Homoseksuaalsus

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib inimeste homoseksuaalsusest; loomade homoseksuaalsuse kohta vaata artiklit Loomade homoseksuaalsus


Homoseksuaalsus ehk homoseksuaalne orientatsioon on seksuaalne orientatsioon, millele on iseloomulik romantiline või seksuaalne külgetõmme enamasti samast soost isikute poole ning enamasti samast soost isikutele suunatud seksuaalkäitumine. Homoseksuaalsuseks (ehk homoseksuaalseks identiteediks) nimetatakse ka seksuaalset identiteeti, mis tugineb sellisele külgetõmbemustrile, sellega seotud käitumismustrile ning kogukondlikule ühtekuuluvusele nendega, kellel on samasugused mustrid.[1][2]

Homoseksuaalsus on heteroseksuaalsuse ja biseksuaalsuse kõrval üks kolmest põhikategooriast, mis paikneb seksuaalse orientatsiooni kontiinumil.[1] Teadlaste seas valitseva konsensuse järgi ei ole seksuaalne orientatsioon valik.[3][4][5] Ei ole teada täpseid seksuaalse orientatsiooni kujunemise põhjuseid. Teadlased oletavad, et seksuaalse orientatsiooni määrab geneetiliste, hormonaalsete ja keskkonna tegurite kombinatsioon.[3][5][6] Nad eelistavad bioloogial tuginevaid teooriaid, mis enamast näevad põhjusena geneetilisi faktoreid, varast sünnieelset keskkonda või mõlemat. Osa teadlasi ühendavad geneetilised põhjused sotsiaalsete teguritega.[7][8] Teadlastel puudub laialdane tõendusmaterjal selle kohta, mis näitaks, et laste kasvatamisviis või varajased kogemused mängiks rolli seksuaalse orientatsiooni kujunemisel.[7] Vaatamata sellele, et osa inimesi peab homoseksuaalset tegevust ebaloomulikuks,[9] on teaduslikud uurimustööd näidanud, et homoseksuaalsus on normaalne ja loomulik variatsioon inimese seksuaalsuses.[10] Homoseksuaalsus ise ei ole negatiivsete psühholoogiliste tagajärgede põhjustajaks.[1][11] Puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis näitaksid, et seksuaalset orientatsiooni oleks võimalik muuta kasutades selleks psühholoogilist sekkumist.[12]

Homoseksuaalset naist kutsutakse lesbiks, meest geiks. Viimast kasutatakse mõnikord ka homoseksuaalsete inimeste üldnimetusena. Uurijatel on raske hinnata, et kui paljud inimesed identifitseerivad end homoseksuaalsetena või kui paljudel on olnud samast soost isikutega seksuaalseid suhteid. Muuhulgas seetõttu, kuna paljud geid ja lesbid ei avalikusta oma orientatsiooni homofoobia ja heteroseksistliku diskrimineerimise tõttu.[13] Mitmed geid ja lesbid on pühendunud samasoolises suhtes. Suhteliselt hiljutine poliitilise keskkonna muutus on teinud need paarid nähtavaks ning erinevad rahvaloendused on hakanud neid üle lugema.[14][15][16][17] Põhiliste psühholoogiliste näitajate poolest on homoseksuaalsed suhted samaväärsed heteroseksuaalsete suhetega.[2]

Samasoolisi suhteid ja homoseksuaalset praktikat on läbi aegade erinevates kultuurides nii imetletud kui hukka mõistetud. 19. sajandi lõpus algas globaalne liikumine, mis taotleb homoseksuaalsete inimeste laiemat nähtavust ja tunnustust ühiskonnas ning seaduslikke õigusi. Muuhulgas õigust  abielluda ja sõlmida kooselulapsendada ja olla lapsevanem, teenida sõjaväes, omada võrdset ligipääsu tervishoiu teenustele ja tööturule ning luua seadusandlus homoseksuaalsete noorte kiusamise vastu.

Mõistet "homoseksuaalsus" kasutatakse harilikult rääkides inimestest. Homoseksuaalset käitumist on täheldatud läbi ajaloo nii erinevates ühiskondades[18] kui ka loomariigis.[19][20][21][22][23]

Mõiste[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Terminid homoseksuaalsuse kohta.
Sõna teadaolev esmakasutus Károly Mária Kertbeny kirjas (1868).

"Homoseksuaalsus" on  kreeka-ladina hübriid. Liitsõna koosneb kreekakeelsest sõnast ὁμός (homos: 'võrdne', 'ühesugune', teaduses kasutusel eesliitena tähenduses 'sama')[24] ja ladinakeelsest sõnast sexualis ('sugueluline').[25] Sõna võttis esmakordselt kasutusele ungari ajakirjanik Károly Mária Kertbeny oma kirjas 1868. aastal.[26] Trükis ilmus see esmakordselt järgmisel aastal, kui Kertbeny avaldas anonüümselt poliitilise pamfletti.[27] Sõna pärineb 19. sajandi isiksusetüüpide süstematiseerimise traditsioonist. Selle kasutus on tugevasti mõjutanud kaasaegse seksuaalne orientatsiooni käsitluse kujunemist. Sõna saab kasutada kirjeldamaks isiku seksuaalset orientatsiooni, seksuaalset ajalugu või mina-käsitlust. Osa inimesi lükkab sõna tagasi, kuna nende arvates kätkeb see endas ainult seksuaalset käitumist, jättes kirjeldamata mitte-seksuaalsed romantilised tunded.

Eesti LGBT Ühing soovitab kasutada homoseksuaalsete inimeste kohta väljendeid "gei" ja "lesbi" või "homoseksuaalne mees" ja "homoseksuaalne naine".[28] Levinumateks sünonüümideks on "homoseksuaal", "omasooihar" ja kõnekeelne "homo". Osa inimesi ei soovitata esimest kasutada selle kliinilise tausta tõttu,[29] viimastel on aga negatiivne varjund. Meditsiinis kasutatakse termineid "mehed, kes seksivad meestega (MSM)" ja "naised, kes seksivad naistega (NSN)", kui räägitakse spetsiifiliselt seksuaalsest käitumisest.[30][31]

 Seksuaalne orientatsioon, identiteet ja käitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklites Seksuaalne orientatsioon, Seksuaalne identiteet ja Inimese seksuaalkäitumine.

