseusaldus, Tallinn, Pilgrim, 2010, tõlkinud Hasso Krull, Carolina Pihelgas, toimetanud Leelo Laurits Vladimir Megre. Armastuse atmosfäär. Kolmas raamat, Silm, 2001, tõlkinud Hille Simm Vladimir Megre. Uus tsivilisatsioon (2.osa). Armastuse kombestik. Kaheksas raamat, Siberi Seeder, 2011, tõlkinud Anu Pallas

21.parill 2013 17:22 Mariina


Minu meelest Stendhali töö ei ole filosoofiline. Ma ei tea, kuhu see tuleks paigutada. Andres (arutelu) 4. september 2013, kell 09:36 (EEST)[vasta]

Minu 4 akadeemilist tundi prantuse keelt (2006) ei luba vastu vaielda
  • aga ma ei usu, et tema armastuse teooria koosnes erandina faktoritest, mida tema kirjanikuna armastusse lisada soovinuks... kui Sa oled teost lugenud ja Tead teisiti siis teen ettepaneku ta liigendusse Muud tõsta...

Mariina 4. september 2013, kell 10:12 (EEST) alias Простота

Muidugi mitte. Las ta esialgu olla Muu all. Andres (arutelu) 4. september 2013, kell 10:25 (EEST)[vasta]
Nüüd on Stendhali töö Muu alla tõstetud ja oma sõnavalikut palun vabandada (seekord) armastus ei ole (ka käesoleva definitsiooni kaudu) liidetav ega lahutatav seega ei ole päris õige, et inimene saaks armastusse lisada.

Mariina 4. september 2013, kell 16:38 (EEST) alias Простота

Mille kohta see märkus käib? Andres (arutelu) 4. september 2013, kell 16:47 (EEST)[vasta]
Ei märkus mitte, minu sõnad, oleks tulnud püüda teisiti sõnastada: aga ma ei usu, et tema armastuse teooria koosnes erandina faktoritest, mida tema kirjanikuna armastusse lisada soovinuks...

Mariina 4. september 2013, kell 17:00 (EEST) alias Простота

Ta rääkis asjadest, mida ta oma kogemuse põhjal teadis, ja kommenteeris neid. Andres (arutelu) 4. september 2013, kell 17:13 (EEST)[vasta]
Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises...

Kas ta võis rääkida armuasjadest (armastuse asjadest) ja armastuse kogemusest ja armastuse teadmisest ja armastuse mõtetest ja armastuse tähendusest ja armastuse kogemust(i) kommenteerida....

  • hetkel ei tunne vankumatut vahet paljude teiste armastusekogemuse ja tähendusega seonduvalt, näiteks minu üks lemmikutest:
  • Bô Yin Râ. Armastuseraamat. Ülestõusmine, Kuressaare 1993, Tartu 2003, tõlkinud Gennadi Noa.
  • ei pakuks hetkel liigitust Kuulsuste armuelu ja mina jätaks hetkel tema raamatu ikka Muu liigitusse, kui Sulle sobib, on ju artikkel ka alles avanemas ( (tulevikus)) ja täpsustumisel - laulud, filmid jpm....

Mariina 4. september 2013, kell 20:01 (EEST) alias Простота

Jah, las ta olla muu all, hiljem saab täpsustada. Andres (arutelu) 5. september 2013, kell 07:14 (EEST)[vasta]

Ma mõtlen, et võiks püüda perekondliku armastuse ehk vanemliku armastuse jaotuse teha:

  • Anatoli Nekrassov. Emaarmastus, Tallinn, Pegasus, 2007, tõlkinud Guido Jakobson, toimetanud Varje Lonn;
  • ja minu arust ka *Vladimir Megre raamatud...

