Biseksuaalsus

Allikas: Vikipeedia

Biseksuaalsus ehk biseksuaalne orientatsioon on seksuaalne orientatsioon, millele on iseloomulik romantiline või seksuaalne külgetõmme mõlemast soost isikute poole ning neile isikutele suunatud seksuaalkäitumine. Biseksuaalsuseks (ehk biseksuaalseks identiteediks) nimetatakse ka seksuaalset identiteeti, mis tugineb sellisele külgetõmbemustrile, sellega seotud käitumismustrile ning kogukondlikule ühtekuuluvusele nendega, kellel on samasugused mustrid.[1][2] Biseksuaalne identiteet ei pea tingimata tähendama võrdset seksuaalset külgetõmmet mõlema soo vastu. Biseksuaalina identifitseerivad end sageli inimesed, kes eelistavad küll ühte sugu, aga ei välista ka teist.[3]

Biseksuaalsus on heteroseksuaalsuse ja homoseksuaalsuse kõrval üks kolmest põhikategooriast, mis paikneb seksuaalse orientatsiooni kontiinumil.[1] Biseksuaalset inimest kutsutakse biseksuaaliks.

Sõnu "biseksuaal" või "biseksuaalsus" kasutatakse harilikult rääkides inimestest. Biseksuaalset käitumist on täheldatud läbi ajaloo nii erinevates ühiskondades[4] kui ka loomariigis.[5][6][7]

Mõiste[muuda | muuda lähteteksti]

"Biseksuaalsus" on ladina neologism. Liitsõna koosneb ladinakeelsetest sõnadest bis ('kaks korda')[8] ja sexualis ('sugueluline')[9]. 19. sajandi alguses kasutusele võetud "biseksuaal" oli oma esialgses tähenduses sünonüüm hermafrodiitsusele ehk kahesoolisusele. Tänases tähenduses võttis sõna "biseksuaalsus" kasutusele saksa psühhiaater Richard von Krafft-Ebingi 1886. aastal.[10][11][12]

Eesti LGBT Ühing soovitab kasutada biseksuaalsete inimeste kohta väljendeid "biseksuaalne inimene", "biseksuaalne mees" või "biseksuaalne naine".[13] Keelekorraldajad loevad korrektseks ka sõna "biseksuaal".[14][15][16]

Seksuaalne orientatsioon, identiteet ja käitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklites Seksuaalne orientatsioon, Seksuaalne identiteet ja Inimese seksuaalkäitumine.

Inimese seksuaalne orientatsioon, seksuaalkäitumine ja seksuaalne identiteet on lähedalt seotud, aga teineteisest erinevad mõisted. Seksuaalne identiteet viitab isiku kontseptsioonile iseendast, käitumine seksuaalaktidele ning orientatsioon külgetõmmetele.[17] Need kolm ei pea alati ühtima, kuna seksuaalne külgetõmme või käitumine ei pea olema alati kooskõlas inimese identiteediga. Näiteks võib inimene end määratleda heteroseksuaalsena, geina, lesbina või biseksuaalsena ilma, et tal oleks olnud üldse seksuaalseid kogemusi. Samuti võib inimesel olla olnud homoseksuaalseid kogemusi, aga ta ei pea end geiks, lesbiks või biseksuaaliks.[18] Samamoodi võib end gei või lesbina identifitseerinud isik aeg-ajalt omada seksuaalset kontakti vastassoo esindajaga, aga end mitte biseksuaalina määratlenud.[18] Inimeste kohta, kelle seksuaalne orientatsioon ei ühildu nende seksuaalse identiteediga, kasutatakse mõnikord terminit "kapis olema".

Mõnikord jäetakse eristamata seksuaalse orientatsiooni ja seksuaalse identiteedi. See tekitab käsitlustes erisuse selles, kas seksuaalne orientatsioon võib ajas muutuda. Uurijad, kes kahte mõistet omavahel ei erista lähtuvad kontseptsioonist, et seksuaalne orientatsioon on osadel inimestel kindlaks määratud, teistel aga voolav ning võimeline aja jooksul muutuma.[19] Teised eristavad seksuaalse orientatsiooni kui kaasasündinud külgetõmbe ning seksuaalse identiteedi kui millegi, mis võib inimese elu jooksul muutuda.[20] Viimasel juhul ei ole seksuaalne identiteet osa seksuaalsest orientatsioonist ning ei pea seetõttu ühtima isiku seksuaalse orientatsiooni või seksuaalse käitumisega.[21][22][23]

 Demograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Seksuaalse orientatsiooni demograafia.

