Homoseksuaalsus

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib inimeste homoseksuaalsusest; loomade homoseksuaalsuse kohta vaata artiklit Loomade homoseksuaalne käitumine

Homoseksuaalsus ehk homoseksuaalne sättumus on seksuaalne sättumus, millele on iseloomulik romantiline või seksuaalne külgetõmme enamasti samast soost isikute poole ning enamasti samast soost isikutele suunatud seksuaalkäitumine. Homoseksuaalsuseks (ehk homoseksuaalseks identiteediks) nimetatakse ka seksuaalset identiteeti, mis tugineb sellisele külgetõmbemustrile, sellega seotud käitumismustrile ning kogukondlikule ühtekuuluvusele nendega, kellel on samasugused mustrid.[1][2]

Homoseksuaalsus on heteroseksuaalsuse ja biseksuaalsuse kõrval üks kolmest põhikategooriast, mis paikneb seksuaalse sättumuse kontiinumil.[1] Teadlaste seas valitseva konsensuse järgi ei ole seksuaalne sättumus valik.[3][4][5] Ei ole teada täpseid seksuaalse sättumuse kujunemise põhjuseid. Teadlased oletavad, et seksuaalse sättumuse määrab geneetiliste, hormonaalsete ja keskkonna tegurite kombinatsioon.[3][5][6] Nad eelistavad bioloogial tuginevaid teooriaid, mis enamasti näevad põhjusena geneetilisi tegureid, varast sünnieelset keskkonda või mõlemat. Osa teadlasi ühendavad geneetilised põhjused sotsiaalsete teguritega.[7][8] Teadlastel puudub laialdane tõendusmaterjal selle kohta, mis näitaks, et laste kasvatamisviis või varajased kogemused mängiks rolli seksuaalse sättumuse kujunemisel.[7] Vaatamata sellele, et osa inimesi peab homoseksuaalset tegevust ebaloomulikuks,[9] on teaduslikud uurimustööd näidanud, et homoseksuaalsus on normaalne ja loomulik variatsioon inimese seksuaalsuses.[10] Homoseksuaalsus ise ei ole negatiivsete psühholoogiliste tagajärgede põhjustajaks.[1][11] Puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis näitaksid, et seksuaalset sättumust oleks võimalik muuta kasutades selleks psühholoogilist sekkumist.[12]

Homoseksuaalset naist kutsutakse lesbiks, meest geiks. Viimast kasutatakse mõnikord ka homoseksuaalsete inimeste üldnimetusena. Uurijatel on raske hinnata, et kui paljud inimesed identifitseerivad end homoseksuaalsetena või kui paljudel on olnud samast soost isikutega seksuaalseid suhteid. Muuhulgas seetõttu, kuna paljud geid ja lesbid ei avalikusta oma sättumust homofoobia ja heteroseksistliku diskrimineerimise tõttu.[13] Mitmed geid ja lesbid on pühendunud samasoolises suhtes. Suhteliselt hiljutine poliitilise keskkonna muutus on teinud need paarid nähtavaks ning erinevad rahvaloendused on hakanud neid üle lugema.[14][15][16][17] Põhiliste psühholoogiliste näitajate poolest on homoseksuaalsed suhted samaväärsed heteroseksuaalsete suhetega.[2]

Samasoolisi suhteid ja homoseksuaalset praktikat on läbi aegade erinevates kultuurides nii imetletud kui hukka mõistetud. 19. sajandi lõpus algas globaalne liikumine, mis taotleb homoseksuaalsete inimeste laiemat nähtavust ja tunnustust ühiskonnas ning seaduslikke õigusi. Muuhulgas õigust abielluda ja sõlmida kooselulapsendada ja olla lapsevanem, teenida sõjaväes, omada võrdset ligipääsu tervishoiu teenustele ja tööturule ning luua seadusandlus homoseksuaalsete noorte kiusamise vastu.

Mõistet "homoseksuaalsus" kasutatakse harilikult rääkides inimestest. Homoseksuaalset käitumist on täheldatud läbi ajaloo nii erinevates ühiskondades[18] kui ka loomariigis.[19][20][21][22][23]

Mõiste

Next.svg Pikemalt artiklis Homoseksuaalsuse teemaline sõnavara.
Sõna teadaolev esmakasutus Károly Mária Kertbeny kirjas (1868).

Sõna "homoseksuaalsus" on kreeka-ladina hübriid. Liitsõna koosneb kreekakeelsest sõnast ὁμός (homos: 'võrdne', 'ühesugune', teaduses kasutusel eesliitena tähenduses 'sama')[24] ja ladinakeelsest sõnast sexualis ('sugueluline').[25] Sõna võttis esmakordselt kasutusele ungari ajakirjanik Károly Mária Kertbeny oma kirjas 1868. aastal.[26] Trükis ilmus see esmakordselt järgmisel aastal, kui Kertbeny avaldas anonüümselt poliitilise pamfletti.[27] Sõna pärineb 19. sajandi isiksusetüüpide süstematiseerimise traditsioonist. Selle kasutus on tugevasti mõjutanud kaasaegse seksuaalne sättumusi käsitluse kujunemist. Sõna saab kasutada kirjeldamaks isiku seksuaalset sättumusi, seksuaalset ajalugu või mina-käsitlust. Osa inimesi lükkab sõna tagasi, kuna nende arvates kätkeb see endas ainult seksuaalset käitumist, jättes kirjeldamata mitteseksuaalsed romantilised tunded.

Eesti LGBT Ühing soovitab kasutada homoseksuaalsete inimeste kohta väljendeid "gei" ja "lesbi" või "homoseksuaalne mees" ja "homoseksuaalne naine".[28] Levinumateks sünonüümideks on "homoseksuaal", "omasooihar" ja kõnekeelne "homo". Osa inimesi ei soovitata esimest kasutada selle kliinilise tausta tõttu,[29] viimastel on aga negatiivne varjund. Meditsiinis kasutatakse termineid "meestega seksivad mehed (MSM)" ja "naistega seksivad naised (NSN)", kui räägitakse spetsiifiliselt seksuaalsest käitumisest.[30][31]

Seksuaalsus ja identiteet

Seksuaalne sättumus, identiteet ja käitumine

Next.svg Pikemalt artiklites Seksuaalne sättumus, Seksuaalne identiteet ja Inimese seksuaalkäitumine.

Inimese seksuaalne sättumus, seksuaalkäitumine ja seksuaalne identiteet on lähedalt seotud, aga teineteisest erinevad mõisted. Seksuaalne identiteet viitab isiku kontseptsioonile iseendast, käitumine seksuaalaktidele ning sättumus külgetõmmetele.[32] Need kolm ei pea alati ühtima, kuna seksuaalne külgetõmme või käitumine ei pea olema alati kooskõlas inimese identiteediga. Näiteks võib inimene end määratleda heteroseksuaalsena, geina, lesbina või biseksuaalsena ilma, et tal oleks olnud üldse seksuaalseid kogemusi. Samuti võib inimesel olla olnud homoseksuaalseid kogemusi, aga ta ei pea end geiks, lesbiks või biseksuaalseks.[33] Samamoodi võib end gei või lesbina identifitseerinud isik aeg-ajalt omada seksuaalset kontakti vastassoo esindajaga, aga end mitte biseksuaalsena määratleda.[33] Inimeste kohta, kelle seksuaalne sättumus ei ühildu nende seksuaalse identiteediga, kasutatakse mõnikord terminit "kapis olema".

Mõnikord jäetakse eristamata seksuaalne sättumus ja seksuaalne identiteet. See tekitab käsitlustes erisuse selles, kas seksuaalne sättumus võib ajas muutuda. Uurijad, kes kahte mõistet omavahel ei erista lähtuvad kontseptsioonist, et seksuaalne sättumus on osadel inimestel kindlaks määratud, teistel aga voolav ning võimeline aja jooksul muutuma.[34] Teised eristavad seksuaalse sättumuse kui kaasasündinud külgetõmbe ning seksuaalse identiteedi kui millegi, mis võib inimese elu jooksul muutuda.[35] Viimasel juhul ei ole seksuaalne identiteet osa seksuaalsest sättumusest ning ei pea seetõttu ühtima isiku seksuaalse sättumuse või seksuaalse käitumisega.[36][37][38]

Samasooliste suhe

Next.svg Pikemalt artiklis Samasooliste suhe.
Geipaar

Homoseksuaalse sättumusega inimesed võivad enda seksuaalsust väljendada erineval viisil. Muuhulgas võivad nad seda väljendada enda käitumises.[39] Valdavalt omavad homoseksuaalsed inimesed seksuaalseid suhteid inimestega, kellel on sama sooidentiteet. Samas osa omavad heteroseksuaalseid või biseksuaalseid suhteid või ei oma üldse suhteid.[39]

Ameerika Ühendriikides uuriti geide ja lesbide suhtestaatust. 40–60% geidest ja 45–80% lesbidest olid uuringu ajal romantilises suhtes.[40] 18–28% geipaaridest ja 8–21% lesbipaaridest olid koos elanud kümme või enam aastat.[40]

Teadlased on võrrelnud samasoolisi ja erisoolisi paare. Nad leidsid, et nad on üksteisega samaväärsed suhtes oleva rahulolu ja pühendumuse poolest. Vanus ja sugu on seksuaalsest sättumusest usaldusväärsem näitaja, mille alusel ennustada suhtes olevat rahulolu ja pühendumust. Heteroseksuaalsed ja homoseksuaalsed inimesed jagavad romantilistes suhetes sarnaseid ootusi ja ideaale.[41][42][43]

Kapist välja tulemine

Islandi endine peaminister Jóhanna Sigurðardóttir oli esimene kaasaegne avalikult homoseksuaalne valitsusjuht.[44]
Next.svg Pikemalt artiklis Kapist välja tulemine.