Mariina 3. oktoober 2013, kell 15:03 (EEST) alias Простота

Praegu on kirjandus liigitatud mitte armastuse liikide, vaid lähenemisnurkade järgi. Arvan, et tuleb teha eraldi artiklid Vanemlik armastus ja Emaarmastus, siia jäävad lõpuks ainult need asjad, mis räägivad armastusest üldiselt. Andres (arutelu) 4. oktoober 2013, kell 06:26 (EEST)[vasta]
Tere Andres!
Ilusad tänud ka kiirelt vastamast! Mina ei leia armastusel nii otse lähenemisnurki kui Sa just ei mõtle prismat, endas mõtlen ma vast lihtsalt et on armastus ja armastuse allikas ja seniks kuni luuakse artiklid:
võiksid nad artiklis armastus ollagi...
Mariina 4. oktoober 2013, kell 08:20 (EEST) alias Простота
Ma mõtlesin, et pead silmas kirjanduse alajaotust.
Artiklis endas võivad nad muidugi olla. Andres (arutelu) 4. oktoober 2013, kell 11:09 (EEST)[vasta]

Armastus on sügav, püsiv ja kõikehaarav positiivne tunne teise inimese, mingi nähtuse, idee või asja vastu.

Ma võtsin selle välja, sest ta on üks paljudest mitteautoriteetsetest definitsioonidest. Pole selge, kas armastus on tunne, ja kui ta on tunne, kas siis tingimata positiivne. "Kõikehaarav" võib käia armumise või mõne teise erandjuhu kohta, kuid ei iseloomusta armastust üldiselt. Andres (arutelu) 16. oktoober 2013, kell 15:18 (EEST)[vasta]
Tere Andres!
Ei saa Sinuga täielikult nõustuda, üldises mõttes - ka osade filosoofide (nii kuidas olen lugeda jõudnud artikli sees raamatuid) ning üldiselt paljude inimeste jaoks- on armastus tunne ja/või tundeseisund. Ja "kõikehaarav" ei ahista see pole sama mis "muutumatu", "igavene"...
teisalt jälle, kui armastus on ka loomade "tunne" (näit "Kui elevandid nutavad") siis kuidas eristada- ei eristada nii päris ei saa - inim(ese)armastust (märkus: inimarmastus on filantroopiana defineeritud) ja loomade armastust (märkus: loomaarmastus on inimarmastuse vorm, mille objektiks? on kas loom? defineeritud) ... eks ole ju inimesed näinud kuidas loomad (näiteks kassid) oma laste eest hoolitsevad, see et nad metsloomi kardavad ja lapsed nende valda jätavad ei ole põhjend selle mõtte peast viskamiseks---- tunnet võib ka nende puhul "kõikehaaravaks" lugeda aga seda peab nägema-kogema- kassipoeg (kassipojad) käituvad oma emaga nii nagu nad ei käitu inimestega..... kui hoida kassipoega peo peal (alla 2 kuused) siis hakkab tal ema nähes süda kiiremini lööma (päris pulssi pole kätte saanud aga samas tõuseb neil südamelöögisagedus ka siis kui nad suurt lindu (näiteks harakat näevad).....
Mariina 16. oktoober 2013, kell 15:54 (EEST) alias Простота
Nojah, paljude jaoks on tunne (seda on ka esimeses lauses mainitud), aga paljude meelest ei ole.
"Kõikehaarav" on segase tähendusega niikuinii.
Loomade käitumine on muidugi inimeste armastusega sarnane, aga minu meelest seda tavaliselt ei nimetata armastuseks. Kui nimetatakse, võib selle kohta eraldi alajaotuse teha. Andres (arutelu) 16. oktoober 2013, kell 19:51 (EEST)[vasta]
Kui sa sõna "Kõikehaarav" niimoodi silma ette tõstad siis jah tõepoolest võib sõna viivuks mida eales tähenduse edastajaks saada-olla -Maailm on definitsioonis juba ja võib indikeerida ka laia tunneteringi ....
Kas tunde (vikipeedia kaudu tundmus) võib samastada emotsiooniga? või oleks vaja pisut täpsemaid definitsioone inimpsühholoogiateaduse kaudu...
Ma ei tea kuidas loomade tundeelu,emotsioone jms kirjeldatakse kas instinkt ehk pärand ehk DNA? ehk loomapsühholoogia või muu
Mariina 16. oktoober 2013, kell 20:31 (EEST) alias Простота
Tundmuseks nimetatakse vähemalt psühhiaatrias emotsiooni subjektiivset külge. Emotsioonid on ka loomadel, nii palju kui mina tean. Andres (arutelu) 16. oktoober 2013, kell 21:48 (EEST)[vasta]
Tere Andres!
Sa mõtlesid vast psühholoogia mitte psühhiaatria raames:
  • T. Bachmann, R.Maruste: "Psühholoogia laused", Kirjastus Ilo, Tallinn 2001.
  • lk 207- tundmused ja emotsioonid on lähedased, kuid mitte päris kokkulangevad mõisted. Mõiste tundmus on laiema, üldisema tähendusega, ja seda kasutatakse igasuguse vajaduste rahuldamisest või mitterahuldamisest või siis spontaanselt tekkiva subjektiivse reaktsiooni (tundeelamuse) tähistamiseks.