Seksuaalse orientatsiooni demograafiat on raske täpselt hinnata, kuna puuduvad usaldusväärsed andmed. Uuringu tulemuste hindamisel on oluline arvestada kasutatud kriteeriumiga, mille alusel on defineeritud orientatsiooni.[24] Paljudele inimestele võib olla vastumeelne end gei või biseksuaalina identifitseerida vaatamata samasoolisele külgetõmbele. Samasoolise külgetõmbega inimeste arv võib olla suurem kui nende arv, kes sellel külgetõmbel tegutsevad. See omakorda võib olla suurem kui arv, kes end identifitseerivad gei, lesbi või biseksuaalina.[25]

Alfred Kinsey esitas 1948. ja 1953. aastal raporti, mille järgi peaaegu 46% meesoost uuritavatest olid "reageerinud" seksuaalselt mõlemale soole enda elu jooksul. 37% oli olnud vähemalt üks homoseksuaalne kogemus.[26] Kinsey meetodeid on kritiseerinud John Tukey. Tema järgi ei ole uurimuses kasutatud juhuslikku valimit.[27][28] Hilisem uurimus üritas eemaldada algse valimi kallutatuse. Korrastatud tulemused olid sarnased Kinsey omadele.[29]

Williamsi instituudi 2011. aasta raport hindab, et umbes 300 miljonist Ameerika Ühendriigi elanikust on 1.8% biseksuaalid.[30]

Küsitlused[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aastal küsitleti Suurbritannias 1632 täiskasvanud inimest. Neist 89% identifitseeris end heteroseksuaalina, 6% homoseksuaalina ning 2% biseksuaalina.[31] Uuringus osalejatel paluti end paigutada Kinsey' skaalale. 72% kõikidest täiskasvanutest valisid skaalal väärtuse 0, mis sümboliseeris eksklusiivset heteroseksuaalust. Täielikku homoseksuaalsust tähistava väärtuse 6 valis 4%. 19% vastanutest valisid numbrid 1 ja 5 vahel ehk paigutasid end erineva väärtustega biseksuaalsuse skaalale. Neist omakorda 15% paigutas end lähemale heteroseksuaalsusele, 2% homoseksuaalsusele ning 2% valisid väärtuse skaala keskel. Täiskasvanutest vanuses 18-24 paigutas end biseksuaalsuse skaalale 43% vastanutest.[32]

Samal aastal viidi Ameerika Ühendriikides läbi sarnane uuring. Küsitleti 1,000 täiskasvanut, kellest 89% identifitseeris end heteroseksuaalina, 4% homoseksuaalina ning 4% biseksuaalsena. Vanuses 18-29 identifitseeris end biseksuaalsena 10% vastajatest. Sama näitaja 30-44 vanuste vastajate hulgas oli 3%. Kinsey' skaalal paigutas 16% vastanutest end erineva väärtusega biseksuaalsuse skaalale. Neist omakorda 10% paigutas end lähemale heteroseksuaalsusele, 3% homoseksuaalsusel ning 3% valis väärtuse skaala keskel.[33]

Kujunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Teadlaste seas valitseva arvamuse kohaselt ei ole seksuaalne orientatsioon valik.[34][35][36] See tähendab, et inimesed ei vali, kas nad on heteroseksuaalid, homoseksuaalid, biseksuaalid või aseksuaalid. 

Bioloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Seksuaalne orientatsioon ja bioloogia.

Seksuaalse orientatsiooni ja bioloogia vaheline seos on teaduses jätkuvaks uurimisaineks. Siiani ei ole kindlaks tehtud tegurit, mis üksinda määraks seksuaalse orientatsiooni. Erinevad uuringud osutavad lahknevatele ja sageli üksteisega vastuolus olevatele põhjustele. Teadlased oletavad, et seksuaalse orientatsiooni määrab geneetiliste, hormonaalsete ja sotsiaalsete tegurite kombinatsioon.[34][35][37] Seksuaalse orientatsiooni tekke põhjuste seletamisel on levinumad erinevad bioloogilised teooriad.[34] Bioloogilised teooriad näevad enamasti põhjustena geneetilisi faktoreid, varast sünnieelset keskkonda ja/või aju struktuuri. Osa teadlasi ühendavad geneetilised põhjused sotsiaalsete teguritega.[35][38][39] Teised teadlased usuvad, et seksuaalne orientatsioon määratakse juba eostamisel.[40] Samas puuduvad siiani teaduslikud kordusuuringud, mis toetaksid ükskõik millist bioloogilist tegurit seksuaalse orientatsiooni kujunemise põhjusena.[1]

Keskkond[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Seksuaalne orientatsioon ja keskkond.