Kapist välja tulemine on metafoor selle kohta, kui LGBT-inimene jagab enda seksuaalset sättumust või sooidentiteeti teise inimesega. Kapist välja tulemist on kirjeldatud ja kogetud erineva psühholoogilise protsessi või rännakuna.[45] Üldiselt kirjeldatakse kapist välja tulemist kolme faasina:

  • Iseendale tunnistamine – iseenda seksuaalse sättumuse tundma õppimine. Aru saamine, et ollakse avatud samasoolistele suhetele.[46]
  • Teistele avalikustamine – otsus jagada enda seksuaalset sättumust teistega. Näiteks sõprade, pere või töökaaslastega.
  • Avalikult LGBT-na elamine[47]

Lesbi või gei seksuaalse identiteedi kujunemine on keerukas ja sageli raske protsess. Erinevalt teistest vähemustest ei kasva homoseksuaalsed noored üles kogukondades, kus nad õpiksid homoseksuaalse identiteedi kohta ning mis tugevdaksid ja toetaksid seda. Selle asemel kasvavad nad sageli üles kogukondades, mis on homoseksuaalsuse suhtes ignorantsed või vaenulikud.[48]

Outing (ingliskeelsest sõnast out 'väljas') on LGBT-inimese seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi kogemata või meelega avalikustamine ilma isiku nõusolekuta.[49] Mitmete nimetamisväärsete poliitikute, kuulsuste, sõjaväelaste ja vaimulike seksuaalset sättumust on nende tahte vastaselt avalikustatud. Avalikustajate motiivid on varieerunud pahatahtlikusest poliitiliste ja moraalsete uskumusteni. Paljud on sellise tegevuse vastu.[50] Samas teised julgustavad avalike elu tegelasi "kapist välja tirima", kui nad kasutavad enda positsiooni, et kahjustada teisi homoseksuaalseid inimesi.[51]

Statistika

Next.svg Pikemalt artiklis Seksuaalsete sättumuste statistikad.

Seksuaalsete sättumuste statistikat on raske täpselt hinnata, kuna puuduvad usaldusväärsed andmed. Uuringu tulemuste hindamisel on oluline arvestada kasutatud kriteeriumiga, mille alusel on defineeritud sättumusi.[52] Paljudele inimestele võib olla vastumeelne end gei või biseksuaalina identifitseerida vaatamata samasoolisele külgetõmbele. Samasoolise külgetõmbega inimeste arv võib olla suurem kui nende arv, kes sellel külgetõmbel tegutsevad. See omakorda võib olla suurem kui arv, kes end identifitseerivad gei, lesbi või biseksuaalsena.[53]

Alfred Kinsey esitas 1948. ja 1953. aastal raporti, mille järgi peaaegu 46% meesoost uuritavatest olid "reageerinud" seksuaalselt mõlemale soole enda elu jooksul. 37%-l oli olnud vähemalt üks samasooline kogemus.[54] Kinsey meetodeid on kritiseerinud John Tukey. Tema järgi ei ole uurimuses kasutatud juhuslikku valimit.[55][56] Hilisem uurimus üritas eemaldada algse valimi kallutatuse. Korrastatud tulemused olid sarnased Kinsey omadega.[57]

Olulisemate teaduslike tööde järgi on 2–11% inimestest olnud enda elus mingil kujul samasooline seksuaalne kogemus.[58][59][60][61][62][63][64][65][66][67] Kui teatatakse samasoolisest külgetõmbest ja/või käitumisest, siis on see protsent 16–21%.[66] 2006. aasta anonüümses küsitluses teatas 20% vastanutest oma homoseksuaalsetest tunnetest, samas ainult 2–3% vastanutest identifitseeris end homoseksuaalsena.[68] 1992. aastal Suurbritannia meeste seas läbi viidud uuringus teatas 6,1% vastanutest, et neil on olnud homoseksuaalseid kogemusi. Prantsusmaal oli samas uuringus aga vastanute protsent 4,1%.[69] Williamsi instituudi 2011. aasta aruandes on esitatud hinnang, et umbes 300 miljonist Ameerika Ühendriigi elanikust 3,5% on geid, lesbid või biseksuaalsed.[70]

Küsitlused

Lesbipaar

2017. aastal viidi Suurbritannias meeste seas vanuses 18–30 läbi riiklikult esinduslik uuring. 88% vastanutest määratles end heteroseksuaalsena, 6% homoseksuaalsena, 5% biseksuaalsena ning 1% muuna.[71] 2015. aastal toimunud uuringust võttis osa 1632 täiskasvanut. Neist 89% määratles heteroseksuaalsena, 6% geina, 2% biseksuaalsena ning 3% eelistas küsimusele mitte vastata.[72] Uuringus osalejatel paluti end paigutada  Kinsey skaalale. 72% kõikidest täiskasvanutest valisid skaalal väärtuse 0, mis tähendab, et nad identifitseerisid täielikult heteroseksuaalsena. Sama vastuse valis aga ainult 46% täiskasvanutest vanuses 18–24. Täielikku homoseksuaalsust tähistava väärtuse 6 valis 4% vastanutest. Noorte täiskasvanute hulgas oli sama vastus 6%.[72] 2008. aastal viidi Suurbritannias läbi anonüümne uurimus, kus osales 1000 vastajat. 92% osalejatest määratles end heteroseksuaalsena, 4% homoseksuaalsena, 2% biseksuaalsena ning 2% vastas "ei tea".[73]

2009. aastal viidi Hollandis läbi riiklikult esinduslik võrguküsitlus, milles osales 6428 inimest. 3,6% meestest ja 1.4% naistest määratles end homoseksuaalsena, 5,5% meestest ja 7,4% naistest biseksuaalsena. Samasooline külgetõmme oli valdavam kui homoseksuaalne või biseksuaalne identiteet. Samasoolist külgetõmmet oli kogenud 9,9% meestest (eksklusiivselt 4,2%) ning 10,9% naistest (eksklusiivselt 1,5%). Viimase kuue kuu jooksul oli 3,6% meestest seksinud meestega ning 2% nii meeste kui naistega. Naiste puhul olid samad näitajad 1,6% ja 0,8%. Enesemääratlus geina, lesbina või biseksuaalsena ilma samasoolise seksuaalse külgetõmbeta peaaegu puudus. Samas kõik mehed ja naised, kes tundsid külgetõmmet enda soo vastu, ei identifitseerinud end homo- või biseksuaalsena. Samasoolist käitumist leidus ka meeste ja naiste hulgas, kes ei teatanud mingist samasoolisest külgetõmbest ega määratlenud end gei, lesbi või biseksuaalsena. Seda eriti juhul, kui arvestati eluaegseid käitumisi.[74]

2000. aastal viidi Eestis läbi seksuaalkäitumise uuring, kus teiste küsimuste seas uuriti ka osalejate samasoolisi külgetõmbeid ja kogemusi. 1031 vastajal paluti määratleda enda seksuaalsed külgetõmbed kasutades selleks Kinsey skaala variatsiooni. 89% meestest ja 88,8% naistest andis teada enda eksklusiivsest vastassoolisest külgetõmbest. Umbes 10% naistest ja meestest teatas, et nad tunnevad erineval määral seksuaalset külgetõmmet mõlemast soost isikute vastu. 0,7% meestest ja 0.6% naistest teatas enda eksklusiivsest samasoolisest külgetõmbest. 8% mõlemast soost vastanutest andis teada, et nad omavad seksuaalseid kogemusi samast soost inimestega.[75][76]

Kujunemine

Teadlaste seas valitseva arvamuse kohaselt ei ole seksuaalne sättumus valik.[77][78][79] See tähendab, et inimesed ei vali, kas nad on heteroseksuaalsed, homoseksuaalsed, biseksuaalsed või aseksuaalsed.

Bioloogia

Next.svg Pikemalt artiklis Seksuaalse sättumuse bioloogiline alus.

Seksuaalse sättumuse ja bioloogia vaheline seos on teaduses jätkuvaks uurimisaineks. Siiani ei ole kindlaks tehtud tegurit, mis üksinda määraks seksuaalse sättumuse. Erinevad uuringud osutavad lahknevatele ja sageli üksteisega vastuolus olevatele põhjustele. Teadlased oletavad, et seksuaalse sättumuse määrab geneetiliste, hormonaalsete ja sotsiaalsete tegurite kombinatsioon.[77][80][78] Seksuaalse sättumuse tekke põhjuste seletamisel on levinumad erinevad bioloogilised teooriad.[77] Bioloogilised teooriad näevad enamasti põhjustena geneetilisi tegureid, varast sünnieelset keskkonda ja/või aju struktuuri. Osa teadlasi ühendavad geneetilised põhjused sotsiaalsete teguritega.[78][81][8] Teised teadlased usuvad, et seksuaalne sättumus määratakse juba eostamisel.[82] Samas puuduvad siiani teaduslikud kordusuuringud, mis toetaksid ükskõik millist bioloogilist tegurit seksuaalse sättumuse kujunemise põhjusena.[83]

Evolutsioon

Samasoolised seksuaalsed praktikad vähendavad heteroseksuaalsete vahekordade sagedust ning seega ka võimalust edukalt paljuneda. Lähtudes lihtsast Darwini loodusliku valiku mudelist (üksikisikute vaheline võistlus) on homoseksuaalsus indiviidi jaoks halb kohastumus. Osad teadlaseid[84] on pakkunud välja, et homoseksuaalsuse näol on tegemist kaudse kohastumisega. Homoseksuaalsus ei anna eelist paljunemisel mitte homoseksuaalsele inimesele, vaid kaudselt tema heteroseksuaalsetele õdedele-vendadele või nende lastele. Darwini evolutsiooni mudeli järgi ei võistle looduslikul valikul mitte ainult üksikisikud vaid ka perekonna grupud (vereliinid). Teadlased on osutanud, et homoseksuaalsust soodustavad geenid võivad anda neid kandvatele heteroseksuaalsetele isikutele paljunemisel eelise.[85] Uurijad on näiteks näidanud viljakuse kasvu homoseksuaalsete meeste emapoolsete sugulaste seas.[86][87][88] "Gei onu hüpoteesi" järgi suurendavad perekonnas leiduvate geenide edasikandmist tulevastele põlvedele ka isikud, kellel endal ei ole lapsi. Seda seetõttu, kuna nad jagavad enda lähemate sugulaste järeltulijatele ressursse (näiteks toitu, kaitset, peavarju).[89]

Keskkond

Next.svg Pikemalt artiklis Seksuaalse sättumuse keskkondlik alus.