lk 208- Tundmused on oma loomult liigilise kogemuse vormiks, st emotsioone järgides ja neist juhindudes tagatakse liigi säilimine ja kestmine.

lk 207- Emotsioon tähistab aga tundmuse läbielamise konkreetset vormi, kus situatiivse tundmuse omadused on ilmekalt või selgelt välja kujunenud. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele.

  • lk 209: Emotsioonid on ka loomadel. Emotsionaalse sfääri füsioloogilised mehhanismid on inimestel ja loomadel võrdlemisi sarnased, tundmuste kvalitatiivne sisu aga hoopis erinev. Loomadel puuduvad kõrgemad tundmused: (lk 230) kõlbelised, intellektuaalsed ja esteetilised tundmused...
Mariina 17. oktoober 2013, kell 08:08 (EEST) alias Простота
Mõtlesin psühhiaatriat, mitte psühholoogiat. See õpikujutt on nahkne ja arusaamatu. Andres (arutelu) 17. oktoober 2013, kell 14:34 (EEST)[vasta]
Meil- siin maal, pole kumbagi saada, ei psühholoogiat ega psühhiaatriat (kuid paljud inimesed kipuvad siduma tunnetega pigem psühholoogiat kui psühhiaatriat) nii, et igaüks saab ise vaadata mida uurib psühholoogia ja mida psühhiaatria ja õpiku kaudu käesoleval ajal tegelikult osakest psühholoogiast ka kõrgkoolides õpetatakse. Minule hakkas silma õpetuse osa mis ütleb, et ka loomadel on emotsioonid ja tundmused, paljud teadlased sellega küll ei nõustu(ks)... nii, et armastuse tundmusmudel saab ka loomi sisaldada, tõsi küll täpsemalt definitsioon ei kajasta kas kõikidel loomadel on emotsioonid.
Mariina 17. oktoober 2013, kell 14:52 (EEST) alias Простота
Päris kõigil võib-olla mitte, aga selgroogsetel ikka. Segaseks jääb emotsiooni ja tundmuse vahekord. Andres (arutelu) 18. oktoober 2013, kell 13:09 (EEST)[vasta]

Mina ei paneks siia seda laulu. Armastuse teemal on tohutu palju laule. Andres (arutelu) 14. märts 2015, kell 08:50 (EET)[vasta]

Tere Andres!
eks tõsta ta siis minema, minu jaoks väljendab see laul globaalsemat armastust ja siin ma teisi laule tohutult palju ei tea, küll aga kõlab jah palju romantilise armastuse laule...
Mariina 14. märts 2015, kell 08:54 (EET) alias Простота

Minu meelest armastama hakkamine ei ole sobiv link, armumine aga küll. Andres (arutelu) 20. jaanuar 2019, kell 13:17 (EET)[vasta]

Võtsin järgneva välja kui teemakohatu.

Geograafia

Maailmast kui süsteemsest tervikust lähtumist peetakse akadeemilise teadusharu põhiprintsiibiks, teaduse määrab ära ka uuritav objekt. Integreerunud objekt eeldakse interdistsiplinaarseid sünteesuuringuid ja komponentidevaheliste seoste ning ka sõltuvuste käsitlemist. Tänapäeval elame ühiskonnas, mille oleku jaoks sobiks lihtsustult uurida sfääride kontseptsiooni, nt geograafilise sfääri arengu, olemuse ja funktsioneerimise vaatlemist, üleüldises süsteemis nii laiuti kui sügavuti. Geograafilise sfääri saavutamiseks, peab fenomen saavutama geosüsteemi üldised (globaalsus, transformatiivsus, interaktiivsus); ja ühiskonnasfääri spetsiifilised tunnused (spetsialiseerunud töötajad, spetsiifilised väärtuskategooriad).