Inimese seksuaalne orientatsioon, seksuaalkäitumine ja seksuaalne identiteet on lähedalt seotud, aga teineteisest erinevad mõisted. Seksuaalne identiteet viitab isiku kontseptsioonile iseendast, käitumine seksuaalaktidele ning orientatsioon külgetõmmetele.[32] Need kolm ei pea alati ühtima, kuna seksuaalne külgetõmme või käitumine ei pea olema alati kooskõlas inimese identiteediga. Näiteks võib inimene end määratleda heteroseksuaalsena, geina, lesbina või biseksuaalsena ilma, et tal oleks olnud üldse seksuaalseid kogemusi. Samuti võib inimesel olla olnud homoseksuaalseid kogemusi, aga ta ei pea end geiks, lesbiks või biseksuaaliks.[33] Samamoodi võib end gei või lesbina identifitseerinud isik aeg-ajalt omada seksuaalset kontakti vastassoo esindajaga, aga end mitte biseksuaalina määratlenud.[33] Inimeste kohta, kelle seksuaalne orientatsioon ei ühildu nende seksuaalse identiteediga, kasutatakse mõnikord terminit "kapis olema".

Mõnikord jäetakse eristamata seksuaalse orientatsiooni ja seksuaalse identiteedi. See tekitab käsitlustes erisuse selles, kas seksuaalne orientatsioon võib ajas muutuda. Uurijad, kes kahte mõistet omavahel ei erista lähtuvad kontseptsioonist, et seksuaalne orientatsioon on osadel inimestel kindlaks määratud, teistel aga voolav ning võimeline aja jooksul muutuma.[34] Teised eristavad seksuaalse orientatsiooni kui kaasasündinud külgetõmbe ning seksuaalse identiteedi kui millegi, mis võib inimese elu jooksul muutuda.[35] Viimasel juhul ei ole seksuaalne identiteet osa seksuaalsest orientatsioonist ning ei pea seetõttu ühtima isiku seksuaalse orientatsiooni või seksuaalse käitumisega.[36][37][38]

Demograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Seksuaalse orientatsiooni demograafia.
Geipaar
Lesbipaar

Seksuaalse orientatsiooni demograafiat on raske täpselt hinnata, kuna puuduvad usaldusväärsed andmed. Uuringu tulemuste hindamisel on oluline arvestada kasutatud kriteeriumiga, mille alusel on defineeritud orientatsiooni.[39] Paljudele inimestele võib olla vastumeelne end gei või biseksuaalina identifitseerida vaatamata samasoolisele külgetõmbele. Samasoolise külgetõmbega inimeste arv võib olla suurem kui nende arv, kes sellel külgetõmbel tegutsevad. See omakorda võib olla suurem kui arv, kes end identifitseerivad gei, lesbi või biseksuaalina.[40]

Alfred Kinsey esitas 1948. ja 1953. aastal raporti, mille järgi peaaegu 46% meesoost uuritavatest olid "reageerinud" seksuaalselt mõlemale soole enda elu jooksul. 37% oli olnud vähemalt üks homoseksuaalne kogemus.[41] Kinsey meetodeid on kritiseerinud John Tukey. Tema järgi ei ole uurimuses kasutatud juhuslikku valimit.[42][43] Hilisem uurimus üritas eemaldada algse valimi kallutatuse. Korrastatud tulemused olid sarnased Kinsey omadele.[44]

Olulisemate teaduslike tööde järgi on 2% kuni 11% inimestest olnud enda elus mingil kujul samasooline seksuaalne kogemus.[45][46][47][48][49][50][51][52][53][54] Kui teatatakse samasoolisest külgetõmbest ja/või käitumisest, siis on see protsent 16-21%.[53] 2006. aastal läbi viidud anonüümses küsitluses teatas 20% vastanutest oma homoseksuaalsetest tunnetest, samas ainult 2-3% vastanutest identifitseeris end homoseksuaalina.[55] 1992. aastal Suurbirtannia meeste seas läbi viidud uuringus teatas 6.1% vastanutest, et neil on olnud homoseksuaalseid kogemusi. Prantsusmaal oli samas uuringus aga vastanute protsent 4.1%.[56] Williamsi instituudi 2011. aasta aruandes on esitatud hinnang, et umbes 300 miljonist Ameerika Ühendriigi elanikust 3.5% on geid, lesbid või biseksuaalsed.[57]

Küsitlused[muuda | muuda lähteteksti]

2008. aasta küsitluse järgi on 13%-l brittidest olnud seksuaalne seksuaalne kontakt samast soost inimestega. Samas ainult 6% brittidest identifitseeris end homo- või biseksuaalina.[58] Suurbritannia riikliku statistikabüroo 2010. aastal avaldatud küsitluse järgi aga identifitseeris 95% end heteroseksuaalina, 1,5% homo- või biseksuaalina. 3,5% vastanutest andis ebamääraseid vastuseid nagu "ei tea", "muu" või ei vastanud küsimusele.[59]

2012. aasta küsitluse põhjal avaldati Ameerika Ühendriikides seninägematut demograafilist informatsiooni nende kohta, kes identifitseerisid end osana LGBT-st ehk lesbi, gei, biseksuaali või transsoolisena. Küsitluse põhjal hinnati, et 3.4% täiskasvanud ameeriklastest identifitseerib end osana LGBT-st. Vea ülemmääraks loeti ±1%.[60]

Vanus/sugu LGBT Mitte-LGBT Ei tea / keeldus vastamast
18–29 6,4% 90,1% 3,5%
30–49 3,2% 93,6% 3,2%
50–64 2,6% 93,1% 4,3%
65+ 1,9% 91,5% 6,5%
18–29, naised 8,3% 88,0% 3,8%
18–29, mehed 4,6% 92,1% 3,3%

2015. aastal küsitleti Suurbritannias 1632 täiskasvanud inimest. Neist 89% identifiseeris end heteroseksuaalina, 6% homoseksuaalina ja 2% biseksuaalina.[61] Uuringus osalejatel paluti end paigutada Kinsey' skaalale. 4% kõikidest täiskasvanutest valis skaalal väärtuse 6, mis tähendab, et nad identifitseerisid täielikult homoseksuaalina. Noorte täiskasvanute hulgas oli sama vastus 6%.[61]

Samal aastal viidi Ameerika Ühendriikides läbi sarnane uuring. Küsitleti 1000 täiskasvanut, kellest 89% identifitseeris end heteroseksuaalina, 4% homoseksuaalina (võrdselt mehi ja naisi) ning 4% biseksuaalsena.[62]

Kujunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Teadlaste seas valitseva arvamuse kohaselt ei ole seksuaalne orientatsioon valik.[63][64][65] See tähendab, et inimesed ei vali, kas nad on heteroseksuaalid, homoseksuaalid, biseksuaalid või aseksuaalid. 

Bioloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Seksuaalne orientatsioon ja bioloogia.

Seksuaalse orientatsiooni ja bioloogia vaheline seos on teaduses jätkuvaks uurimisaineks. Siiani ei ole kindlaks tehtud tegurit, mis üksinda määraks seksuaalse orientatsiooni. Erinevad uuringud osutavad lahknevatele ja sageli üksteisega vastuolus olevatele põhjustele. Teadlased oletavad, et seksuaalse orientatsiooni määrab geneetiliste, hormonaalsete ja sotsiaalsete tegurite kombinatsioon.[63][64][66] Seksuaalse orientatsiooni tekke põhjuste seletamisel on levinumad erinevad bioloogilised teooriad.[63] Bioloogilised teooriad näevad enamasti põhjustena geneetilisi faktoreid, varast sünnieelset keskkonda ja/või aju struktuuri. Osa teadlasi ühendavad geneetilised põhjused sotsiaalsete teguritega.[64][67][68] Teised teadlased usuvad, et seksuaalne orientatsioon määratakse juba eostamisel.[69] Samas puuduvad siiani teaduslikud kordusuuringud, mis toetaksid ükskõik millist bioloogilist tegurit seksuaalse orientatsiooni kujunemise põhjusena.[70]

Keskkond[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Seksuaalne orientatsioon ja keskkond.

Uurijad näevad keskkonnategurites võimaliku seksuaalse orientatsiooni kujunemise mõjutajat. Teadlastel puudub laialdane tõendusmaterjal selle kohta, mis näitaks et laste kasvatamisviis või varajased kogemused mängiks rolli seksuaalse orientatsiooni kujunemisel.[71][67] Sellegi poolest on osad uuringud sidunud laste kasvatamisviisi või perekondliku keskkonna mitte-heteroseksuaalsusega.[72][73] Samuti on üritatud seostada lapse ebatraditsioonilist soo väljendusviisi homoseksuaalsusega.[74][75][76] Mitmed uuringud on näidanud seaduspära, mille järgi iga vanem vend suurendab tõenäosust, et mehel tekib homoseksuaalne orientatsioon 28–48%. Teadlased näevad nii nimetatud vanema venna efekti põhjusena varast sünnieelset keskkonda, eriti sünnieelseid hormoone.[77][78][79][80][81] Sarnast seaduspära naiste ja vanemate õdede arvu vahel ei ole leitud.[82][83]

Homoseksuaalne praktika[muuda | muuda lähteteksti]

Geide seksuaalpraktika[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Meeste homoseksuaalsus.

Geide vahelise seksuaalpraktika kõige tavalisem vorm ei ole mitte anaalseks, nagu arvatakse, vaid põhilised praktikad on fellatio ja partneri masturbeerimine; pole selge, kumb neist on levinum.[84] Levinud praktika on ka reitevaheline ühe või suguelundite hõõrumine muude kehaosade vastu.[84] Siiski kuulub ka anaalseks levinud praktikate hulka.[85]

Suudlevad mehed; meestevaheline suudlus ei erine millegi poolest mehe ja naise vahelisest suudlusest.

Kuigi pärak on erootiliselt väga tundlik, ei ole andmeid, et homoseksuaalide seksuaalne nauding oleks suurem kui heteroseksuaalidel. Mõned heteroseksuaalid hoiduvad anaalseksist esteetilistel kaalutlustel (assotsiatsioon roojaga).[86]

Geide seksuaalpraktikate seas on veel anilingus ja fisting, mis on haruldasem ja mida seostatakse sadomasohhismiga.[87]

Geide seksuaalkäitumise individuaalsed eripärad on väga sarnased heteroseksuaalide omadele: esineb fetišismi, sageli räägitakse seksi ajal, mõned praktiseerivad grupiseksi, teised mitte (grupiseks võib seisneda kahe peenise panemises pärakusse)[88], samuti võib neil olla romantilisi ja seksuaalfantaasiaid kuulsustest ja tuttavatest.[88]

Lesbide seksuaalpraktika[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Naiste homoseksuaalsus.

Kuigi lesbilisi seksuaalkontakte mõnikord taunitakse, on enamiku meeste jaoks naistevahelised suudlused ja seksuaalkontaktid köitvad.[89] On ka mehi, kes "meheuhkuse" tõttu põlgavad naisi, kes saavad seksuaalset rahuldust ilma peeniseta. Lesbilises seksuaalsuhtes on esikohal naise partneri erootilisus ja välimus.[89]

Suudlevad naised.

Pole teada, milline seksuaalpraktika on lesbide seas kõige levinum; oletatakse, et see on cunnilingus G-punkti ja/või kõdisti stimuleerimisega.[89] Sagedane on "lesbiline 69".[89]

Sageli räägitakse tribadismist, mis seisneb häbemete hõõrumises teineteise vastu.[89] Seksuaalset naudingut ei saada seejuures mitte niivõrd partneri häbeme kui reite vastu hõõrumisest.[89]

Harvem esineb penetratsiooni[90], sealhulgas dildoga. Harvem on ka suguelundite stimuleerimine käega.[90]

On uuritud, kas lesbide huvi peeniseimitatsioonide vastu tuleb frustratsioonist päris peenise puudumise pärast. Ühtede uurijate järgi ei saa üldistust teha, teised on leidnud, et kunstpeenist kasutavatel lesbidel puudub seksuaalne ja afektiivne huvi meeste vastu.[91] Kunstpeenise kasutamine on lesbide jaoks suguelu "rikastamine".[91]

Haruldasemad praktikad on fisting, anaalseks (käe või dildo abil)[91]. Väga haruldased on sadomasohhistlikud praktikad, sealhulgas piitsutamine.[92]