Uurijad näevad keskkonnategurites võimaliku seksuaalse sättumuse kujunemise mõjutajat. Teadlastel puudub laialdane tõendusmaterjal selle kohta, mis näitaks et laste kasvatamisviis või varajased kogemused mängiks rolli seksuaalse sättumuse kujunemisel.[90][81] Sellegi poolest on osad uuringud sidunud laste kasvatamisviisi või perekondliku keskkonna mitteheteroseksuaalsusega.[8][91] Samuti on üritatud seostada lapse ebatraditsioonilist soo väljendusviisi homoseksuaalsusega.[92][93][94] Mitmed uuringud on näidanud seaduspära, mille järgi iga vanem vend suurendab tõenäosust, et mehel tekib homoseksuaalne sättumus 28–48%. Teadlased näevad nii nimetatud vanema venna efekti põhjusena varast sünnieelset keskkonda, eriti sünnieelseid hormoone.[95][96][97][98][99] Sarnast seaduspära naiste ja vanemate õdede arvu vahel ei ole leitud.[100][101]

Seksuaalse sättumuse muutmise katsed

Puuduvad teaduslikele meetoditele vastavad uuringud, mis osutaks sellele, et seksuaalset sättumust oleks võimalik sihipärase tegevusega muuta. Jõupingutused seksuaalse sättumuse muutmiseks on vastuolulised, kuna omavahel põrkuvad erinevad väärtused. Ühel pool seisavad väärtused, mida hoiavad osad usul tuginevad organisatsioonid. Teisel pool väärtused, mida hoiavad LGBT-organisatsioonid, teaduslik kogukond ja teaduslikud organisatsioonid.[102] Käitumisteaduste, sotsiaalteaduste ning tervise ja vaimse tervise elukutsetes valitseva pikaajalise konsensuse järgi on homoseksuaalsus inimese seksuaalse sättumuse normaalne ja positiivne muutus. Siit tulenevalt ei ole tegemist vaimse häirega.[102] Ameerika Psühholoogide Ühenduse järgi kogeb enamus inimesi vähe või üldse mitte valikut rääkides nende seksuaalsest sättumusest.[103] Osa isikuid ja gruppe levitavad ideed homoseksuaalsusest, kui inimese sümptomaatilisest arenguveast või tema moraalsest läbikukkumisest. Nende järgi võivad erinevad jõupingutused, näiteks psühhoteraapia ja religioossed jõupingutused, muuta isiku homoseksuaalseid tundeid ja käitumisi. Paljud seda ideed levitavad isikud ja organisatsioonid on osalised laiemast konservatiivsetest ja religioossetest liikumistest, mis toetavad homoseksuaalsuse häbimärgistamist poliitilistel või religioossetel alustel.[102]

Mitte ükski juhtiv professionaalne vaimse tervise organisatsioon ei ole heaks kiitnud katseid seksuaalse sättumuse muutmiseks. Sisuliselt kõik neist on publitseerinud avaldusi, mis hoiatavad nii elukutset ennast kui avalikkust käsitluste eest, mis tahavad muuta inimeste seksuaalset sättumust.[104][105][106] Olulisemad raviorganisatsioonid üle maailma on juhtinud tähelepanu erinevate seksuaalse sättumuse "ravimeetodite" ebaefektiivsusele ja nende võimalikule kahjule. Samuti sellele, et seksuaalset sättumust muuta lubavad organisatsioonid loovad keskkonna, mis soosib eelarvamusi ja diskrimineerimist.[102][105]

Ameerika Psühholoogide Ühenduse järgi "ei ole seksuaalne sättumus valik, mida saab tahte alusel muuta. Seksuaalne sättumus on tõenäoliselt keerulise keskkonna, tunnetuslike ja bioloogiliste tegurite vaheliste vastastikuste toimete tulemus... mis kujuneb varases eas... [Tõendid vihjavad, et] bioloogilised tegurid nagu geneetika või kaasasündinud hormonaalsed tegurid mängivad olulist rolli inimese seksuaalsuses... Psühhoteraapia ja toetusgruppide tegevuse tulemusena tundub muutuvat inimese seksuaalse sättumuse identiteet, mitte seksuaalne sättumus."[78] Ameerika Psühhiaatrite Ühenduse järgi "võivad isikud erinevatel eluetappidel aru saada, et nad on heteroseksuaalsed, geid, lesbid või biseksuaalsed". Nad "on vastu igasugustele psühhiaatrilistele ravimistele... mis tuginevad eeldusel, et homoseksuaalsus iseenesest on vaimne häire või a priori eeldusel, et patsiendid peaksid enda homoseksuaalset sättumust muutma." Samas toetavad nad mitteheteroseksuaalsust jaatavat psühhoteraapiat.[107][108]

Ameerika Psühholoogide Ühendus soovitab tervisetöötajatel vältida väära mulje jätmist seksuaalse sättumuse muutmise katsete efektiivsusest Seda kas siis teavet nende katsete kohta levitades või lubades seksuaalse sättumuse pärast mures olevatele inimestele oma sättumuse muutmisel abi. Ühenduse järgi on võimalik saavutada sama kasu, mida on teatatud erinevate seksuaalse sättumuse muutmise katsetel, ka lähenemistel, mis ei ürita muuta inimeste seksuaalset sättumust.[102]

Tervis

Füüsiline tervis

Veredoonorluse reeglid meestega seksivatele meestele
██ Meestega seksivad mehed võivad olla veredoonorid; Puudub keeld
██ Meestega seksivad mehed võivad olla veredoonorid; Ajutine keeld vereülekandel1
██ Meestega seksivad mehed võivad olla veredoonorid; Ajutine keeld1
██ Meestega seksivad mehed ei tohi olla veredoonorid; Alaline keeld1
██ Puudub teave
1 Iisraelis, Belgias ja Ameerika Ühendriikides puuduvad piirangud, kui viimane vahekord meestega leidis aset enne 1977. aastat.

"Meestega seksivad mehed" (MSM) ja "naistega seksivad naised" (NSN) viitavad inimestele, kes osalevad samast soost inimestega seksuaalses tegevuses olenemata sellest, kuidas nad end määratlevad. Paljud neist ei määratle end lesbi, gei või biseksuaalse identiteediga.[109][110][111] Neid mõisteid kasutatakse meditsiinilises kirjanduses ja sotsiaaluuringutes selliste gruppide kirjeldamiseks seetõttu, et teadlased ei peaks arvesse võtma isikute seksuaalse enesemääratlemisega seotud küsimusi. Samas on mõistete kasutamist nähtud problemaatilisena. Seda seetõttu, kuna need "hägustavad seksuaalsuse sotsiaalseid dimensioone; õõnestavad geide, lesbide ja biseksuaalsete inimeste enesemääratlemisel kasutatud sõnu; ei kirjelda piisava põhjalikkusega seksuaalse käitumise variatsioone."[112]

MSM ja NSN on üksteisega seksuaalselt aktiivsed erinevatel põhjustel, millest olulisemateks peetakse naudingut, lähedust ja omavahelise sideme loomist. Seksuaalne käitumine võib aga lisaks erinevatele kasudele olla ka nakkusesiirutaja. Asjakohaseks kahjude vähendamise filosoofiaks on turvaseks.[113]

Eestis ei lubata MSM-del olla venedoonor, kuna "nad kuuluvad riskigruppi, kus verega edasikanduvate viiruste oht on suurem."[114] Lisaks on välja toodud, et "Eestis on HIV levimus suurimaid Euroopas ning seetõttu on kehtestatud ka karmimad meetmed."[115] Samas suudavad enamus neljanda põlve HIV-i teste viiruse tuvastada kuu aja jooksul. Vere uurimiseks kasutatud nukleiinhappe test suudab HIV-i tuvastada 9–11 päevaga.[116]

Rahvatervis

Järgnevate turvaseksi soovitused on rahvatervise ametnikud kokku leppinud naistega seksivatele naistele, et vältida seksuaalsel teel levivad infektsioone (STLI-e):

  • Väldi kontakti partneri menstruaalverega ja igasuguste nähtavate haiguskolletega suguelunditel.
  • Kata enam kui ühe inimese tuppe või pärakusse sisestatavad seksilelud uue kondoomiga iga uue inimese puhul; kaalu erineva lelu kasutamist iga inimese puhul.
  • Suuseksil kasuta tõket (näiteks lateksist lehte, lahtilõigatud kondoomi, toidukilet).
  • Käeseksil, mis võib põhjustada veritsemist, kasuta lateksist või vinüülist kindaid.[117]

Järgnevate turvaseksi soovitusted on rahvatervise ametnikud kokku leppinud meestega seksivatele meestele, et vältida STLI-e:

  • Väldi kontakti partneri kehavedelikega ja igasuguste nähtavate haiguskolletega suguelunditel.
  • Kata enam kui ühe inimese pärakusse sisestatavad seksilelud uue kondoomiga iga uue inimese puhul; kaalu erineva lelu kasutamist iga inimese puhul.
  • Kasuta kondoome anaalseksil ja suuseksil.
  • Kasuta tõket suuseksil pärak-suu (näiteks lateksist lehte, lahtilõigatud kondoomi).
  • Kasuta libestit ja lateksist või vinüülist kindaid seksil, mis võib põhjustada veritsemist.[118][119]

Vaimne tervis

Sageli lähtusid varased meditsiinilise kirjanduse käsitlused vaatest, mis üritas homoseksuaalsusele leida selle sisemist psühhopatoloogiat. Suur osa toonasest vaimsest tervisest ja homoseksuaalsetest patsientidest rääkivast kirjandusest keskendus depressioonile, ainete kuritarvitamisele ja enesetapule. Ehkki need probleemid esinevad mitteheteroseksuaalsete inimeste seas, ei seota neid enam homoseksuaalsuse kui sellisega. Selle asemel nähakse, et homoseksuaalsete inimeste vaimset tervist mõjutavad ebasoodsalt ühiskonnas põlu alla panemine, seaduslik diskrimineerimine, sisemiselt omaks võetud negatiivsed stereotüübid ja piiratud tugisüsteemid.[120] Negatiivsetest ühiskondlikest hoiakutest homoseksuaalsusesse tuleneb häbimärgistamine, eelarvamused ja diskrimineerimine. See toob endaga kaasa selle, et võrreldes heteroseksuaalsete inimestega esineb geide, lesbide ja biseksuaalsete inimeste seas sagedamini vaimuhaigusi.[121] Tõendid osutavad, et negatiivsete hoiakute vähenemisega alanevad ka noorematel LGBT-inimestel sellised vaimse tervise riskid.[122]

Eesti LGBT Ühing pakub LGBT-inimestele tasuta psühholoogilist ja kogemusnõustamist.[123][124]

Gei ja lesbi noored

Noorte geide ja lesbide seas on suurem enesetapu, ainete kuritarvitamise, kooliga seotud probleemide ja isolatsiooni risk. See tuleneb "vaenulikust ja hukkamõistvast keskkonnast, sõnalisest ja füüsilisest väärkohtlemisest ning pere ja eakaaslaste poolsest lahtiütlemisest ja eraldatusest."[125] Lisaks teatavad LGBT-noored suurema tõenäosusega vaimsest ja füüsilisest väärkohtlemisest nende vanemate või hoolitsejate poolt ning enam seksuaalsest kuritarvitamisest. Seda erinevus on põhjendatud järgnevalt:

  1. LGBT-noori võidakse kiusata nende eeldatud seksuaalse sättumuse või soole mittevastava välimuse tõttu.
  2. Seksuaalses vähemuses olemisega seotud riskitegurid (diskrimineerimine, nähtamatus, perekonna poolne lahtiütlemine) võivad suurendada tagakiusamisega seotud käitumisi. Näiteks ainete kuritarvitamist, seksi arvukate partneritega või teismelisena kodust ära jooksmist.[126]

