Ibn Sīnā

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib õpetlasest; ansambli kohta vaata artiklit Avicenna

Trükise esikaas Veneetsiast aastast 1520.

Ibn Sina (Türgi keel: İbni Sina; ), läänemaailmas tuntud kui Avicenna; umbes 980 Afshana, Buhhaara lähistel (praegune Usbekistan) – 1037 Hamadan, Iraan) oli Turgi[1][2] filosoof, arst ja poeet.

Ibn Sina sündis Samaniidi emiraadist (tänapäeva Afganistanist) Balkhist pärit ismaeliidist isa Abdullahi ja Buhhaarast pärit ema pojana. Eeldatavasti oli ka poeg usulistelt veendumustelt ismaeliit. Mõlemad vanemad olid rahvuselt pärslased. Tema ema nimi Setareh tähendab pärsia keeles tähte.

Abdullah oli poja sünni ajal ühe samaniidi Nuh ibn Mansuri valduste kuberner ja laskis oma poega väga hoolikalt Buhhaaras koolitada. Ibn Sinal oli tähelepanuväärne mälu ja intellekt, mis võimaldas tal juba 14-aastaselt oma õpetajaid ületada. Oma autobiograafias väitis Ibn Sina, et 18-aastaselt polnud enam midagi, mida ta poleks õppinud. 10-aastaselt oli tal juba koraan peas. India matemaatikat õppis ta india päritolu aedviljamüüjalt.

Teismelisena oli Aristotelese "Metafüüsika" seevastu tema jaoks raske: ta õppis selle pähe, kuid aru sai sellest alles pärast al-Farabi kommentaaride lugemist.

16-aastaselt hakkas ta õppima meditsiini ning mitte ainult teooriat, vaid patsientide tasuta hooldamise käigus avastas ta enda sõnul ka uusi ravimeetodeid. 18-aastaselt tunnistati ta juba täieõiguslikuks arstiks ja tema kuulsus levis kaugele, sest paljusid vaesemaid inimesi ravis ta üldse tasuta. Ise väitis Ibn Sina oma autobiograafias: "Meditsiin ei ole nii raske ja keeruline kui matemaatika või metafüüsika, niisiis arenesin ma kiiresti. Ma sain väljapaistvaks arstiks ja hakkasin ravima inimesi tunnustatud ravimitega."

Aastal 997 ravis Ibn Sina Buhhaara emiiri terveks ohtlikust haigusest. Ibn Sina keeldus tasuks pakutud rahast ja väärisesemetest, soovides selle asemel juurdepääsu kuninglikule Samaniidide raamatukogule.

Ta valdas lisaks pärsia keelele ka araabia keelt, kuid näiteks türgi keelt ei osanud.

Ta on rohkem kui 450 kirjutise autor, millest umbes 240 on säilinud. Tema "Arstiteaduse kaanon" oli sajandeid Idamaadel ja Euroopas üks kõige tuntumaid meditsiinikäsiraamatuid [3]. Ta koostas 18-köitelise filosoofilis-loodusteadusliku entsüklopeedilise teose "Tervekssaamise raamat" [3].

Ta sidus Aristotelese õpetust uusplatooniliste ja müstiliste elementidega, kuid teisalt toetus materialismile, eriti aine ja vormi küsimuses.[3]

Ibn Sina järgi on maailm igavene ning allub vääramatule põhjuslikkuse seadusele. Ta kaitses kahese tõe õpetust, asetades sealjuures filosoofilise tunnetuse kõrgemale religioossest ilmutusest, sest viimane väljendub selleks, et olla üldsusele arusaadav, ainult allegooriais.[3]

Tema vaated mõjutasid Euroopa ketserlikke liikumisini. Albertus Magnus ja Thomas Aquinost nõustusid temaga universaalide tüli küsimuses, kuid taunisid ägedalt tema vaadete materialistlikke suundumusi, sealhulgas keha ülestõusmise eitamist.[3]

Tema tööd arstiteaduses olid peaaegu viis sajandit paljudes Euroopa ülikoolides tähtsaimad meditsiinilised kirjutised. Arstiteaduslikes kirjutistes tugines Antiik-Kreeka teadlasele Galenosele ja Aristotelese metafüüsikale, mõju avaldas ka traditsiooniline Pärsia ja Araabia mõtteviis.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Ravil Bukharaev, Islam in Russia: The Four Seasons, Palgrave Macmillan, 16 Eyl 2000, p.95
  2. Theodore Craig Levin, The Hundred Thousand Fools of God: Musical Travels in Central Asia (And Queens, New York), Indiana University Press, 1996, p.40
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 "Antiigileksikon", 1. kd., lk. 284-285

Teosed eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]