Maa tervikuna oma looduslike ja ühiskondlike komponentidega on geograafiateaduse uurimisobjekt. Geograafiat kui õpetust maadest ja maailmast jaotatakse looduse - ja ühiskonnageograafiaks (societal geography). Selle järgi koosneb geosüsteem naturo- e loodussfääridest ja ühiskonnasfääridest.

Majandusgeograaf Mart Vabar on kirjeldanud geosüsteemi ühiskonnasfääri teket järgnevalt: “Kaks miljonit aastat tagasi hakkas inimkond biosfääri transformeerima, tekkis (genesis) sotsiosfäär kui geograafiline fenomen, mille olemus seisneb selle liikmete mõistuspärases koostöös eksisteerimiseks ja püsimajäämiseks vajalike tingimuste ning keskkonna kujundamisel.”[1]

Loodussfäärid on energosfäär, atmosfäär, terrasfäär, hüdrosfäär, biosfäär. Sotsiosfäärid (2-3 miljonit aastat) aga majandussfäär (10-15 tuhat aastat), haldussfäär (6-8 tuhat), kultuurisfäär (4-5 tuhat), tehnosfäär rohkem kui (200 ).

Illustreerimaks sotsiosfääri seoseid ja vastastikust sõltuvust võib ka sotsiosfääri vaadelda mudelina (maakera 'koopiana') lihtsustatult koostades järgmise sotsiosfääri mudeli, mille kõige sisemine ring (tuum) oleks sotsiosfäär (1), sellest järgmine majandussfäär (2), edasi haldussfäär (3), kultuurisfäär (4) ja kõige pealsem kihistis tehnosfäär (5).

Sfääre kirjeldatakse lühidalt läbi arenguetapi, aja, transformatiivsuse, põhifenomeni, interaktsiooni, globaalsuse, põhispetsialisatsioonide ja põhiväärtuste. Nii on sotsiosfääri põhifenomen bioloogiliste inimeste loova mõtlemise ja kõnevõime abil mõtestatud ja organiseeritud koostöö ning pidev loogilise informatsiooni vahetus.Interaktsioonina peetakse silmas mõistus abil elukeskkonda, on sellega pidevas funktsionaalses seoses.[2]

Andres (arutelu) 29. jaanuar 2019, kell 14:40 (EET)[vasta]

  1. ↑ Vabar 1999:14
  2. ↑ Mart Vabar 1999:88-89

Vastastikuste seoste lahtirullumine: nagu armumine, armastamine, armastuses elamine on armastus tõenäoliselt sündmuste jada[1] – protsess.

  1. ↑ vrd armastuse emotsiooniteooria
Seosetu lõik välja. Andres (arutelu) 6. märts 2019, kell 11:17 (EET)[vasta]
Seosetuid lõike on siin veelgi, nt "Läänemeresoome armastus" näeb välja nagu mingi veider nali. Ähmase seose armastusega võib leida üksnes lauses, mis sisaldab hägusa tähendusega sõna "topofiilia" (aga mispoolest puutub topofiilia armastusse rohkem kui koprofiilia, millest artikkel ei räägi, jääbki teadmata). Tundub, et siin on toimunud mingi suuremastaabiline jama. --85.253.66.82 18. mai 2019, kell 19:28 (EEST)[vasta]
Või näiteks suvaliste sõnastike rittaladumine kirjanduse all. On jabur hakata lisama iga artikli alla "Kirjanduseks" kõiki sõnaraamatuid, kus vastav märksõna sisaldub. Kogu sõnastike osa tuleks sealt lihtsalt kustutada. Aga praegu on terve artikkel niisugune, suvalises kohas on keegi seosetult heietama hakanud, saamata aru, mis vahe on teadvuse vaba voolu kirjeldaval modernistlikul romaanil ja entsüklopeediaartiklil. --85.253.66.82 18. mai 2019, kell 19:32 (EEST)[vasta]

Nojah, nüüd kustutati kogu kirjandus ära, sh asjalik osa. See kah päris hea mõte ei ole. Enivei, kui keegi ükskord julgeb sinna midagi tagasi panna, siis võiks uuema kirjanduse lisada: "Armastuse põhjendus. Pühendusteos Andres Luurele, filosoofile ja semiootikule". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019. Toimetanud Kalevi Kull ja Margus Ott. ISBN 9789949030231 --85.253.66.82 18. mai 2019, kell 19:41 (EEST)[vasta]