2009. aastal avaldatud uuring näitas korrelatsiooni vanemate poolse lahtiütlemise ja uuritud LGB-noorte negatiivsete terviseprobleemide vahel:

„Perekonna poolse äraütlemise kõrgemad määrad on märkimisväärselt seotud kehvemate tervisehoiu näitajatega. Võrreldes eakaaslastega, kes teatasid väiksemast perekonna poolsest lahtiütlemisest või ei teatanud sellest üldse, teatasid noored lesbid, geid ja biseksuaalsed täiskasvanud, kes olid noorukina teatanud suuremast perekonna poolsest lahtiütlemisest, 8.4 korda enam enesetapukatsest, 5.9 korda enam kõrgest depressiooni tasemest, 3.4 korda enam ebaseaduslike uimastite kasutamisest ning 3.4 korda enam osalemisest kaitsmata seksuaalses vahekorras.[127]

Seadused ja poliitika

Samasooliste seksuaalvahekordi ja suhteid ning homoseksuaalsete inimeste väljendus- ja kogunemisvabadust puudutavad seadused maailma riikides:
██ samasooliste abielu1
██ samasooliste abielu tunnustatakse, kuid ei sõlmita1
██ samasooliste registreeritud kooselu ehk tsiviilpartnerlus1
██ samasooliste registreerimata kooselu1
██ samasooliste kooselu ei tunnustata
██ homoseksuaalsete inimeste väljendus- ja kogunemisvabadust piiratakse
██ samasooliste vahekorrad on keelatud, kuid vastavaid seadusi ei rakendata2
██ samasooliste vahekordade eest karistatakse vangistusega
██ samasooliste vahekordade eest karistatakse eluaegse vangistusega
██ samasooliste vahekordade eest kehtib surmanuhtlus

Ringid tähistavad piirkondi, kus kohalikud kohtunikud on lubanud või keelanud abielusid või rakendanud surmanuhtlust, kuigi vastav seadusandlus seal seda ette ei näe. Samuti on ringidega märgitud piirkonnad, kus taolisi küsimusi otsustataksegi juhtumipõhiselt.
1Mõnes selles kategoorias ära toodud piirkonnas võivad kehtida ka muud kooselu- või partnerluse vormid.
2Viimase kolme aasta kestel pole kedagi nende seaduste alusel vahistatud või on vastavatele seadustele kehtestatud moratoorium.
Samasooliste seksuaalvahekordade seadustamine maailma riikides:
██ 1790–1799
██ 1800–1829
██ 1830–1839
██ 1840–1859
██ 1860–1869
██ 1870–1879
██ 1880–1889
██ 1890–1929
██ 1930–1939
██ 1940–1949
██ 1950–1959
██ 1960–1969
██ 1970–1979
██ 1980–1989
██ 1990–1999
██ 2000–2009
██ 2010. aastast tänaseni
██ Samasoolised seksuaalvahekorrad lubatud
██ Meestevahelised seksuaalvahekorrad keelatud
██ Kõik samasoolised seksuaalvahekorrad keelatud

Seaduslikkus

Enamus riike ei keela konsensusliku seksi kahe suguluses mitte oleva inimese vahel, kes on vanemad kui nõutav alampiir. Osad õigusruumid tunnustavad samasooliste paaride perestruktuuride identseid õigusi, kaitseid ja privileege nagu on erisoolistel paaridel. See hõlmab ka abielu. Teised riigid on piiranud isikute suhted ainult heteroseksuaalsetega. Neis õigusruumides on homoseksuaalne käitumine ebaseaduslik. Seadusrikkujad võidakse osades fundamentalistlikes moslemi riikides nagu Iraan karistada surmanuhtlusega. Sageli on aga oluline erinevus riigi ametliku poliitika ja selle rakendamise vahel. Vaata Vägivald LGBT-inimeste vastu.

Enne 1970. aastaid olid homoseksuaalsed aktid osades Läänemaailma piirkondades dekriminaliseeritud: Poolas 1932, Taanis 1933, Rootsis 1944 ja Suurbritannias 1967. Alles 1970. aastate keskpaigas hakkas geikogukond saama piiratud kodanikuõiguseid osades arenenud maades. Pöördepunktiks oli 1973. aasta, kui Ameerika Psühhiaatrite Ühendus eemaldas homoseksuaalsuse vaimsete haiguste nimekirjast. Sellega tühistas organisatsioon varasema homoseksuaalsuse määratluse kliinilise vaimse häirena. 1977. aastal sai Qubecist esimene osariigi õigusruum maailmas, mis keelas seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimise. 1980. ja 1990. aastatel dekriminaliseerisid enamus arenenud riike homoseksuaalse käitumise ning keelasid geide ja lesbide diskrimineerimise tööturul, eluasemete valdkonnas ning teeninduses. Teisalt on mitmetes Lähis-Ida, Aafrika, Kariibi ja Vaikse ookeani lõunaosa riikides homoseksuaalsus keelatud. Mitmetes endistes kolooniates on jõus koloonia aegsed homoseksuaalsust keelavad seadused.[128] Kuues riigis on homoseksuaalne käitumine karistatav eluaegse vangistusega ning kümnes surmanuhtlusega.[129]

Diskrimineerimise ja vaenu õhutamise vastased seadused

Euroopa Liit

Eesti

  • Põhiseaduse § 12 keelustab diskrimineerimise "rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu". Põhiseadusega on keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.[131]
  • Karistusseadustiku § 151 järgi karistatakse rahatrahviga või arestiga "tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale." § 151 keelab seega homofoobsed avaldused. § 152 järgi karistatakse rahatrahviga või arestiga "inimese õiguste ebaseadusliku piiramise või inimesele ebaseaduslike eeliste andmise eest tema rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundi alusel." Kuna neid sätteid ei ole seoses seksuaalse sättumusega seotud vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimisega praktikas rakendatud, ei ole võimalik adekvaatselt hinnata nende sätete üldist mõju.[132][133]
  • Võrdse kohtlemise seadus kaitseb isikud diskrimineerimise eest "rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, pude või seksuaalse sättumuse alusel." Selle järgi on keelatud isiku diskrimineerimine seksuaalse sättumuse alusel "1) töö saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks saamise ja kutsealale pääsemise tingimuste kehtestamisel, sealhulgas värbamis- ja valikukriteeriumide kehtestamisel, samuti edutamisel; 2) töö- või teenuste osutamise lepingu sõlmimisel või ametisse nimetamisel või valimisel, töötingimuste kehtestamisel, korralduste andmisel, töötasustamisel, töö- või teenuste osutamise lepingu lõpetamisel või ülesütlemisel, ametist vabastamisel; 3) kutseõppes, karjäärinõustamisel, ümber- või täiendusõppe võimaldamisel, praktiliste töökogemuste omandamisel; 4) töötajate või tööandjate ühingusse, sealhulgas kutseühendusse kuulumisel ning nende organisatsioonide poolt soodustuste andmisel."[134]
  • Töölepingu seaduse §3 järgi peab tööandja "tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele."[135]

Samasoolised praktikad

Geide seksuaalpraktikad

Next.svg Pikemalt artiklis Geide seksuaalpraktikad.
Suudlevad mehed.

Sageli seostatakse anaalseksi meestega seksivate meestega (MSM). Samas ei ole anaalseksi geide seas kõige populaarsem seksuaalpraktika. 18 000 MSM-i seas läbi viidud üle-Euroopalise küsitluse järgi oli kõige populaarsemaks seksuaalpraktikas suuseks, seejärel vastastikune masturbeerimine ning alles kolmandana anaalseks.[136] Ameerika Ühendriikides viidi läbi 25 000 gei ja biseksuaalse mehe seas võrguküsitlus. Selle järgi oli viimasel vahekorral kolmeks kõige levinumaks käitumiseks partneri suudlemine suule (74.5%), suuseks (72.7%) ja vastastikune mastrubeerimine (68.4%). Vähem kui pooled vastanutest osalesid viimasel vahekorral anaalseksis. 63.2% teatas uurijatele, et nende viimane seksuaalne kogemus koosnes viiest kuni üheksast erinevast seksuaalsest käitumisest.[137] Suur osa geidest ja biseksuaalsetest meestest teatab eluaegsest osalemisest anaalses seksis.[138] Paljud MSM-id osalevad anaalseksi asemel erinevates suuseksi tehnikates, hõõrumises, reitevahelises ühtes, frot'is või vastastikuses masturbeerimises.[139][140][141][142][143]

Enamuste seksuaalsete tegevuste kaudu võivad levida erinevad infektsioonid. Suguhaiguste levimise tõenäosust vähendab turvaseks. 2007. aastal avaldatud kahe küsitluse tulemused leidsid, et "geidel on aastas sama palju kaitsmata vahekordi kui heteroseksuaalsetel meestel ja naistel."[144][145] Naistega seksivate meestega võrreldes esineb MSM-de seas märkimisväärselt sagedamini süüfilist ning nakatumist HIV-iga. Samas esineb MSM-de seas vähem genitaalset herpest. Kahe grupi vahel ei leitud erinevusi klamüüdia, inimese papilloomiviiruse, gonorröa ja täide esinemise sageduses.[146]

Lesbide seksuaalpraktikad

Next.svg Pikemalt artiklis Lesbide seksuaalpraktikad.
Suudlevad naised.

