Parthenon

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Vaade Parthenoni templile loodest
Parthenoni põhiplaan

Parthenon on Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel. See on ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel, mis valmis aastatel 447–438 eKr Pheidiase juhendamisel. Seda peetakse Vana-Kreeka klassikalise ajastu tähtsaimaks ehitusmälestiseks ning see on üks maailma tuntumaid ehitisi.

Parthenon (παρθενών) tähendab vanakreeka keeles neitsi elukohta; see viitab jumalanna Athenale.

Parthenon rajati vanema Athena templi varemete kohale, mis hävis pärslaste sissetungi ajal 498 eKr. Ehitustööde algataja oli Perikles.

Hoolimata nimest kasutati seda peamiselt varakambrina. Seal hoiti Ateena Mereliidu varasid.

Arhitektid ja ehitusmeistrid olid Iktinos ja Kallikrates. Frontoonide kujude ja friisil asuvate metoopide autor oli Pheidias ning arvatavasti ka tema õpilased Agorakritos ja Alkamenes. Friisil on kujutatud muu hulgas gigantomahhiat, kreeklaste ja amatsoonide võitlust, stseene Trooja sõjast ning kentauride ja lapiidide võitlust. Tümpanoni skulptuurid valmisid alles 432. aastal eKr. Neid peetakse ühtedeks Vana-Kreeka kunsti paremateks näideteks. Idaküljel, peasissekäigu kohal asuval tümpanonil on kujutatud Athena sündi Zeusi peast. Läänetümpanonil kujutati Athena ja Poseidoni võistlust Ateena kaitsepühakuks saamise pärast.

Tempel on ehitatud 16 km kaugusel asuvast Pentelikoni mäest saadud marmorist. Templi välissammastik koosnes 8 dooria stiilis sambast otstes ja 17 külgedel (see ei tähenda aga, et välissambaid oleks kokku 50). Nende läbimõõt oli 1,9 m ja kõrgus 10,4 m. Ülemiselt trepiastmelt mõõdetuna on Parthenon 30,9 meetrit lai ja 69,5 m pikk. Siseruum ehk cella oli 19,2 m lai ja 29,8 m pikk.

Templi sees cella's asus Pheidiase loodud kullast ja elevandiluust Athena kuju. Kuju nägu, käed ja jalad olid elevandiluust, silmad kalliskividest. 426. aastal lasi Rooma keiser viia Athena kuju Konstantinoopolisse, kus see hiljem ristisõdade ajal kaduma läks. Säilinud on Rooma-aegne koopia, mida hoitakse riiklikus arheoloogiamuuseumis. Cella oli seestpoolt ümbritsetud katust toestavate sammastega ja väljast friisiga, millel kujutati Panatenaiade rongkäiku ja Olümpose jumalaid (välja arvatud Hadest ja Hestiat).

6. sajandil muudeti Parthenon neitsi Maarjale pühendatud kristlikuks kirikuks. 1456. aastal, kui Ateena osmanite kätte langes, muudeti ehitis mošeeks. Selle juurde ehitati minarett, kuid hoonet ennast ümber ei ehitatud.

26. septembril 1687, kui veneetslased piirasid Ateenat, tabas püssirohuhoidlana kasutatud Parthenoni veneetslaste kahurikuul. Toimunud plahvatuses purunes suurem osa templist. Välissammastik taastati hiljem. Friisi säilinud osad ja paljud kujud viidi 1801. aastal Inglismaale, kus neid hoitakse Briti Muuseumis hoolimata Kreeka valitsuse nõuetest need tagastada.

1975. aastal hakati Parthenoni restaureerima. Tööd kestavad tänapäevani.