On uuritud, kas rinnanibud on lesbidele seksuaalselt köitvad, ning enamik autoreid on leidnud, et huvi on enam-vähem samasugune nagu heteroseksuaalsetel meestel.[92]

Kultuurilugu[muuda | muuda lähteteksti]

Antiikkultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Homoseksuaalsus Vana-Kreekas.
Next.svg Pikemalt artiklis Homoseksuaalsus Vana-Roomas.
Brygose maalija. Alkaios ja Sappho. Atika punasefiguurilise kalathose A-pool. Umbes 470 eKr. Akragasest (Sitsiilia). Rooma koopia kreeka originaalist.Lesboselt pärit poetessi Sappho paljud armastusluuletused on pühendatud naistele. Tema järgi nimetatakse naissoost homoseksuaale lesbideks (see nimetus ulatub tagasi 19. sajandisse).
Tundmatu autor. Habemega Vana-Rooma mees penetreerimas habemeta noorukit, võib-olla orja. Vanarooma reljeef. Warreni karika A-pool. 1. sajandi esimene pool. Leitud väidetavalt Jeruusalemma lähedalt Bittirist (Bethther). Hõbe. Briti Muuseum, ülemine korrus, ruum 70.
Vanakreeka mees (paremal, lühikeste juustega) ja teismeline nooruk (vasakul, pikkade juustega) reitevahelises ühtes. Mustafiguuriline atika karikas. Vana-Kreeka, 550–525 eKr. Louvre, kreeka, etruski ja rooma mälestiste osakond, Sully tiib, Campana galerii, ruum 39. Campana kogust, saadud 1861.

Õhtumaa kõige vanemad mälestised (kirjandusteosed, kunstiteosed ja müüdid) samasooliste erootilistest suhetest on pärit Vana-Kreekast. Pederastia oli kasutusel kasvatusmeetodina. Platon kiitis seda "Phaidroses" ja "Pidusöögis", kuid "Seadustes" pani ette see keelata[93].

"Pidusöögis" võrdsustab Platon homoseksuaalsuse aktsepteerimist demokraatiaga ning selle keelamist, öeldes, et homoseksuaalsus on häbiväärne barbaritele nende despootlike valitsuste tõttu, nii nagu ka filosoofia ja sport, sest nähtavasti pole valitsejate huvides, et nende alamate vahel oleks suur sõprus.

Aristoteles ei nõustunud "Poliitikas" Platoniga, et homoseksuaalsus tuleb kaotada (2, 4). Barbarid, näiteks keldid, pidasid homoseksuaalsust eriliseks auks (2.6.6), kreetalased kasutasid seda rahvaarvu reguleerimiseks (2.7.5).

Poetess Sappho, kes oli pärit Lesboselt, pühendas naistele armastusluuletusi. 19. sajandil hakati seetõttu rääkima lesbilisest armastusest (siit ka lesbide nimetus). Paljude tema luuletuste lüürilised tegelased räägivad vastastikusest või vastamata kirest ja armastusest naiste vastu, kuid naistevahelisi seksuaalkontakte mainitakse vähe, ja needki mainimised on vaieldavad.[94] Sappho luules peetakse Aphroditet lesbiliste armastajate kaitsejumalannaks.[95]

Vana-Kreekas ei olnud homoseksuaalsuse ja heteroseksuaalsuse eristust. Peeti loomulikuks, et ilus keha ja suurepärane iseloom on erootiliselt ligitõmbavad sõltumata soost. Mõnede isikute, näiteks Aleksander Suure ja stoik Zenoni puhul märgiti ära seksuaalset huvi ainult poiste ja meeste vastu. Seda peeti maitse ja eelistuse asjaks, millel pole moraalset tähtsust. Küll aga peeti moraalselt oluliseks mõõdukust seksuaalsuses.

Tehti vahet aktiivse ja passiivse rolli vahel. Passiivset rolli, eriti penetratsiooni puhul, peeti vabadele kodanikele häbistavaks. Orjade, naiste ja habemeta noorukite puhul ei olnud sel moraalset tähtsust. Täiskasvanud meeste vahelisi armusuhteid siiski oli ja neile ei vaadatud väga halvasti. Ligitõmbavust meestele peeti sageli mehelikkuse märgiks. Homoseksuaalseid suhteid omistati Zeusile ja teistele jumalatele ning näiteks ka Achilleusele ja Heraklesele.

Ideaalseks homoseksuaalseks suhteks peeti pederastiat täisealise mehe (armastaja, erastēs) ja habemeta nooruki (armastatu, erōmenos) vahel. Selline sue oli reglementeeritud. Oli ette nähtud kurameerimise rituaal, mille juurde käis muuhulgas kingituste tegemine (võidi kinkida näiteks kukk). Armastaja pidi näitama, et ta ei ole armastatust huvitatud ainult seksuaalselt. Armastatu ei tohtinud kergesti järele anda. Kui konkureeris mitu armastajat, pidi ta valima õilsama. Sageli kasutati penetratsiooni asemel reitevahelist ühet, näod teineteise poole pööratud. Kui armastatul hakkas habe kasvama, tuli armuvahekord lõpetada.

Suhtumine homoseksuaalsusesse oli piirkonniti erinev. Mõnel pool Joonias ei olnud see soositav, seevastu Elises ja Boiootias (sealhulgas Teebas) oli see heakskiidetav. Teebas oli ka 500 homoseksuaalsest armastajast koosnev väeüksus, mis oli vapruse poolest kuulus ("Pidusöögis" soovitas Platon just niisugust väeüksust).

Homoseksuaalsete praktikate regulatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

Antiik-Kreekas põlati küll täiskasvanud meeste vahelist homoseksuaalsust, kuid ülistati mehe ja poisi vahelist kasvatuslikku suhet (pederastia). Ka hiljem on homoseksuaalne praktika keeldudele vaatamata levinud meestekesksetes institutsioonides (kloostrid, sõjavägi, vanglad, poistekoolid), kus see võib olla üks võimusuhete väljendusviise.