Suuga kõdisti või teiste häbeme või tupe piirkonna stimuleerimine on tavaline seksuaalne praktika naiste seksivate naiste seas.[147][148] Samas ei meeldi kõikidele naistega seksivatele naistele suuseks.[149][150][151] Tribadism on harilik mittepenetratiivse seksi vorm naiste vahel.[147][148][152][153] Tribadismil hõõrub naine enda häbet partneri häbeme, reie, kõhu, tagumiku, käe või mõne muu kehaosa vastu. Sõrmeseksil kasutatakse sõrmi, et masseerida partneri kõdistit või teisi häbeme, tupe või päraku piirkondi. 2003. aastal viidi läbi 1218 naisega seksiva naise seas uuring. Selle järgi oli kõige tavalisemateks seksuaalseteks praktikateks naiste vahel "suuseks, sõrme sisestamine tuppe, vastastikune masturbeerimine ning tribadism." Sarnaselt varasematele uuringutele näitasid andmed, et naistega seksivate naiste seas on haruldane tupe penetratsioon dildo või muude seksileludega.[148][154] 2012. aastal võrgus läbi viidud uuringus osales 3116 naistega seksivat naist. Enamus neist teatasid, et nad on osalenud suguelundite hõõrumises (99,8%), sõrmeseksis (99,2%), tribadismis (90,8%), suuseksis (98,8%) ja kasutanud vibraatorit (74,1%).[155]

Enamuste seksuaalsete tegevuste kaudu võivad levida erinevad infektsioonid. Suguhaiguste levimise tõenäosust vähendab turvaseks. Kuna naiste vaheline seks on oma loomult mittepenetratiivne, siis on risk vahetada kehavedelike suhteliselt madal. Seetõttu on suguhaiguste ülekandumise risk samuti suhteliselt madal.[156][157] Ehkki lesbide seksuaalse tegevusega on HIV-i edasikandumise risk märkimisväärselt madalam kui mees-naine või mees-mees seksuaalse tegevusele, on see olemas.[158] HIV võib levida erinevate kehavedelike kaudu nagu veri (ka menstruaalveri), tupevedelik ja rinnapiim.[157] Naistevahelisel seksil võivad levida näiteks trihhomonoos, HIV, inimese papilloomiviirus (HPV, mida on seostatud peaaegu kõikide emakakaelavähkide juhtumitega) ja süüfilis.[158]

Kultuurilugu

Antiikkultuur

Next.svg Pikemalt artiklis Homoseksuaalsus Vana-Kreekas.
Next.svg Pikemalt artiklis Homoseksuaalsus Vana-Roomas.
Brygose maalija. Alkaios ja Sappho. Atika punasefiguurilise kalathose A-pool. Umbes 470 eKr. Akragasest (Sitsiilia). Rooma koopia kreeka originaalist.Lesboselt pärit poetessi Sappho paljud armastusluuletused on pühendatud naistele. Tema järgi nimetatakse homoseksuaalseid naisi lesbideks (see nimetus ulatub tagasi 19. sajandisse).
Tundmatu autor. Habemega Vana-Rooma mees penetreerimas habemeta noorukit, võib-olla orja. Vanarooma reljeef. Warreni karika A-pool. 1. sajandi esimene pool. Leitud väidetavalt Jeruusalemma lähedalt Bittirist (Bethther). Hõbe. Briti Muuseum, ülemine korrus, ruum 70.
Vanakreeka mees (paremal, lühikeste juustega) ja teismeline nooruk (vasakul, pikkade juustega) reitevahelises ühtes. Mustafiguuriline atika karikas. Vana-Kreeka, 550–525 eKr. Louvre, kreeka, etruski ja rooma mälestiste osakond, Sully tiib, Campana galerii, ruum 39. Campana kogust, saadud 1861.

Õhtumaa kõige vanemad mälestised (kirjandusteosed, kunstiteosed ja müüdid) samasooliste erootilistest suhetest on pärit Vana-Kreekast. Pederastia oli kasutusel kasvatusmeetodina. Platon kiitis seda "Phaidroses" ja "Pidusöögis", kuid "Seadustes" pani ette see keelata[159].

"Pidusöögis" võrdsustab Platon homoseksuaalsuse aktsepteerimist demokraatiaga ning selle keelamist, öeldes, et homoseksuaalsus on häbiväärne barbaritele nende despootlike valitsuste tõttu, nii nagu ka filosoofia ja sport, sest nähtavasti pole valitsejate huvides, et nende alamate vahel oleks suur sõprus.

Aristoteles ei nõustunud "Poliitikas" Platoniga, et homoseksuaalsus tuleb kaotada (2, 4). Barbarid, näiteks keldid, pidasid homoseksuaalsust eriliseks auks (2.6.6), kreetalased kasutasid seda rahvaarvu reguleerimiseks (2.7.5).

Poetess Sappho, kes oli pärit Lesboselt, pühendas naistele armastusluuletusi. 19. sajandil hakati seetõttu rääkima lesbilisest armastusest (siit ka lesbide nimetus). Paljude tema luuletuste lüürilised tegelased räägivad vastastikusest või vastamata kirest ja armastusest naiste vastu, kuid naistevahelisi seksuaalkontakte mainitakse vähe, ja needki mainimised on vaieldavad.[160] Sappho luules peetakse Aphroditet lesbiliste armastajate kaitsejumalannaks.[161]

Vana-Kreekas ei olnud homoseksuaalsuse ja heteroseksuaalsuse eristust. Peeti loomulikuks, et ilus keha ja suurepärane iseloom on erootiliselt ligitõmbavad sõltumata soost. Mõnede isikute, näiteks Aleksander Suure ja stoik Zenoni puhul märgiti ära seksuaalset huvi ainult poiste ja meeste vastu. Seda peeti maitse ja eelistuse asjaks, millel pole moraalset tähtsust. Küll aga peeti moraalselt oluliseks mõõdukust seksuaalsuses.

Tehti vahet aktiivse ja passiivse rolli vahel. Passiivset rolli, eriti penetratsiooni puhul, peeti vabadele kodanikele häbistavaks. Orjade, naiste ja habemeta noorukite puhul ei olnud sel moraalset tähtsust. Täiskasvanud meeste vahelisi armusuhteid siiski oli ja neile ei vaadatud väga halvasti. Ligitõmbavust meestele peeti sageli mehelikkuse märgiks. Homoseksuaalseid suhteid omistati Zeusile ja teistele jumalatele ning näiteks ka Achilleusele ja Heraklesele.

Ideaalseks homoseksuaalseks suhteks peeti pederastiat täisealise mehe (armastaja, erastēs) ja habemeta nooruki (armastatu, erōmenos) vahel. Selline sue oli reglementeeritud. Oli ette nähtud kurameerimise rituaal, mille juurde käis muuhulgas kingituste tegemine (võidi kinkida näiteks kukk). Armastaja pidi näitama, et ta ei ole armastatust huvitatud ainult seksuaalselt. Armastatu ei tohtinud kergesti järele anda. Kui konkureeris mitu armastajat, pidi ta valima õilsama. Sageli kasutati penetratsiooni asemel reitevahelist ühet, näod teineteise poole pööratud. Kui armastatul hakkas habe kasvama, tuli armuvahekord lõpetada.

Suhtumine homoseksuaalsusse oli piirkonniti erinev. Mõnel pool Joonias ei olnud see soositav, seevastu Elises ja Boiootias (sealhulgas Teebas) oli see heakskiidetav. Teebas oli ka 500 homoseksuaalsest armastajast koosnev väeüksus, mis oli vapruse poolest kuulus ("Pidusöögis" soovitas Platon just niisugust väeüksust).