Artiklis viidatud teosed pyydsin tagasi panna. Sellise hiidloendi taastamise poolt ei ole. "Lisalugemist" alajaotus võib olla, aga ka see pole mõeldud kymnete teoste (et mitte öelda sadade) suvaliseks loetlemiseks. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 18. mai 2019, kell 20:07 (EEST)[vasta]
Kirjanduse loetelu ei ole viidete loetelu. See on mitte viidete kordus neile, kes ei viitsinud viiteid lugeda, vaid pigem soovituslik lisalugemine antud teemal, seepärast viidatakse seal enamasti ka tervikteostele või vähemalt teoste osadele, kus antud teemat on olulisel määral käsitletud. Mida teeb artikli "Armastus" kirjandusloetelus "Vabar, Mart. (1999). Majandusgeograafia. Tallinna Tehnikaülikool."? Usud sa tõsimeeli, et inimene, kes tahab armastuse kohta rohkem teada, läheb ja loeb majandusgeograafia õpikut ning ohkab pärast, olles kirjandussoovitusega igati rahul: "Jah, just nimelt sellest teosest saingi ma parima ülevaate armastusest!"? Kui jah, siis vajad ilmselt puhkust. Filosoofialeksikoni artikkel "Paradigma" ja sotsiaalpsühholoogia mõistesõnastik, no tõesti. Kirjandusloetelus võivad olla teosed, mida ei ole artiklis kasutatud, sest kasutamine ei puutu asjasse, asjasse puutub asjassepuutumus ehk teemakohasus. "Armastus" on laia sisuga artikkel, nii et keskmisest pikemad kirjanduse ja välislinkide loendid oleks loomulikud, aga need peaksid olema eelkõige teemakohased. Eestikeelsete allikate puhul võib veidi vabamalt võtta (on oluline, et eestikeelne lugeja saaks eestikeelsest vikist ka vähemalt mõne eestikeelse allika), net ingliskeelseid tuleks hinnata ka bibliograafilise ja kultuuriloolise relevantsuse seisukohalt - miks on välja valitud just kellegi Camilla Kronqvisti magistritöö, kas ta on armastuse vallas eriti silmapaistev rahvusvaheline autoriteet? Kõiki selleteemalisi magistritöid kogu maailmast me ju ei lingi. Ja miks pagana päralt on "Välislinkide" all mainitud tema litsentsiaadi- ja doktoriväitekirja, kui linke tegelikult polegi? Bibliograafiaid võiks natuke tõsisemalt võtta. --Oop (arutelu) 18. mai 2019, kell 23:37 (EEST)[vasta]
"Lisalugemist" ja "Kirjandus" ei ole samad asjad. Natuke toredat laupäevaõhtust lugemist sulle: Wikipedia:Further reading. :) Ja härra võib lahkelt parandusi teha. Eelnev olukord, kus artiklis oli loetletud sisuliselt sadu teoseid, ei olnud normaalne. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 19. mai 2019, kell 00:10 (EEST)[vasta]

Ma panin kirjanduse loetelu tagasi ning jätsin välja mõned ilmselgelt mitteteemakohased asjad, kõike ei jõudnud vaadata. On ka kaheldava väärtusega asju. Mina näen asja nii, et loetelusid saab lühendada, kui kirjutada artiklid kitsamate teemade kohta, aga juba nende väljatoomine on raske. Kirjanduse all loetletud allikate põhjal saab artikli alles koostada. See on praegu ikka alles katsetusjärgus. Pole kindel, kuidas seda üles ehitada. Pakun, et mitte distsipliinide, vaid küsimuste järgi. Ja muidugi ei mahu kõik ühte artiklisse ära, aga ma ei tea, kuidas jaotada. Andres (arutelu) 19. mai 2019, kell 06:17 (EEST)[vasta]

Võtsin välja kui tarbetu:

Teadus[muuda lähteteksti]

Teaduse vaatepunktist lähtuvalt on aluseks interdistsiplinaarsus – 'armastus' ei kuulu ühelegi teadusharule eksklusiivselt, sest ratsionaalne, ühtne teaduslik meetod on justkui müüt, midagi sellist reaalselt ei eksisteeri – tunnetusprotsessid pole normatiivsed.[1]