Kristluses on homoseksuaalsus keelatud, seda peetakse patuks. Kristlikust kultuurist tulenevalt on Läänes (sh nt Nõukogude Liidus) homoseksuaalsust pikka aega kriminaliseeritud (pederastia (kuritegu)), hilisematel sajanditel peeti seda 90% ulatuses meesterahvaste haiguseks. Tänapäeval peetakse seda üha laiemalt loomulikuks, kuid ka veendumus, et homoseksuaalsus on haiguslik nähe, ei ole tänini sugugi kadunud.

1971. aastal tunnistati Soomes seaduslikuks homoseksuaalsed suhted täiskasvanute vahel. Diskrimineerimisvastane kaitse garanteeriti alates 1995. aastast ning alates 1996. aastast kehtivas rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis RHK-10 ei tule soolist sättumust häireks lugeda. Vaatamata sellele on käesoleva ajani homoseksuaalsuse ühiskondlik aktsepteerimine vaidlemata küsimus.[96]

1973. aastal kustutas Ameerika Psühhiaatriaassotsiatsioon homoseksuaalsuse psüühikahäirete nimekirjast.[97] Maailma Tervishoiuorganisatsiooni Rahvusvahelisest Haiguste Klassifikatsioonist kaotati homoseksuaalsus kui diagnoos, mille statistikat sooviti koguda, 1990. aastal.[98]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Sexual orientation, homosexuality and bisexuality". American Psychological Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. august 2013. Vaadatud 16. mai 2017. 
  2. 2,0 2,1 "Case No. S147999 in the Supreme Court of the State of California, In re Marriage Cases Judicial Council Coordination Proceeding No. 4365(...) – APA California Amicus Brief — As Filed" (PDF). p. 30. Vaadatud 16. mai 2017. 
  3. 3,0 3,1 Frankowski BL; American Academy of Pediatrics Committee on Adolescence (Juuni 2004). "Sexual orientation and adolescents". Pediatrics 113 (6): 1827–32. doi:10.1542/peds.113.6.1827. PMID 15173519. 
  4. Gloria Kersey-Matusiak (2012). Delivering Culturally Competent Nursing Care. Springer Publishing Company. p. 169. ISBN 0826193811. Vaadatud 12. mai 2017. "Enamus meditsiiniorganisatsioone ei näe seksuaalset orientatsiooni valikuna." 
  5. 5,0 5,1 Mary Ann Lamanna, Agnes Riedmann, Susan D Stewart (2014). Marriages, Families, and Relationships: Making Choices in a Diverse Society. Cengage Learning. p. 82. ISBN 1305176898. Vaadatud 11. veebruar 2016. "Põhjust, miks osadel inimestel kujuneb välja gei seksuaalne identiteet, ei ole lõplikult kindlaks määratud. Sarnaselt nagu me veel ei saa aru heteroseksuaalsuse kujunemisest. Ameerika Psühholoogia Ühendus (APA) on seisukohal, et mitmed erinevad tegurid mõjutavad isiku seksuaalsust. APA poolt välja antud värske kirjandus ütleb, et seksuaalne orientatsioon ei ole valik, mida saaks muuta nagu isik soovib. Seksuaalne orientatsioon on tõenäoliselt keeruliste keskkonna, kognitiivsete ja bioloogiliste faktorite vaheliste mõjude tulem... mis on kujunenud varases eas. [Tõendid vihjavad], et bioloogilised faktorid nagu geneetika või kaasasündinud hormonaalsed tegurid mängivad inimese seksuaalsuse kujunemisel olulist rolli. (Ameerika Psühholoogia Ühendus 2010)." 
  6. Gail Wiscarz Stuart (2014). Principles and Practice of Psychiatric Nursing. Elsevier Health Sciences. p. 502. ISBN 032329412X. Vaadatud 12. mai 2017. "Puuduvad lõplikud tõendid, mis toetaks ükskõik millist homoseksuaalsuse kujunemise põhjust. Sellele vaatamata on enamus teadlasi seisukohal, et bioloogilised ja seotsiaalsed tegurid mõjutavavd seksuaalse orientatsiooni kujunemist." 
  7. 7,0 7,1 "Submission to the Church of England’s Listening Exercise on Human Sexuality". The Royal College of Psychiatrists. Vaadatud 12. mai 2017. 
  8. Långström, N.; Rahman, Q.; Carlström, E.; Lichtenstein, P. (2008). "Genetic and Environmental Effects on Same-sex Sexual Behavior: A Population Study of Twins in Sweden". Archives of Sexual Behavior 39 (1): 75–80. doi:10.1007/s10508-008-9386-1. PMID 18536986. 
  9. Robinson, B. A. (2010). "Divergent beliefs about the nature of homosexuality". Religious Tolerance.org. Vaadatud 16. mai 2017. 
  10. American Psychological Association: Resolution on Appropriate Affirmative Responses to Sexual Orientation Distress and Change Efforts
  11. ""Therapies" to change sexual orientation lack medical justification and threaten health". Pan American Health Organization. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. mai 2012. Vaadatud 17. mai 2017.  archived here .
  12. American Psychological Association: Resolution on Appropriate Affirmative Responses to Sexual Orientation Distress and Change Efforts
  13. LeVay, Simon (1996). Queer Science: The Use and Abuse of Research into Homosexuality. Cambridge: The MIT Press ISBN 0-262-12199-9
  14. Matt O'Brien. "Census statistics show quarter of California same-sex couples raising kids". The Mercury News, 22. juuni 2011. Kasutatud 17. mai 2017.
  15. Shannan Bowen. "Region saw increase in same-sex households". Star-News, 30. juuni 2011. Kasutatud 17. mai 2017.
  16. Susan Donaldson James. "Census 2010: One-Quarter of Gay Couples Raising Children". ABC News, 23. juuni 2011. Kasutatud 17. mai 2017.
  17. Shaun Knittel. "87% Increase in Same-Sex Nevada Households Since 2000". Edge Media Network, 11. august 2011. Kasutatud 17. mai 2017.
  18. Crompton, Louis (2003). Homosexuality and Civilization. Cambridge, Massachusetts: Belknap Press. ISBN 0-674-01197-X.