Uurijad näevad keskkonnategurites võimaliku seksuaalse orientatsiooni kujunemise mõjutajat. Teadlastel puudub laialdane tõendusmaterjal selle kohta, mis näitaks et laste kasvatamisviis või varajased kogemused mängiks rolli seksuaalse orientatsiooni kujunemisel.[41][38] Sellegi poolest on osad uuringud sidunud laste kasvatamisviisi või perekondliku keskkonna mitte-heteroseksuaalsusega.[42][43] Samuti on üritatud seostada lapse ebatraditsioonilist soo väljendusviisi homoseksuaalsusega.[44][45][46] Mitmed uuringud on näidanud seaduspära, mille järgi iga vanem vend suurendab tõenäosust, et mehel tekib homoseksuaalne orientatsioon 28–48%. Teadlased näevad nii nimetatud vanema venna efekti põhjusena varast sünnieelset keskkonda, eriti sünnieelseid hormoone.[47][48][49][50][51] Sarnast seaduspära naiste ja vanemate õdede arvu vahel ei ole leitud.[52][53]

Kogukond[muuda | muuda lähteteksti]

Sümbolid[muuda | muuda lähteteksti]

Biseksuaalsuse lipp

Biseksuaalse kogukonna sümboliks on roosa-lilla-sinine lipp. Lipu ülaosas asuv roosa sümboliseerib homoseksuaalsust. Alaosas paiknev sinine aga heteroseksuaalsust. Keskel asuv kitsas lilla triip kui kahe teise värvi segu sümboliseerib biseksuaalsust.[54]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Sexual orientation, homosexuality and bisexuality". American Psychological Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. august 2013. Vaadatud 11. mai 2017. 
  2. "Sexual Orientation". American Psychiatric Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. juuli 2011. Vaadatud 11. mai 2017. 
  3. Rosario, M.; Schrimshaw, E.; Hunter, J.; Braun, L. (2006). "Sexual identity development among lesbian, gay, and bisexual youths: Consistency and change over time". Journal of Sex Research 43 (1): 46–58. doi:10.1080/00224490609552298. 
  4. Crompton, Louis (2003). Homosexuality and Civilization. Cambridge, Massachusetts: Belknap Press. ISBN 0-674-01197-X. 
  5. Bagemihl, Bruce (1999). Biological Exuberance: Animal Homosexuality and Natural Diversity. London: Profile Books, Ltd. ISBN 1-86197-182-6. 
  6. Roughgarden, Joan (2004). Evolution's Rainbow: Diversity, Gender, and Sexuality in Nature and People. Berkeley, CA: University of California Press. ISBN 0-520-24073-1. 
  7. Driscoll, Emily V. (Juuli 2008). "Bisexual Species: Unorthodox Sex in the Animal Kingdom". Scientific American. 
  8. Vääri, Eduard; Kleis, Richard; Silvet, Johannes. (2006). Võõrsõnade leksikon. [Tallinn]: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 132. 
  9. Vääri, Eduard; Kleis, Richard; Silvet, Johannes. (2006). Võõrsõnade leksikon. [Tallinn]: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 958. 
  10. Richard von Krafft-Ebing. (1886). Psychopathia Sexualis: eine Klinisch-Forensische Studie
  11. Susan Ackerman, When Heroes Love: The Ambiguity of Eros in the Stories of Gilgamesh and David. Cambridge University Press, 2005, ISBN 0231132603, p. 5.
  12. Harper, Douglas. "Bisexuality (n.)". Online Etymology Dictionary. Kasutatud 11. mai 2017.
  13. Eesti LGBT Ühing. "Soovitusi sõnakasutuseks". Kasutatud 20.12.2016.
  14. EKSS
  15. Võõrsõnade leksikon
  16. ÕS
  17. Reiter L. (1989). "Sexual orientation, sexual identity, and the question of choice". Clinical Social Work Journal 17: 138–50. doi:10.1007/bf00756141. 
  18. 18,0 18,1 "Appropriate Therapeutic Responses to Sexual Orientation". American Psychological Association. pp. 63, 86. Vaadatud 22. mai 2017. "Seksuaalse orientatsiooni identiteet - mitte seksuaalne orientatsioon - tundub muutvat psühhoteraapia, toetusgruppide ja olulistel isiku elu muutvatel sündmustel." 
  19. "Question A2: Sexual orientation". Centre for Addiction and Mental Health. Originaali arhiivikoopia seisuga . Vaadatud 22. mai 2017. 
