1868

◄ | 18. sajand | 19. sajand | 20. sajand | ►
◄ | 1830. aastad | 1840. aastad | 1850. aastad | 1860. aastad | 1870. aastad | 1880. aastad | 1890. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1864 | 1865 | 1866 | 1867 | 1868 | 1869 | 1870 | 1871 | 1872 | ► | ►►

1868. aasta (MDCCCLXVIII) oli 19. sajandi 68. aasta.

Sündmused maailmas

3. jaanuar – Tokugawa Yoshinobu võimult kukutamisega lõppes Jaapanis 700 aastat kestnud šogunaat ja algas Meiji restauratsioon.
27.–31. jaanuar – Jaapanis Boshini sõja käigus toimunud Toba-Fushimi lahingus saavutasid keiserlikud väed otsustava võidu.
24. veebruar – Andrew Johnsonist sai esimene USA president, kelle vastu on alustatud kriminaalmenetlust.
13. aprill – Briti väed vallutasid Robert Napier' juhtimisel Etioopia linna Magdala, pärast seda sooritas Etioopia keiser Tewodros II enesetapu.
10. juuni – mõrvati Serbia kuningas Mihailo III ja tema järglaseks sai Milan IV.
28. juuli – Ameerika Ühendriigid ratifitseerisid 14. paranduse põhiseaduses, millega mustanahalised said kodanikuõigused.
13. august – Peruus Arica (tänapäeval Tšiilis) lähedal toimunud tugeva maavärina tõttu hukkus hinnanguliselt 25 000 inimest ning maavärina tagajärjel tekkinud tsunami tekitas purustusi Hawaii saartel, Jaapanis ja Uus-Meremaal.
18. august – Prantsuse astronoom Pierre Jules Janssen avastas heeliumi, kui oli Indias Gunturis analüüsimas täieliku päikesevarjutuse ajal Päikese kromosfääri.
20. august – Walesis Abergele'i linna lähedal sõitis reisirong otsa parafiinõli vedanud kaubavagunitele. Õnnetuses hukkus 33 inimest.
23. september – Puerto Ricos Larese linnas algas Ramón Emeterio Betancese juhtimisel ülestõus Hispaania koloniaalvõimu vastu.
10. oktoober – Kuuba kuulutas end Hispaaniast iseseisvaks, mille järel puhkes kümneaastane sõda.
6. november – Oglalade pealik Punane Pilv sõlmis Teise Fort Laramie lepingu, millega lõppes tema sõda ja moodustati Suur siuude reservaat.
12. november – pärast oma isa Mongkuti surma krooniti Siiami kuningaks 15-aastane Chulalongkorn.
9. detsember – Londonis pandi tööle maailma esimesed valgusfoorid.

Sündmused Eestis

5. mai (vkj 23. aprill) – kehtima hakkas teorendilepingute sõlmimise keeld.^[1]
Mai lõpus sai Tartu ülikooli muinasteaduse muuseum ülikooli tiibhoones kasutusse uued ruumid.^[1]
Suve algul algas septembrini kestnud suur põud. Vili ikaldus sel aastal kõikjal.^[1]
9.–10. juuli (vkj 27.–28. juuni) – Carl Robert Jakobson käis Viljandis kooliõpetajate konverentsil välja mõtte luua Eesti Kirjameeste Selts (algse nimega: Eestikeele õppetuse raamatude laiali lautamise selts).^[1]
Augustis ilmus Juri Samarini teose "Okrainõ Rossii. Russkoe Baltijskoe pomorje" I osa, kus muu hulgas taotleti Baltimaade elukorralduse ühtlustamist Venemaa omaga.^[1]
18. oktoober (vkj 6. oktoober) – Carl Robert Jakobson pidas Tartus Vanemuise seltsis oma esimese isamaakõne.
10. detsember (vkj 28. november) – Tallinnas toimus Balti Raudtee Seltsi asutamiskoosolek, kus esimeheks valiti Eestimaa rüütelkonna peamees Alexander von der Pahlen ja peaaktsionärideks said Eestimaa mõisnikud ja Tallinna kaupmehed.^[1]
Eesti alal oli suur näljahäda. Sel aastal ületas suremus märgatavalt sündimuse.^[1]

Sündinud

19. jaanuar – Gustav Meyrink, Austria kirjanik
21. jaanuar – Felix Hoffmann, saksa keemik
8. veebruar – Walter Rothschild, briti pankur, poliitik ja zooloog
16. veebruar – Edward S. Curtis, USA etnoloog ja fotograaf
23. veebruar – W. E. B. DuBois, USA sotsioloog, ajaloolane ja kodanikuõiguste aktivist
14. märts – Emily Murphy, Kanada naisõiguslane
28. märts – Maksim Gorki, vene kirjanik
30. märts – Koloman Moser, Austria kunstnik
1. aprill – Edmond Rostand, prantsuse luuletaja ja näitekirjanik
6. mai – Gaston Leroux, prantsuse ajakirjanik ja kirjanik
14. mai – Magnus Hirschfeld, saksa arst ja seksuoloog
18. mai – Nikolai II, Venemaa keiser
5. juuni – James Connolly, iiri vabariiklane, sotsialist ja ametiühingujuht
4. juuli – Henrietta Swan Leavitt, USA astronoom
14. juuli – Gertrude Bell, inglise kirjanik ja maadeuurija
19. juuli – Florence Foster Jenkins, USA seltskonnadaam
6. juuni – Robert Falcon Scott, Briti mereväeohvitser ja polaaruurija
6. august – Paul Claudel, prantsuse luuletaja, draamakirjanik ja diplomaat
8. oktoober – Max Slevogt, saksa kunstnik ja illustreerija
23. oktoober – Frederick W. Lanchester, inglise insener
28. oktoober – James Connolly, USA kergejõustiklane, ajakirjanik ja kirjanik
4. november – La Belle Otero, Hispaania päritolu tantsija ja laulja
8. november – Felix Hausdorff, saksa matemaatik
9. november – Marie Dressler, Kanada näitleja
11. november – Édouard Vuillard, prantsuse kunstnik
19. november – Mihkel Neelus, Eesti tõstja ja maadleja
5. detsember – Arnold Sommerfeld, saksa füüsikateoreetik
9. detsember – Fritz Haber, saksa keemik
20. detsember – Harvey Firestone, USA tööstur
22. detsember – Jaan Tõnisson, eesti õigusteadlane, ajakirjanik ja poliitik
24. detsember – Emanuel Lasker, saksa maletaja, matemaatik ja filosoof
31. detsember – Charles Wallace Richmond, saksa ornitoloog

Surnud

10. veebruar – David Brewster, Briti teadlane
15. veebruar – William Rutter Dawes, inglise astronoom
13. aprill – Tewodros II, Etioopia keiser
23. mai – Kit Carson, Metsiku Lääne isiksus
11. august – Thaddeus Stevens, USA poliitik ja jurist
1. juuni – James Buchanan, USA president
7. juuli – Edward Coles, USA poliitik
1. september – Ferenc Gyulai, Ungari aadlik
9. september – Mzilikazi, Lõuna-Aafrika kuningas
9. oktoober – Howell Cobb, USA poliitik
17. oktoober – Laura Secord, 1812. aasta sõja kangelane
13. november – Gioachino Rossini, itaalia helilooja
13. november – David Tod, USA poliitik ja tööstur
13. detsember – Carl Friedrich Philipp von Martius, saksa botaanik ja maadeuurija

Viited

1 2 3 4 5 6 7 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 140

[Kronoloogia,_2007-1] 1 2 3 4 5 6 7 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 140

[1]