  19. "Same-sex Behavior Seen In Nearly All Animals, Review Finds". ScienceDaily. 
  20. 1,500 animal species practice homosexuality. The Medical News, 23 October 2006
  21. Sommer, Volker & Paul L. Vasey (2006), Homosexual Behaviour in Animals, An Evolutionary Perspective. Cambridge University Press, Cambridge. ISBN 0-521-86446-1
  22. Harrold, Max (16 February 1999). "Biological Exuberance: Animal Homosexuality and Natural Diversity". The Advocate, reprinted in Highbeam Encyclopedia. Retrieved 10 September 2007.
  23. Bagemihl, Bruce (1999), Biological Exuberance: Animal Homosexuality and Natural Diversity, St. Martin's Press, ISBN 0-312-19239-8
  24. "homo-". Dictionary.com. Kasutatud 17. mai 2017.
  25. Vääri, Eduard; Kleis, Richard; Silvet, Johannes. (2006). Võõrsõnade leksikon. [Tallinn]: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 958. 
  26. "Constructing the Hetero, Homo, Bi System". OutHistory. Kasutatud 17. mai 2017.
  27. Matthew D. Johnson. "Homosexuality". Kasutatud 17. mai 2017.
  28. Eesti LGBT Ühing. "Soovitusi sõnakasutuseks". Kasutatud 17. mai 2017.
  29. Media Reference Guide (citing AP, NY Times, Washington Post style guides), GLAAD. Retrieved 10 May 2007.
  30. Liilia Lõhmus, Aire Trummal. "HIV/AIDS-iga seotud teadmised ja käitmine gay-internetilehekülgi külastavate meeste seas". Tervise Arengu Instituut, 2004. Kasutatud 17. mai 2017.
  31. Gorgos, L. M.; J. M. Marrazzo (2011). "Sexually Transmitted Infections Among Women Who Have Sex With Women"Clinical Infectious Diseases53 (suppl 3): S84–S91. doi:10.1093/cid/cir697ISSN 1058-4838.
  32. Reiter L. (1989). "Sexual orientation, sexual identity, and the question of choice". Clinical Social Work Journal 17: 138–50. doi:10.1007/bf00756141. 
  33. 33,0 33,1 "Appropriate Therapeutic Responses to Sexual Orientation". American Psychological Association. pp. 63, 86. Vaadatud 22. mai 2017. "Seksuaalse orientatsiooni identiteet - mitte seksuaalne orientatsioon - tundub muutvat psühhoteraapia, toetusgruppide ja olulistel isiku elu muutvatel sündmustel." 
  34. "Question A2: Sexual orientation". Centre for Addiction and Mental Health. Originaali arhiivikoopia seisuga . Vaadatud 22. mai 2017. 
  35. "Appropriate Therapeutic Responses to Sexual Orientation". American Psychological Association. 2009. pp. 63, 86. Vaadatud 22. mai 2017. 
  36. Sinclair, Karen, About Whoever: The Social Imprint on Identity and Orientation, NY, 2013 ISBN 9780981450513
  37. Rosario, M.; Schrimshaw, E.; Hunter, J.; Braun, L. (2006). "Sexual identity development among lesbian, gay, and bisexual youths: Consistency and change over time". Journal of Sex Research 43 (1): 46–58. doi:10.1080/00224490609552298. 
  38. Ross, Michael W.; Essien, E. James; Williams, Mark L.; Fernandez-Esquer, Maria Eugenia. (2003). "Concordance Between Sexual Behavior and Sexual Identity in Street Outreach Samples of Four Racial/Ethnic Groups". Sexually Transmitted Diseases (American Sexually Transmitted Diseases Association) 30 (2): 110–113. doi:10.1097/00007435-200302000-00003. PMID 12567166. 
  39. LeVay, Simon (1996). Queer Science: The Use and Abuse of Research into Homosexuality. Cambridge: The MIT Press ISBN 0-262-12199-9
  40. Black, Dan; Gates, Gary; Sanders, Seth; Taylor, Lowell (2000). "Demographics of the Gay and Lesbian Population in the United States: Evidence from Available Systematic Data Sources". Demography 37 (2): 139–154. doi:10.2307/2648117. PMID 10836173. 
  41. Sexual Behavior in the Human Male, p. 656
  42. David Leonhardt (28. juuli 2000). "John Tukey, 85, Statistician; Coined the Word 'Software'". The New York Times. 
  43. "Biography 15.1, John W. Tukey (1915–2000)". Vaadatud 20. mai 2017.  John Tukey criticizes sample procedure
  44. "Book Review by Martin Duberman, The Nation, November 3, 1997".  Martin Duberman on Gebhart's "cleaning" of data
  45. "The sexual behavior of men in the United States". Family Planning Perspectives 25 (2): 52–60. 1993. doi:10.2307/2136206. JSTOR 2136206. PMID 8491287. 
  46. Binson, Diane; Michaels, Stuart; Stall, Ron; Coates, Thomas J.; Gagnon, John H.; Catania, Joseph A. (1995). "Prevalence and Social Distribution of Men Who Have Sex with Men: United States and Its Urban Centers". The Journal of Sex Research 32 (3): 245–54. doi:10.1080/00224499509551795. JSTOR 3812794. 
  47. "Sexual lifestyles and HIV risk". Nature 360 (6403): 410–2. Detsember 1992. doi:10.1038/360410a0. PMID 1448163. 
  48. Laumann, E. O., Gagnon, J. H., Michael, R. T., & Michaels, S. (1994). The social organization of sexuality: Sexual practices in the United States. Chicago: University of Chicago Press.
  49. Wellings, K., Field, J., Johnson, A., & Wadsworth, J. (1994). Sexual behavior in Britain: The national survey of sexual attitudes and lifestyles. London, UK: Penguin Books.
  50. Investigators ACSF (1992). "AIDS and sexual behaviour in France". Nature 360 (6403): 407–409. doi:10.1038/360407a0. PMID 1448162. 
  51. "Prevalence and patterns of same-gender sexual contact among men". Science 243 (4889): 338–48. Jaanuar 1989. doi:10.1126/science.2911744. PMID 2911744. 