Armastusest saab kirjutada nii teadusliku positivistliku kontseptsiooni (abstraktne, ratsionaalne ja loogiline) kui ka avatud ressursi (mõisted, tulemused ja protseduurid) metoodikate printsiipe rakendades.[2] [3]

  1. ↑ Feyerabend; "Meetodi vastu."
  2. ↑ Blackburn 2002:333.
  3. ↑ Thomas Kuhn "Teadusrevolutsioonide struktuur"

Andres (arutelu) 19. mai 2019, kell 06:21 (EEST)[vasta]

Jaotis "Armastuse käsituste tulevik" tundub vähesisukas. Küsimust armastusest inimese ja roboti vahel on tõepoolest arutatud ja see kuulub muidu artikli teema alla küll. Andres (arutelu) 19. mai 2019, kell 06:25 (EEST)[vasta]

Sissejuhatus tuleks teha sidusamaks ja asjalikumaks. Näiteks on kahtlane, kas on mõtet mainida, et Ameerikas on armastus üks peamisi abiellumise põhjusi. Andres (arutelu) 19. mai 2019, kell 06:27 (EEST)[vasta]

Kustutasin jaotised "Armastus kirjanduses" ja "Armastus kunstis". Romeot ja Juliat tasub muidugi mainida, aga seda tuleks teistmoodi teha. Tõin siia ainult ühe lõigu, mis võib kuskil kasulik olla.

Mihhail Lotmani arvates, on luule ja eriti lüüriline luule armastusega tihedalt seotud – armastuseteema on luules valdav.[1]

  1. ↑ Mihhail Lotman, Poeedi armastus ja surm, Mihhail Lotmani veebipäevik, 2011.

Andres (arutelu) 19. mai 2019, kell 06:37 (EEST)[vasta]

Kirjandus[muuda lähteteksti]

Siin on praegu kaks jaotust nimega "Kirjandus". Ja üldse... kas äkki võiks teha artikli "Kirjandus armastuse kohta", "Armastus kirjanduses" vms ning selle pikema loendi sinna tõsta? Ivo (arutelu) 19. mai 2019, kell 06:52 (EEST)[vasta]

Jah, esialgu on nii, sest ma ei saa aru, kas teise võib kustutada.
Ma saan aru, et selle pika nimekirjaga on probleeme, aga kirjandus armastuse kohta ei ole eraldi teema.

Andres (arutelu) 19. mai 2019, kell 07:00 (EEST)[vasta]

See ei pruugi olla eraldi teema, aga mõistlik oleks see ikkagi alamartiklisse lükata. Hetkel on meil siin ikkagi üks üle 100 tuhande tähemärgine mammutartikkel, mida peaks kuidagi lühendama. Ivo (arutelu) 19. mai 2019, kell 07:22 (EEST)[vasta]
Küsimus ongi selles, kuidas alamartiklid teha. Näiteks võiks üks alamartikkel olla Romantiline armastus, ja siis võiks vastava osa kirjandusest sinna lükata, aga suurem osa juttu siin räägibki romantilisest armastusest. Nii et see tuleks ka päris pikk artikkel, millest omakorda tuleks midagi välja võtta. Ma ei ole kindel, kuidas seda teha, see selguks siis, kui oleks juba rohkem materjali. Andres (arutelu) 19. mai 2019, kell 07:28 (EEST)[vasta]

Kärpisin jaotist "Terminid". Ma arvan, et sellist jaotist pole tarvis, jätsin sisse ainult selle, mida põhimõtteliselt saaks kasutada. Platoonilise armastuse kohta öeldu viisin vastava artikli arutellu. Kustutasin jaotise "Semiootilised teooriad". Andres (arutelu) 19. mai 2019, kell 07:07 (EEST)[vasta]

Misasi on "Henry Fink, 1902"? Tsiteeritakse, aga viite lahtikirjutus puudub. Sisuliselt on tegu rämpsviitega. --Ehitaja (arutelu) 16. oktoober 2022, kell 02:31 (EEST)[vasta]

Parandasin viidet Helen Fisheri raamatu "Why We Love" järgi. Ei kontrollinud. --Andres (arutelu) 16. oktoober 2022, kell 15:05 (EEST)[vasta]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arutelu:Armastus&oldid=6222334"