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 "Sexual orientation, homosexuality and bisexuality". American Psychological Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. august 2013. Vaadatud 16. mai 2017. 
  2. 2,0 2,1 "Case No. S147999 in the Supreme Court of the State of California, In re Marriage Cases Judicial Council Coordination Proceeding No. 4365(...) – APA California Amicus Brief — As Filed" (PDF). p. 30. Vaadatud 16. mai 2017. 
  3. 3,0 3,1 Frankowski BL; American Academy of Pediatrics Committee on Adolescence (Juuni 2004). "Sexual orientation and adolescents". Pediatrics 113 (6): 1827–32. PMID 15173519. doi:10.1542/peds.113.6.1827. 
  4. Gloria Kersey-Matusiak (2012). Delivering Culturally Competent Nursing Care. Springer Publishing Company. p. 169. ISBN 0826193811. Vaadatud 12. mai 2017. "Enamus meditsiiniorganisatsioone ei näe seksuaalset orientatsiooni valikuna." 
  5. 5,0 5,1 Mary Ann Lamanna, Agnes Riedmann, Susan D Stewart (2014). Marriages, Families, and Relationships: Making Choices in a Diverse Society. Cengage Learning. p. 82. ISBN 1305176898. Vaadatud 11. veebruar 2016. "Põhjust, miks osadel inimestel kujuneb välja gei seksuaalne identiteet, ei ole lõplikult kindlaks määratud. Sarnaselt nagu me veel ei saa aru heteroseksuaalsuse kujunemisest. Ameerika Psühholoogia Ühendus (APA) on seisukohal, et mitmed erinevad tegurid mõjutavad isiku seksuaalsust. APA poolt välja antud värske kirjandus ütleb, et seksuaalne orientatsioon ei ole valik, mida saaks muuta nagu isik soovib. Seksuaalne orientatsioon on tõenäoliselt keeruliste keskkonna, kognitiivsete ja bioloogiliste faktorite vaheliste mõjude tulem... mis on kujunenud varases eas. [Tõendid vihjavad], et bioloogilised faktorid nagu geneetika või kaasasündinud hormonaalsed tegurid mängivad inimese seksuaalsuse kujunemisel olulist rolli. (Ameerika Psühholoogia Ühendus 2010)." 
  6. Gail Wiscarz Stuart (2014). Principles and Practice of Psychiatric Nursing. Elsevier Health Sciences. p. 502. ISBN 032329412X. Vaadatud 12. mai 2017. "Puuduvad lõplikud tõendid, mis toetaks ükskõik millist homoseksuaalsuse kujunemise põhjust. Sellele vaatamata on enamus teadlasi seisukohal, et bioloogilised ja seotsiaalsed tegurid mõjutavavd seksuaalse orientatsiooni kujunemist." 
  7. 7,0 7,1 "Submission to the Church of England’s Listening Exercise on Human Sexuality". The Royal College of Psychiatrists. Vaadatud 12. mai 2017. 
  8. 8,0 8,1 8,2 Långström, Niklas; Qazi Rahman; Eva Carlström; Paul Lichtenstein (7. juuni 2008). "Genetic and Environmental Effects on Same-sex Sexual Behaviour: A Population Study of Twins in Sweden". Archives of Sexual Behavior (Archives of Sexual Behavior) 39 (1): 75–80. PMID 18536986. doi:10.1007/s10508-008-9386-1. 
  9. Robinson, B. A. (2010). "Divergent beliefs about the nature of homosexuality". Religious Tolerance.org. Vaadatud 16. mai 2017. 
  10. American Psychological Association: Resolution on Appropriate Affirmative Responses to Sexual Orientation Distress and Change Efforts
  11. ""Therapies" to change sexual orientation lack medical justification and threaten health". Pan American Health Organization. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. mai 2012. Vaadatud 17. mai 2017.  archived here .
  12. American Psychological Association: Resolution on Appropriate Affirmative Responses to Sexual Orientation Distress and Change Efforts
  13. LeVay, Simon (1996). Queer Science: The Use and Abuse of Research into Homosexuality. Cambridge: The MIT Press ISBN 0-262-12199-9
  14. Matt O'Brien. "Census statistics show quarter of California same-sex couples raising kids". The Mercury News, 22. juuni 2011. Kasutatud 17. mai 2017.
  15. Shannan Bowen. "Region saw increase in same-sex households". Star-News, 30. juuni 2011. Kasutatud 17. mai 2017.
  16. Susan Donaldson James. "Census 2010: One-Quarter of Gay Couples Raising Children". ABC News, 23. juuni 2011. Kasutatud 17. mai 2017.
  17. Shaun Knittel. "87% Increase in Same-Sex Nevada Households Since 2000". Edge Media Network, 11. august 2011. Kasutatud 17. mai 2017.
  18. Crompton, Louis (2003). Homosexuality and Civilization. Cambridge, Massachusetts: Belknap Press. ISBN 0-674-01197-X.
  19. "Same-sex Behavior Seen In Nearly All Animals, Review Finds". ScienceDaily. 
  20. 1,500 animal species practice homosexuality. The Medical News, 23 October 2006
  21. Sommer, Volker & Paul L. Vasey (2006), Homosexual Behaviour in Animals, An Evolutionary Perspective. Cambridge University Press, Cambridge. ISBN 0-521-86446-1
  22. Harrold, Max (16 February 1999). "Biological Exuberance: Animal Homosexuality and Natural Diversity". The Advocate, reprinted in Highbeam Encyclopedia. Retrieved 10 September 2007.
  23. Bagemihl, Bruce (1999), Biological Exuberance: Animal Homosexuality and Natural Diversity, St. Martin's Press, ISBN 0-312-19239-8
  24. "homo-". Dictionary.com. Kasutatud 17. mai 2017.
  25. Vääri, Eduard; Kleis, Richard; Silvet, Johannes. (2006). Võõrsõnade leksikon. [Tallinn]: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 958. 
  26. "Constructing the Hetero, Homo, Bi System". OutHistory. Kasutatud 17. mai 2017.
  27. Matthew D. Johnson. "Homosexuality". Kasutatud 17. mai 2017.
  28. Eesti LGBT Ühing. "Soovitusi sõnakasutuseks". Kasutatud 17. mai 2017.
  29. Media Reference Guide (citing AP, NY Times, Washington Post style guides), GLAAD. Retrieved 10 May 2007.
  30. Liilia Lõhmus, Aire Trummal. "HIV/AIDS-iga seotud teadmised ja käitmine gay-internetilehekülgi külastavate meeste seas". Tervise Arengu Instituut, 2004. Kasutatud 17. mai 2017.
  31. Gorgos, L. M.; J. M. Marrazzo (2011). "Sexually Transmitted Infections Among Women Who Have Sex With Women"Clinical Infectious Diseases53 (suppl 3): S84–S91. doi:10.1093/cid/cir697ISSN 1058-4838.
  32. Reiter L. (1989). "Sexual orientation, sexual identity, and the question of choice". Clinical Social Work Journal 17: 138–50. doi:10.1007/bf00756141. 
  33. 33,0 33,1 "Appropriate Therapeutic Responses to Sexual Orientation". American Psychological Association. pp. 63, 86. Vaadatud 22. mai 2017. "Seksuaalse orientatsiooni identiteet - mitte seksuaalne orientatsioon - tundub muutvat psühhoteraapia, toetusgruppide ja olulistel isiku elu muutvatel sündmustel." 
  34. "Question A2: Sexual orientation". Centre for Addiction and Mental Health. Originaali arhiivikoopia seisuga . Vaadatud 22. mai 2017. 
  35. "Appropriate Therapeutic Responses to Sexual Orientation". American Psychological Association. 2009. pp. 63, 86. Vaadatud 22. mai 2017. 
  36. Sinclair, Karen, About Whoever: The Social Imprint on Identity and Orientation, NY, 2013 ISBN 9780981450513
  37. Rosario, M.; Schrimshaw, E.; Hunter, J.; Braun, L. (2006). "Sexual identity development among lesbian, gay, and bisexual youths: Consistency and change over time". Journal of Sex Research 43 (1): 46–58. doi:10.1080/00224490609552298. 
  38. Ross, Michael W.; Essien, E. James; Williams, Mark L.; Fernandez-Esquer, Maria Eugenia. (2003). "Concordance Between Sexual Behavior and Sexual Identity in Street Outreach Samples of Four Racial/Ethnic Groups". Sexually Transmitted Diseases (American Sexually Transmitted Diseases Association) 30 (2): 110–113. PMID 12567166. doi:10.1097/00007435-200302000-00003. 
  39. 39,0 39,1 "Sexual orientation, homosexuality and bisexuality". American Psychological Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. august 2013. Vaadatud 16. mai 2017. 
  40. 40,0 40,1 "Resolution on Sexual Orientation and Marriage – Research Summary". American Psychological Association. 2004. Vaadatud 15. juuni 2017. 
  41. "Relationship Satisfaction and Commitment". Eurekalert.org. 22. jaanuar 2008. Vaadatud 15. juuni 2017. 
  42. Duffy, S.M/; C.E. Rusbult (1985). "Satisfaction and commitment in homosexual and heterosexual relationships". Journal of Homosexuality 12 (2): 1–23. PMID 3835198. doi:10.1300/J082v12n02_01. Vaadatud 15. juuni 2017. 
  43. Charlotte, Baccman; Per Folkesson; Torsten Norlander (1999). "Expectations of romantic relationships: A comparison between homosexual and heterosexual men with regard to Baxter's criteria". Social Behavior and Personality. Vaadatud 15. juuni 2017. 
  44. Moody, Jonas (30. jaanuar 2009). "Iceland Picks the World's First Openly Gay PM". TIME. Vaadatud 15. juuni 2017. 
  45. "Coming Out". The Rainbow Resource Centre. Vaadatud 13. juuni 2017. 
  46. "Just the Facts About Sexual Orientation & Youth: A Primer for Principals, Educators and School Personnel". American Academy of Pediatrics, American Counseling Association, American Association of School Administrators, American Federation of Teachers, American Psychological Association, American School Health Association, The Interfaith Alliance, National Association of School Psychologists, National Association of Social Workers, National Education Association. 1999. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. august 2007. Vaadatud 15. juuni 2017. "Ameerika Ühendriikide meditsiini organisatsioonide ühispöördumises öeldi, et "erinevad inimesed saavad aru erinevatel hetketel enda elus, et nad on heteroseksuaalsed, geid, lesbid või biseksuaalsed."" 
  47. The Human Rights Campaign Foundation. "Resource Guide to Coming Out". (11-12). Kasutatud 15. juuni 2017.
  48. Rosario, M., Schrimshaw, E., Hunter, J., & Braun, L. (February 2006). Sexual identity development among lesbian, gay, and bisexual youths: Consistency and change over time. Journal of Sex Research, 43(1), 46–58.
  49. Caryn E. Neumann. "Outing". 2015. Kasutatud 15. juuni 2017.
  50. The Dictionary of Bias-Free Usage: A Guide to Nondiscriminatory Language, ISBN 0-89774-653-8 
  51. PETER TATCHELL. "Outing hypocrites is justified". New Statesman, 23. aprill 2007. Kasutatud 15. juuni 2017.
  52. LeVay, Simon (1996). Queer Science: The Use and Abuse of Research into Homosexuality. Cambridge: The MIT Press ISBN 0-262-12199-9
  53. Black, Dan; Gates, Gary; Sanders, Seth; Taylor, Lowell (2000). "Demographics of the Gay and Lesbian Population in the United States: Evidence from Available Systematic Data Sources". Demography 37 (2): 139–154. PMID 10836173. doi:10.2307/2648117. 
  54. Sexual Behavior in the Human Male, p. 656
  55. David Leonhardt (28. juuli 2000). "John Tukey, 85, Statistician; Coined the Word 'Software'". The New York Times. 