  52. "The prevalence of homosexual behavior and attraction in the United States, the United Kingdom and France: results of national population-based samples". Archives of Sexual Behavior 24 (3): 235–48. Juuni 1995. doi:10.1007/BF01541598. PMID 7611844. 
  53. 53,0 53,1 Hope, Debra A, toim. (2009). "Contemporary Perspectives on Lesbian, Gay, and Bisexual Identities". Nebraska Symposium on Motivation 54. doi:10.1007/978-0-387-09556-1. ISBN 978-0-387-09555-4. 
  54. Bogaert AF (September 2004). "The prevalence of male homosexuality: the effect of fraternal birth order and variations in family size". Journal of Theoretical Biology 230 (1): 33–7. doi:10.1016/j.jtbi.2004.04.035. PMID 15275997.  Baegart väidab, et "meeste homoseksuaalsuse esinemise sagedus on vaieldav. Üks laialt levinud varaseid hinnanguid annab homoseksuaalsuse esinemise sageduseks meeste seas umbes 10% (näiteks Marmor, 1980; Voeller, 1990). Osa hilisemaid andmeid toetavad seda hinnangut (Bagley and Tremblay, 1998). Samas kõige värskemad rahvuslikud andmed alandavad seda varast hinnangut (näiteks 1–2% in Billy et al., 1993; 2–3% in Laumann et al., 1994; 6% in Sell et al., 1995; 1–3% in Wellings et al., 1994). Arvestama peab aga ka seda, et homoseksuaalsus on erinevates uuringutes erinevalt defineeritud. Näiteks osa uurijaid kasutavad homoseksuaalsuse defineerimisel ainult samasoolist käitumist (näiteks Billy et al., 1993). Paljud hilisemad seksuoloogid hindavad külgetõmmet olulisemaks kui käitumine (näiteks Bailey et al., 2000; Bogaert, 2003; Money, 1988; Zucker and Bradley, 1995)." (Lk 33). Lisaks: "...homoseksuaalsuse esinemise sagedus meeste seas (eriti samasooline külgetõmme) varieerub ajas ja ühiskondades (ja on selle pärast nn. "liikuv märklaud"). Osaliselt sõltub see muutus kahest tegurist: (1) variatsioonist sündimuskordaja või pere suurusest ning (2) vanema venna efektist. Seega isegi juhul, kui suudetakse seksuaalset orientatsiooni ühes riigis kindlal ajal mõõta, ei ole see lõplik arv. Homoseksuaalsuse esinemine on muutuv ja ei ole seepärast üldistatav ei ajas ega ka erinevates ühiskondades." (Lk 33).
  55. McConaghy N, Hadzi-Pavlovic D, Stevens C, Manicavasagar V, Buhrich N, Vollmer-Conna U. (2006). "Fraternal birth order and ratio of heterosexual/homosexual feelings in women and men." Journal of Homosexuality 51(4): 161–74
  56. "Sexual Behavior Levels Compared in Studies In Britain and France". nytimes.com. 8. detsember 1992. Vaadatud 20. mai 2017. 
  57. Gary Gates (Aprill 2011). "How many people are lesbian, gay, bisexual, and transgender?" (PDF). The Williams Institute". p. 1. Vaadatud 20. mai 2017. 
  58. "Sex uncovered poll: Homosexuality". London: Guardian. 26. oktoober 2008. Vaadatud 20. mai 2017. 
  59. Harford, Tim (1. oktoober 2010). "More or Less examines Office for National Statistics figures on gay, lesbian and bisexual people". BBC. Vaadatud 20. mai 2017. 
  60. Gates, Gary J.; Newport, Frank (18. oktoober 2012). "Special Report: 3.4% of U.S. Adults Identify as LGBT". Gallup. 
  61. 61,0 61,1 YouGov. ""YouGov Survey Results"". 2015. Kasutatud 11. mai 2017.
  62. Yougov. ""Yougov report"". 2015. Kasutatud 11. mai 2017.
  63. 63,0 63,1 63,2 Frankowski BL; American Academy of Pediatrics Committee on Adolescence (2004). "Sexual orientation and adolescents". Pediatrics 113 (6): 1827–32. doi:10.1542/peds.113.6.1827. PMID 15173519. 
  64. 64,0 64,1 64,2 Mary Ann Lamanna; Agnes Riedmann; Susan D Stewart (2014). Marriages, Families, and Relationships: Making Choices in a Diverse Society. Cengage Learning. p. 82. ISBN 1305176898. Vaadatud 11. veebruar 2016. "Põhjust, miks osadel inimestel kujuneb välja gei seksuaalne identiteet, ei ole lõplikult kindlaks määratud. Sarnaselt nagu me veel ei saa aru heteroseksuaalsuse kujunemisest. Ameerika Psühholoogia Ühendus (APA) on seisukohal, et mitmed erinevad tegurid mõjutavad isiku seksuaalsust. APA poolt välja antud värske kirjandus ütleb, et seksuaalne orientatsioon ei ole valik, mida saaks muuta nagu isik soovib. Seksuaalne orientatsioon on tõenäoliselt keeruliste keskkonna, kognitiivsete ja bioloogiliste faktorite vaheliste mõjude tulem... mis on kujunenud varases eas. [Tõendid vihjavad], et bioloogilised faktorid nagu geneetika või kaasasündinud hormonaalsed tegurid mängivad inimese seksuaalsuse kujunemisel olulist rolli. (Ameerika Psühholoogia Ühendus 2010)." 
  65. Gloria Kersey-Matusiak (2012). Delivering Culturally Competent Nursing Care. Springer Publishing Company. p. 169. ISBN 0826193811. Vaadatud 10. jaanuar 2016. "Enamus tervise või vaimse tervise organisatsioonid ei näe seksuaalset orientatsiooni valikuna." 
  66. Gail Wiscarz Stuart (2014). Principles and Practice of Psychiatric Nursing. Elsevier Health Sciences. p. 502. ISBN 032329412X. Vaadatud 11. veebruar 2016. "Puuduvad lõplikud tõendid, mis toetaks ükskõik millist homoseksuaalsuse kujunemise põhjust. Sellele vaatamataon enamus teadlasi seisukohal, et bioloogilised ja seotsiaalsed tegurid mõjutavavd seksuaalse orientatsiooni kujunemist." 
  67. 67,0 67,1 "Submission to the Church of England’s Listening Exercise on Human Sexuality". The Royal College of Psychiatrists. Vaadatud 13. juuni 2013. 