  20. "Appropriate Therapeutic Responses to Sexual Orientation". American Psychological Association. 2009. pp. 63, 86. Vaadatud 22. mai 2017. 
  21. Sinclair, Karen, About Whoever: The Social Imprint on Identity and Orientation, NY, 2013 ISBN 9780981450513
  22. Rosario, M.; Schrimshaw, E.; Hunter, J.; Braun, L. (2006). "Sexual identity development among lesbian, gay, and bisexual youths: Consistency and change over time". Journal of Sex Research 43 (1): 46–58. doi:10.1080/00224490609552298. 
  23. Ross, Michael W.; Essien, E. James; Williams, Mark L.; Fernandez-Esquer, Maria Eugenia. (2003). "Concordance Between Sexual Behavior and Sexual Identity in Street Outreach Samples of Four Racial/Ethnic Groups". Sexually Transmitted Diseases (American Sexually Transmitted Diseases Association) 30 (2): 110–113. doi:10.1097/00007435-200302000-00003. PMID 12567166. 
  24. LeVay, Simon (1996). Queer Science: The Use and Abuse of Research into Homosexuality. Cambridge: The MIT Press ISBN 0-262-12199-9
  25. Black, Dan; Gates, Gary; Sanders, Seth; Taylor, Lowell (2000). "Demographics of the Gay and Lesbian Population in the United States: Evidence from Available Systematic Data Sources". Demography 37 (2): 139–154. doi:10.2307/2648117. PMID 10836173. 
  26. Sexual Behavior in the Human Male, p. 656
  27. David Leonhardt (28. juuli 2000). "John Tukey, 85, Statistician; Coined the Word 'Software'". The New York Times. 
  28. "Biography 15.1, John W. Tukey (1915–2000)". Vaadatud 20. mai 2017.  John Tukey criticizes sample procedure
  29. "Book Review by Martin Duberman, The Nation, November 3, 1997".  Martin Duberman on Gebhart's "cleaning" of data
  30. Gary Gates. ""How Many People are Lesbian, Gay, Bisexual and Transgender?"". Aprill 2011. The Williams Institute. Kasutatud 11. mai 2017.
  31. YouGov. ""YouGov Survey Results"". 2015. Kasutatud 11. mai 2017.
  32. Will Dahlgreen.. ""1 in 2 young people say they are not 100% heterosexual"". YouGov, 16. august 2015.. Kasutatud 11. mai 2017.
  33. Yougov. ""Yougov report"". 2015. Kasutatud 11. mai 2017.
  34. 34,0 34,1 34,2 Frankowski BL; American Academy of Pediatrics Committee on Adolescence (2004). "Sexual orientation and adolescents". Pediatrics 113 (6): 1827–32. doi:10.1542/peds.113.6.1827. PMID 15173519. 
  35. 35,0 35,1 35,2 Mary Ann Lamanna; Agnes Riedmann; Susan D Stewart (2014). Marriages, Families, and Relationships: Making Choices in a Diverse Society. Cengage Learning. p. 82. ISBN 1305176898. Vaadatud 11. veebruar 2016. "Põhjust, miks osadel inimestel kujuneb välja gei seksuaalne identiteet, ei ole lõplikult kindlaks määratud. Sarnaselt nagu me veel ei saa aru heteroseksuaalsuse kujunemisest. Ameerika Psühholoogia Ühendus (APA) on seisukohal, et mitmed erinevad tegurid mõjutavad isiku seksuaalsust. APA poolt välja antud värske kirjandus ütleb, et seksuaalne orientatsioon ei ole valik, mida saaks muuta nagu isik soovib. Seksuaalne orientatsioon on tõenäoliselt keeruliste keskkonna, kognitiivsete ja bioloogiliste faktorite vaheliste mõjude tulem... mis on kujunenud varases eas. [Tõendid vihjavad], et bioloogilised faktorid nagu geneetika või kaasasündinud hormonaalsed tegurid mängivad inimese seksuaalsuse kujunemisel olulist rolli. (Ameerika Psühholoogia Ühendus 2010)." 
  36. Gloria Kersey-Matusiak (2012). Delivering Culturally Competent Nursing Care. Springer Publishing Company. p. 169. ISBN 0826193811. Vaadatud 10. jaanuar 2016. "Enamus tervise või vaimse tervise organisatsioonid ei näe seksuaalset orientatsiooni valikuna." 