  56. "Biography 15.1, John W. Tukey (1915–2000)". Vaadatud 20. mai 2017.  John Tukey criticizes sample procedure
  57. "Book Review by Martin Duberman, The Nation, November 3, 1997".  Martin Duberman on Gebhart's "cleaning" of data
  58. "The sexual behavior of men in the United States". Family Planning Perspectives 25 (2): 52–60. 1993. JSTOR 2136206. PMID 8491287. doi:10.2307/2136206. 
  59. Binson, Diane; Michaels, Stuart; Stall, Ron; Coates, Thomas J.; Gagnon, John H.; Catania, Joseph A. (1995). "Prevalence and Social Distribution of Men Who Have Sex with Men: United States and Its Urban Centers". The Journal of Sex Research 32 (3): 245–54. JSTOR 3812794. doi:10.1080/00224499509551795. 
  60. "Sexual lifestyles and HIV risk". Nature 360 (6403): 410–2. Detsember 1992. PMID 1448163. doi:10.1038/360410a0. 
  61. Laumann, E. O., Gagnon, J. H., Michael, R. T., & Michaels, S. (1994). The social organization of sexuality: Sexual practices in the United States. Chicago: University of Chicago Press.
  62. Wellings, K., Field, J., Johnson, A., & Wadsworth, J. (1994). Sexual behavior in Britain: The national survey of sexual attitudes and lifestyles. London, UK: Penguin Books.
  63. Investigators ACSF (1992). "AIDS and sexual behaviour in France". Nature 360 (6403): 407–409. PMID 1448162. doi:10.1038/360407a0. 
  64. "Prevalence and patterns of same-gender sexual contact among men". Science 243 (4889): 338–48. Jaanuar 1989. PMID 2911744. doi:10.1126/science.2911744. 
  65. "The prevalence of homosexual behavior and attraction in the United States, the United Kingdom and France: results of national population-based samples". Archives of Sexual Behavior 24 (3): 235–48. Juuni 1995. PMID 7611844. doi:10.1007/BF01541598. 
  66. 66,0 66,1 Hope, Debra A, toim. (2009). "Contemporary Perspectives on Lesbian, Gay, and Bisexual Identities". Nebraska Symposium on Motivation 54. ISBN 978-0-387-09555-4. doi:10.1007/978-0-387-09556-1. 
  67. Bogaert AF (September 2004). "The prevalence of male homosexuality: the effect of fraternal birth order and variations in family size". Journal of Theoretical Biology 230 (1): 33–7. PMID 15275997. doi:10.1016/j.jtbi.2004.04.035.  Baegart väidab, et "meeste homoseksuaalsuse esinemise sagedus on vaieldav. Üks laialt levinud varaseid hinnanguid annab homoseksuaalsuse esinemise sageduseks meeste seas umbes 10% (näiteks Marmor, 1980; Voeller, 1990). Osa hilisemaid andmeid toetavad seda hinnangut (Bagley and Tremblay, 1998). Samas kõige värskemad rahvuslikud andmed alandavad seda varast hinnangut (näiteks 1–2% in Billy et al., 1993; 2–3% in Laumann et al., 1994; 6% in Sell et al., 1995; 1–3% in Wellings et al., 1994). Arvestama peab aga ka seda, et homoseksuaalsus on erinevates uuringutes erinevalt defineeritud. Näiteks osa uurijaid kasutavad homoseksuaalsuse defineerimisel ainult samasoolist käitumist (näiteks Billy et al., 1993). Paljud hilisemad seksuoloogid hindavad külgetõmmet olulisemaks kui käitumine (näiteks Bailey et al., 2000; Bogaert, 2003; Money, 1988; Zucker and Bradley, 1995)." (Lk 33). Lisaks: "...homoseksuaalsuse esinemise sagedus meeste seas (eriti samasooline külgetõmme) varieerub ajas ja ühiskondades (ja on selle pärast nn. "liikuv märklaud"). Osaliselt sõltub see muutus kahest tegurist: (1) variatsioonist sündimuskordaja või pere suurusest ning (2) vanema venna efektist. Seega isegi juhul, kui suudetakse seksuaalset orientatsiooni ühes riigis kindlal ajal mõõta, ei ole see lõplik arv. Homoseksuaalsuse esinemine on muutuv ja ei ole seepärast üldistatav ei ajas ega ka erinevates ühiskondades." (Lk 33).
  68. McConaghy N, Hadzi-Pavlovic D, Stevens C, Manicavasagar V, Buhrich N, Vollmer-Conna U. (2006). "Fraternal birth order and ratio of heterosexual/homosexual feelings in women and men." Journal of Homosexuality 51(4): 161–74
  69. "Sexual Behavior Levels Compared in Studies In Britain and France". nytimes.com. 8. detsember 1992. Vaadatud 20. mai 2017. 
  70. Gary Gates (Aprill 2011). "How many people are lesbian, gay, bisexual, and transgender?" (PDF). The Williams Institute". p. 1. Vaadatud 20. mai 2017. 
  71. Brian Heilman, Gary Barker, Alexander Harrison. "The Man Box: A Study on Being a Young Man in the US, UK, and Mexico". Promundo, 2017. Kasutatud 26. mai 2017.
  72. 72,0 72,1 Yougov. "YouGov Survey Results". 2015. Kasutatud 8. juuni 2017.
  73. "Sex uncovered poll: Quantity and quality". 25. oktoober 2008. Vaadatud 8. juuni 2017 – The Guardian vahendusel. 
  74. Bakker, F. (2009). Seksuele gezondheid in Nederland 2009 (PDF) (Report) (in Dutch). Vaadatud 12 oktoober 2015.
  75. Ülle-Marike Papp, Riina Kütt (2011). LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Õiguse instituut. Lk 25-26. 
  76. Haavio-Mannila, E., Kontula, O. Sexual Trends in the Baltic Sea Area. Publications of the Population Research Institute, Series D 41/2003. The Population Research Institute. Väestöntutkimuslaitos. Väestöliitto, The Family Federation of Finland. Lk 94-98.
  77. 77,0 77,1 77,2 Frankowski BL; American Academy of Pediatrics Committee on Adolescence (2004). "Sexual orientation and adolescents". Pediatrics 113 (6): 1827–32. PMID 15173519. doi:10.1542/peds.113.6.1827. 
  78. 78,0 78,1 78,2 78,3 Mary Ann Lamanna; Agnes Riedmann; Susan D Stewart (2014). Marriages, Families, and Relationships: Making Choices in a Diverse Society. Cengage Learning. Lk 82. ISBN 1305176898. Tsitaat: “Põhjust, miks osadel inimestel kujuneb välja gei seksuaalne identiteet, ei ole lõplikult kindlaks määratud. Sarnaselt me ei saa veel aru heteroseksuaalsuse kujunemisest. Ameerika Psühholoogia Ühendus (APA) on seisukohal, et mitmed erinevad tegurid mõjutavad isiku seksuaalsust. APA poolt välja antud värske kirjandus ütleb, et seksuaalne orientatsioon ei ole valik, mida saaks muuta nagu isik soovib. Seksuaalne orientatsioon on tõenäoliselt keeruliste keskkonna, kognitiivsete ja bioloogiliste faktorite vaheliste mõjude tulem... mis on kujunenud varases eas. [...] Bioloogilised faktorid nagu geneetika või kaasasündinud hormonaalsed tegurid mängivad inimese seksuaalsuse kujunemisel olulist rolli. (Ameerika Psühholoogia Ühendus 2010)”
  79. Gloria Kersey-Matusiak (2012). Delivering Culturally Competent Nursing Care. Springer Publishing Company. p. 169. ISBN 0826193811. Vaadatud 10. jaanuar 2016. "Enamus tervise või vaimse tervise organisatsioonid ei näe seksuaalset orientatsiooni valikuna." 
  80. Gail Wiscarz Stuart (2014). Principles and Practice of Psychiatric Nursing. Elsevier Health Sciences. p. 502. ISBN 032329412X. Vaadatud 11. veebruar 2016. "Puuduvad lõplikud tõendid, mis toetaks ükskõik millist homoseksuaalsuse kujunemise põhjust. Sellele vaatamata on enamus teadlasi seisukohal, et bioloogilised ja sotsiaalsed tegurid mõjutavad seksuaalse orientatsiooni kujunemist." 
  81. 81,0 81,1 "Submission to the Church of England’s Listening Exercise on Human Sexuality". The Royal College of Psychiatrists. Vaadatud 13. juuni 2013. 
  82. Vare, Jonatha W., and Terry L. Norton. "Understanding Gay and Lesbian Youth: Sticks, Stones and Silence." Cleaning House 71.6 (1998): 327-331: Education Full Text (H.W. Wilson). Web. 19. aprill 2012.
  83. "Sexual orientation, homosexuality and bisexuality". American Psychological Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. august 2013. Vaadatud 11. mai 2017. 
  84. "Sperm competition and the persistence of genes for male homosexuality". BioSystems 31 (2–3): 223–33. 1993. PMID 8155854. doi:10.1016/0303-2647(93)90051-D. 
  85. Zietsch, B.; Morley, K.; Shekar, S.; Verweij, K.; Keller, M.; Macgregor, S. (November 2008). "Genetic factors predisposing to homosexuality may increase mating success in heterosexuals". Evolution and Human Behavior 29 (6): 424–433. doi:10.1016/j.evolhumbehav.2008.07.002. 
  86. "Evidence for maternally inherited factors favouring male homosexuality and promoting female fecundity". Proc. Biol. Sci. 271 (1554): 2217–21. November 2004. PMC 1691850. PMID 15539346. doi:10.1098/rspb.2004.2872. 
  87. A. Camperio Ciani; P. Cermelli; G. Zanzotto (2008). "Sexually Antagonistic Selection in Human Male Homosexuality". PLoS ONE 3 (6): e2282. PMC 2427196. PMID 18560521. doi:10.1371/journal.pone.0002282. 
  88. Hamer, D., Copeland, P. The Science of Desire: The Search for the Gay Gene and the Biology of Behavior (Simon and Schuster, 1994)
  89. Julie Bolcher. "Study Supports Gay Super Uncles Theory". Advocate, 5. veebruar 2010. Kasutatud 5. juuli 2017.
  90. "Sexual Orientation". American Psychiatric Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. juuli 2011. Vaadatud 1. jaanuar 2013. 
  91. Schumm, Walter R. (November 2010). "CHILDREN OF HOMOSEXUALS MORE APT TO BE HOMOSEXUALS? A REPLY TO MORRISON AND TO CAMERON BASED ON AN EXAMINATION OF MULTIPLE SOURCES OF DATA". Journal of Biosocial Science 42 (06): 721–42. PMID 20642872. doi:10.1017/S0021932010000325. Vaadatud 6. september 2014. 
  92. Bearman, Peter; Brückner, Hannah (2002). "Opposite-sex twins and adolescent same-sex attraction" (PDF). American Journal of Sociology 107: 1179–1205. doi:10.1086/341906. 
  93. Bem, Daryl (11. oktoober 2008). "Is There a Causal Link Between Childhood Gender Nonconformity and Adult Homosexuality?". Journal of Gay & Lesbian Mental Health 12 (1-2): 61–79. doi:10.1300/J529v12n01_05. Vaadatud 10. september 2014. 
  94. "Sexual orientation and childhood gender nonconformity: evidence from home videos". Dev Psychol 44 (1): 46–58. 2008. PMID 18194004. doi:10.1037/0012-1649.44.1.46. 
  95. "The relation of birth order to sexual orientation in men and women". J Biosoc Sci 30 (4): 511–9. 1998. PMID 9818557. doi:10.1017/S0021932098005112. 
  96. "Birth order, sibling sex ratio, and maternal miscarriages in homosexual and heterosexual men and women". Personality and Individual Differences 30: 543–552. 2001. doi:10.1016/S0191-8869(00)00051-9. 
  97. Blanchard R (September 2001). "Fraternal birth order and the maternal immune hypothesis of male homosexuality". Horm Behav 40 (2): 105–14. PMID 11534970. doi:10.1006/hbeh.2001.1681. 
  98. "O brother, where art thou? The fraternal birth-order effect on male sexual orientation". Proc. Natl. Acad. Sci. U.S.A. 103 (28): 10531–2. 2006. PMC 1502267. PMID 16815969. doi:10.1073/pnas.0604102103. 
  99. Rahman Q.; Clarke K.; Morera T. (2009). "Hair whorl direction and sexual orientation in human males". Behavioral Neuroscience 123 (2): 252–256. PMID 19331448. doi:10.1037/a0014816. 