  68. Långström, Niklas; Qazi Rahman; Eva Carlström; Paul Lichtenstein (7. juuni 2008). "Genetic and Environmental Effects on Same-sex Sexual Behaviour: A Population Study of Twins in Sweden". Archives of Sexual Behavior (Archives of Sexual Behavior) 39 (1): 75–80. doi:10.1007/s10508-008-9386-1. PMID 18536986. 
  69. Vare, Jonatha W., and Terry L. Norton. "Understanding Gay and Lesbian Youth: Sticks, Stones and Silence." Cleaning House 71.6 (1998): 327-331: Education Full Text (H.W. Wilson). Web. 19. aprill 2012.
  70. "Sexual orientation, homosexuality and bisexuality". American Psychological Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. august 2013. Vaadatud 11. mai 2017. 
  71. "Sexual Orientation". American Psychiatric Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. juuli 2011. Vaadatud 1. jaanuar 2013. 
  72. Långström, Niklas; Qazi Rahman; Eva Carlström; Paul Lichtenstein (7. juuni 2008). "Genetic and Environmental Effects on Same-sex Sexual Behaviour: A Population Study of Twins in Sweden". Archives of Sexual Behavior (Archives of Sexual Behavior) 39 (1): 75–80. doi:10.1007/s10508-008-9386-1. PMID 18536986. 
  73. Schumm, Walter R. (November 2010). "CHILDREN OF HOMOSEXUALS MORE APT TO BE HOMOSEXUALS? A REPLY TO MORRISON AND TO CAMERON BASED ON AN EXAMINATION OF MULTIPLE SOURCES OF DATA". Journal of Biosocial Science 42 (06): 721–42. doi:10.1017/S0021932010000325. PMID 20642872. Vaadatud 6. september 2014. 
  74. Bearman, Peter; Brückner, Hannah (2002). "Opposite-sex twins and adolescent same-sex attraction" (PDF). American Journal of Sociology 107: 1179–1205. doi:10.1086/341906. 
  75. Bem, Daryl (11. oktoober 2008). "Is There a Causal Link Between Childhood Gender Nonconformity and Adult Homosexuality?". Journal of Gay & Lesbian Mental Health 12 (1-2): 61–79. doi:10.1300/J529v12n01_05. Vaadatud 10. september 2014. 
  76. "Sexual orientation and childhood gender nonconformity: evidence from home videos". Dev Psychol 44 (1): 46–58. 2008. doi:10.1037/0012-1649.44.1.46. PMID 18194004. 
  77. "The relation of birth order to sexual orientation in men and women". J Biosoc Sci 30 (4): 511–9. 1998. doi:10.1017/S0021932098005112. PMID 9818557. 
  78. "Birth order, sibling sex ratio, and maternal miscarriages in homosexual and heterosexual men and women". Personality and Individual Differences 30: 543–552. 2001. doi:10.1016/S0191-8869(00)00051-9. 
  79. Blanchard R (September 2001). "Fraternal birth order and the maternal immune hypothesis of male homosexuality". Horm Behav 40 (2): 105–14. doi:10.1006/hbeh.2001.1681. PMID 11534970. 
  80. "O brother, where art thou? The fraternal birth-order effect on male sexual orientation". Proc. Natl. Acad. Sci. U.S.A. 103 (28): 10531–2. 2006. doi:10.1073/pnas.0604102103. PMC 1502267. PMID 16815969. 
  81. Rahman Q.; Clarke K.; Morera T. (2009). "Hair whorl direction and sexual orientation in human males". Behavioral Neuroscience 123 (2): 252–256. doi:10.1037/a0014816. PMID 19331448. 
  82. Bogaert AF (2005). "Sibling sex ratio and sexual orientation in men and women: new tests in two national probability samples". Arch Sex Behav 34 (1): 111–6. doi:10.1007/s10508-005-1005-9. PMID 15772774. 
  83. Blanchard, R; Lippa, RA (2007). "Birth order, sibling sex ratio, handedness, and sexual orientation of male and female participants in a BBC internet research project". Arch Sex Behav36 (2): 163–76. doi:10.1007/s10508-006-9159-7PMID 17345165.
  84. 84,0 84,1 Aldo Pereira. Vida Intima – Enciclopédia do amor e do sexo, Abril Cultural, 1981, kd 1, lk 223.
  85. Gabriel Rotello. Comportamento sexual e AIDS: a cultura gay em transformação, Edicoes GLS, 1998, lk 59 ja 99. ISBN 85-86755-04-4
  86. Aldo Pereira. Vida Intima – Enciclopédia do amor e do sexo, Abril Cultural, 1981, kd 1, lk 224.
  87. Aldo Pereira. Vida Intima – Enciclopédia do amor e do sexo, Abril Cultural, 1981, kd 1, lk 225.
  88. 88,0 88,1 Aldo Pereira. Vida Intima – Enciclopédia do amor e do sexo, Abril Cultural, 1981, kd 1, lk 227–228.
  89. 89,0 89,1 89,2 89,3 89,4 89,5 Aldo Pereira. Vida Intima – Enciclopédia do amor e do sexo, Abril Cultural, 1981, kd 1, lk 185.
  90. 90,0 90,1 Aldo Pereira. Vida Intima – Enciclopédia do amor e do sexo, Abril Cultural, 1981, kd 1, lk 186.
  91. 91,0 91,1 91,2 Aldo Pereira. Vida Intima – Enciclopédia do amor e do sexo, Abril Cultural, 1981, kd 1, p.187.
  92. 92,0 92,1 Aldo Pereira. Vida Intima – Enciclopédia do amor e do sexo, Abril Cultural, 1981, kd 1, lk 188.
  93. Seadused 636d, 835e
  94. Denys Page. Sappho and Alcaeus, Oxford UP, 1959, lk 142–146.
  95. Conner, Randy P. Cassell's Encyclopedia of Queer Myth, Symbol and Spirit. UK: Cassell, 1998, lk 64.
  96. Tõlkijad Merle Nuia, Ester Pihl,"Seksuaalsus", AS Medicina, lk 132 – 133, 2009, ISBN 978 9985 829 89 9
  97. Page 30 "Case No. S147999 in the Supreme Court of the State of California, In re Marriage Cases Judicial Council Coordination Proceeding No. 4365(...) – APA California Amicus Brief — As Filed" (PDF). Vaadatud 2010-12-21. (inglise keeles)
  98. Stop discrimination against homosexual men and women. Maailma Tervishoiuorganisatsioon. 17. mai 2011. (inglise keeles)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]