  100. Bogaert AF (2005). "Sibling sex ratio and sexual orientation in men and women: new tests in two national probability samples". Arch Sex Behav 34 (1): 111–6. PMID 15772774. doi:10.1007/s10508-005-1005-9. 
  101. Blanchard, R; Lippa, RA (2007). "Birth order, sibling sex ratio, handedness, and sexual orientation of male and female participants in a BBC internet research project". Arch Sex Behav36 (2): 163–76. doi:10.1007/s10508-006-9159-7PMID 17345165.
  102. 102,0 102,1 102,2 102,3 102,4 American Psychological Association. "Resolution on Appropriate Affirmative Responses to Sexual Orientation Distress and Change Efforts". Kasutatud 24. juuni 2017.
  103. "Answers to Your Questions. For a Better Understanding of Sexual Orientation & Homosexuality". American Psychological Association. Vaadatud 24. juuni 2017. 
  104. "Expert affidavit of Gregory M. Herek, Ph.D.". (12-13). November 2009. Kasutatud 24. juuni 2017.
  105. 105,0 105,1 Royal College of Psychiatrists. "Royal College of Psychiatrists' statement on sexual orientation". Aprill 2014. Kasutatud 24. juuni 2017.
  106. Australian Psychological Society. "APS Position Statement on the use of psychological practices that attempt to change sexual orientation". Veebruar 2015. Kasutatud 24. juuni 2017.
  107. "LGBT-Sexual Orientation: What is Sexual Orientation?" Arhiveeritud 28 June 2014 Wayback Machine., APA ametlik kodulehekülg. Vaadatud 9. aprill 2015.
  108. The American Psychiatric Association. "Sexual Orientation & Homosexuality". Kasutatud 25. juuni 2017.
  109. "MSM in Africa: highly stigmatized, vulnerable and in need of urgent HIV prevention". Aidsportal.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. juuli 2007. Vaadatud 8. august 2017. 
  110. "UNAIDS: Men who have sex with men" (asp). UNAIDS. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. juuni 2008. Vaadatud 8. august 2017. 
  111. "Men who have sex with transgender women: challenges to category-based HIV prevention". AIDS Behav 12 (1): 18–26. Jaanuar 2008. PMID 17705095. doi:10.1007/s10461-007-9303-y. 
  112. "The trouble with "MSM" and "WSW": erasure of the sexual-minority person in public health discourse". Am J Public Health 95 (7): 1144–9. Juuli 2005. PMC 1449332. PMID 15961753. doi:10.2105/AJPH.2004.046714. 
  113. "STI Epi Update: Oral Contraceptive and Condom Use". Public Health Agency of Canada. 23. aprill 1998. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2006. Vaadatud 8. august 2017. 
  114. KRISTER KIVI. "Puhta vere otsinguil". Eesti Ekspress, 28. oktoober 2015. Kasutatud 8. august 2017.
  115. René Piik. "VEREKESKUSE POLIITIKA ON JABUR. Verd ei tohi anda prostituudid, narkomaanid ja geimehed". Õhtuleht, 1. august 2017. Kasutatud 8. august 2017.
  116. Sean Cahill, Timothy Wang. "An end to lifetime blood donation ban in Israel for MSM would be a major step toward a science-based policy that reduces stigma". Israel Journal of Health Policy Research, 23. märts 2017. Kasutatud 8. august 2017.
  117. Mravack, Sally A. (Juuli 2006)."Primary Care for Lesbians and Bisexual Women", American Family Physician 74 (2) Lk 279–286.
  118. Catalyst, Sr. Kitty, Staff of San Francisco City Clinic; "Reading This Might Save Your Ass"; 2001, San Francisco HIV Prevention and STD Prevention and Control.
  119. Men Like Us: The GMHC Complete Guide to Gay Men's Sexual, Physical, and Emotional Well-being; Wolfe, Daniel; Gay Men's Health Crisis, Inc; Published by Ballantine Books, 2000.
  120. Schlager, Neil, ed. (1998). Gay & Lesbian Almanac. St. James Press. Lk 152.
  121. Meyer, Ilan H. (September 2003). "Prejudice, social stress, and mental health in lesbian, gay, and bisexual populations: conceptual issues and research evidence". Psychological Bulletin 129 (5): 674–97. PMC 2072932. PMID 12956539. doi:10.1037/0033-2909.129.5.674. 
  122. "Black gay men, lesbians, have fewer mental disorders than whites, says Mailman School of PH study". Eurekalert.org. 2. oktoober 2007. Vaadatud 15. august 2017. 
  123. Eesti LGBT Ühing. "Teenused LGBT inimestele". Kasutatud 15. august 2017.
  124. Anu Viltrop. "Oled see, kuidas mõtled". Vabatahtlike Värav, August 2017. Kasutatud 15. august 2017.
  125. Eve Kosofsky Sedgwick (1993). Tendencies. Durham: Duke University Press. Lk 154. 
  126. Balsam, Kimberly F.; Esther D. Rothblum (Juuni 2005). "Victimization Over the Life Span: A Comparison of Lesbian, Gay, Bisexual, and Heterosexual Siblings" (PDF). Journal of Consulting and Clinical Psychology 73 (3): 477–487. PMID 15982145. doi:10.1037/0022-006x.73.3.477. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. märts 2007. 
  127. Ryan C.; Huebner D.; Diaz R.M.; Sanchez J.. "Family rejection as a predictor of negative health outcomes in white and Latino lesbian, gay, and bisexual young adults". Pediatrics, Jaanuar 2009. Kasutatud 15. august 2017.
  128. Gwynn Guilford (11. detsember 2013). "India's latest ban against gay sex has its origin in a five-century-old British power struggle". Quartz. Vaadatud 14. juuli 2017. 
  129. Daniel Ottosson. "LGBT world legal wrap up survey". ILGA, November 2006. Kasutatud 14. juuli 2017.
  130. "EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA". Euroopa Liidu Teataja, 26. oktoober 2012. Kasutatud 14. juuli 2017.
  131. (1992). Eesti Vabariigi põhiseadus
  132. Kadri Aavik, Triin Roosalu, Margarita Kazjulja, Laura Mere, Kerli Kaal, Maaris Raudsepp. "LGBTQ INIMESTE IGAPÄEVANE TOIMETULEK JA STRATEEGILISED VALIKUD EESTI ÜHISKONNAS". Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei, 2016. Kasutatud 15. juuli 2017.
  133. (2002). Karistusseadustik
  134. (2008). Võrdse kohtlemise seadus
  135. (2009). Töölepingu seadus
  136. Kaye Wellings; Kirstin Mitchell; Martine Collumbien (2012). Sexual Health: A Public Health Perspective. McGraw-Hill International. Lk 91.
  137. Joshua G. Rosenberger; Michael Reece; Vanessa Schick; Debby Herbenick; David S. Novak; Barbara Van Der Pol; J. Dennis Fortenberry. "Sexual Behaviors and Situational Characteristics of Most Recent Male-Partnered Sexual Event among Gay and Bisexually Identified Men in the United States". The Journal of Sexual Medicine, 24. august 2011.
  138. Steven Gregory Underwood (2003). Gay Men and Anal Eroticism: Tops, Bottoms, and Versatiles. Harrington Park Press. ISBN 978-1-56023-375-6. Vaadatud 12. veebruar 2011. 
  139. Kaye Wellings; Kirstin Mitchell; Martine Collumbien (2012). Sexual Health: A Public Health Perspective. McGraw-Hill Education. Lk 91.
  140. "Not all gay men have anal sex". Go Ask Alice!. 13. juuni 2008. Vaadatud 2. august 2017. 
  141. Goldstone, Stephen E.; Welton, Mark L. (2004). "Sexually Transmitted Diseases of the Colon, Rectum, and Anus". Clin Colon Rectal Surg 17 (4): 235–239. PMC 2780055. PMID 20011265. doi:10.1055/s-2004-836944. 
  142. Edwin Clark Johnson, Toby Johnson (2008). Gay Perspective: Things Our Homosexuality Tells Us about the Nature of God & the Universe. Lethe Press. Lk 139.
  143. Piepenburg, Erik (Veebruar 2006). What's rub got to do with it? Out. Lk 74, 76.
  144. Nordqvist, Christian (13. september 2007). "Sexual Behavior Does Not Explain Varying HIV Rates Among Gay And Straight Men - Medical News Today". Medical News Today. Vaadatud 3. august 2017. 
  145. Goodreau, Steven M.; Golden, Matthew R. (Oktoober 2007). "Biological and demographic causes of high HIV and sexually transmitted disease prevalence in men who have sex with men". Sex Transm Infect 83 (6): 458–462. PMC 2598698. PMID 17855487. doi:10.1136/sti.2007.025627. 
  146. Thomas W. Gaither (2015). "The Influence of Sexual Orientation and Sexual Role on Male Grooming-Related Injuries and Infections". J Sex Med 12 (3): 631–640. doi:10.1111/jsm.12780. 
  147. 147,0 147,1 Janell L. Carroll (2009). Sexuality Now: Embracing Diversity. Cengage Learning. p. 272. ISBN 0-495-60274-4. Vaadatud 19. detsember 2012. 
  148. 148,0 148,1 148,2 Jonathan Zenilman; Mohsen Shahmanesh (2011). Sexually Transmitted Infections: Diagnosis, Management, and Treatment. Jones & Bartlett Publishers. pp. 329–330. ISBN 0495812943. Vaadatud 4. november 2012. 
  149. Naomi B. McCormick (1994). Sexual Salvation: Affirming Women's Sexual Rights and Pleasures. Greenwood Publishing Group. p. 207. ISBN 0275943593. Vaadatud 10. september 2017. 
  150. Ginny Vida; Karol D. Lightner; Tanya Viger (2010). The New Our Right to Love: A Lesbian Resource Book. Simon and Schuster. p. 74. ISBN 0684806827. Vaadatud 10. september 2017. 
  151. Jerry J. J. Bigner; Joseph L. L. Wetchler (2012). Handbook of LGBT-Affirmative Couple and Family Therapy. Routledge. p. 102. ISBN 1136340327. Vaadatud 10. september 2017. 
  152. Jerrold S. Greenberg; Clint E. Bruess; Sarah C. Conklin (2010). Exploring the dimensions of human sexuality. Jones & Bartlett Learning. pp. 489–490. ISBN 9780763797409. 9780763741488. Vaadatud 6. september 2017. 
  153. Douglas C. Kimmel; Tara Rose; Steven David (2006). Lesbian, Gay, Bisexual, and Transgender Aging: Research and Clinical Perspectives. Jones & Bartlett Learning. pp. 73–79. ISBN 0-231-13618-8. 9780231136181. Vaadatud 6. september 2017. 
  154. J V Bailey; C Farquhar; C Owen; D Whittaker (Aprill 2003). "Sexual behaviour of lesbians and bisexual women". Sexually Transmitted Infections 79 (2): 147–150. PMC 1744617. PMID 12690139. doi:10.1136/sti.79.2.147. 
  155. Schick, V; Rosenberger, JG; Herbenick, D; Reece, M (2012). "Sexual behaviour and risk reduction strategies among a multinational sample of women who have sex with women". Sex Transm Infect 88: 407–12. PMID 22563015. doi:10.1136/sextrans-2011-050404. 
  156. William Alexander; Helaine Bader; Judith H. LaRosa (2011). New Dimensions in Women's Health. |Jones & Bartlett Publishers. p. 211. ISBN 1449683754. Vaadatud 10. september 2017. 
  157. 157,0 157,1 Dianne Hales (2008). An Invitation to Health Brief 2010-2011. Cengage Learning. pp. 269–271. ISBN 0495391921. Vaadatud 29. august 2013. 
  158. 158,0 158,1 "Sexually Transmitted Diseases Treatment Guidelines, 2006". Centers for Disease Control and Prevention. 2006. Vaadatud 10. september 2017. 
  159. Seadused 636d, 835e
  160. Denys Page. Sappho and Alcaeus, Oxford UP, 1959, lk 142–146.
  161. Conner, Randy P. Cassell's Encyclopedia of Queer Myth, Symbol and Spirit. UK: Cassell, 1998, lk 64.

Välislingid