  37. Gail Wiscarz Stuart (2014). Principles and Practice of Psychiatric Nursing. Elsevier Health Sciences. p. 502. ISBN 032329412X. Vaadatud 11. veebruar 2016. "Puuduvad lõplikud tõendid, mis toetaks ükskõik millist homoseksuaalsuse kujunemise põhjust. Sellele vaatamataon enamus teadlasi seisukohal, et bioloogilised ja seotsiaalsed tegurid mõjutavavd seksuaalse orientatsiooni kujunemist." 
  38. 38,0 38,1 "Submission to the Church of England’s Listening Exercise on Human Sexuality". The Royal College of Psychiatrists. Vaadatud 13. juuni 2013. 
  39. Långström, Niklas; Qazi Rahman; Eva Carlström; Paul Lichtenstein (7. juuni 2008). "Genetic and Environmental Effects on Same-sex Sexual Behaviour: A Population Study of Twins in Sweden". Archives of Sexual Behavior (Archives of Sexual Behavior) 39 (1): 75–80. doi:10.1007/s10508-008-9386-1. PMID 18536986. 
  40. Vare, Jonatha W., and Terry L. Norton. "Understanding Gay and Lesbian Youth: Sticks, Stones and Silence." Cleaning House 71.6 (1998): 327-331: Education Full Text (H.W. Wilson). Web. 19. aprill 2012.
  41. "Sexual Orientation". American Psychiatric Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. juuli 2011. Vaadatud 1. jaanuar 2013. 
  42. Långström, Niklas; Qazi Rahman; Eva Carlström; Paul Lichtenstein (7. juuni 2008). "Genetic and Environmental Effects on Same-sex Sexual Behaviour: A Population Study of Twins in Sweden". Archives of Sexual Behavior (Archives of Sexual Behavior) 39 (1): 75–80. doi:10.1007/s10508-008-9386-1. PMID 18536986. 
  43. Schumm, Walter R. (November 2010). "CHILDREN OF HOMOSEXUALS MORE APT TO BE HOMOSEXUALS? A REPLY TO MORRISON AND TO CAMERON BASED ON AN EXAMINATION OF MULTIPLE SOURCES OF DATA". Journal of Biosocial Science 42 (06): 721–42. doi:10.1017/S0021932010000325. PMID 20642872. Vaadatud 6. september 2014. 
  44. Bearman, Peter; Brückner, Hannah (2002). "Opposite-sex twins and adolescent same-sex attraction" (PDF). American Journal of Sociology 107: 1179–1205. doi:10.1086/341906. 
  45. Bem, Daryl (11. oktoober 2008). "Is There a Causal Link Between Childhood Gender Nonconformity and Adult Homosexuality?". Journal of Gay & Lesbian Mental Health 12 (1-2): 61–79. doi:10.1300/J529v12n01_05. Vaadatud 10. september 2014. 
  46. "Sexual orientation and childhood gender nonconformity: evidence from home videos". Dev Psychol 44 (1): 46–58. 2008. doi:10.1037/0012-1649.44.1.46. PMID 18194004. 
  47. "The relation of birth order to sexual orientation in men and women". J Biosoc Sci 30 (4): 511–9. 1998. doi:10.1017/S0021932098005112. PMID 9818557. 
  48. "Birth order, sibling sex ratio, and maternal miscarriages in homosexual and heterosexual men and women". Personality and Individual Differences 30: 543–552. 2001. doi:10.1016/S0191-8869(00)00051-9. 
  49. Blanchard R (September 2001). "Fraternal birth order and the maternal immune hypothesis of male homosexuality". Horm Behav 40 (2): 105–14. doi:10.1006/hbeh.2001.1681. PMID 11534970. 
  50. "O brother, where art thou? The fraternal birth-order effect on male sexual orientation". Proc. Natl. Acad. Sci. U.S.A. 103 (28): 10531–2. 2006. doi:10.1073/pnas.0604102103. PMC 1502267. PMID 16815969. 
  51. Rahman Q.; Clarke K.; Morera T. (2009). "Hair whorl direction and sexual orientation in human males". Behavioral Neuroscience 123 (2): 252–256. doi:10.1037/a0014816. PMID 19331448. 
  52. Bogaert AF (2005). "Sibling sex ratio and sexual orientation in men and women: new tests in two national probability samples". Arch Sex Behav 34 (1): 111–6. doi:10.1007/s10508-005-1005-9. PMID 15772774. 
  53. Blanchard, R; Lippa, RA (2007). "Birth order, sibling sex ratio, handedness, and sexual orientation of male and female participants in a BBC internet research project". Arch Sex Behav36 (2): 163–76. doi:10.1007/s10508-006-9159-7PMID 17345165.
  54. Page, Michael. "Bi Pride Flag". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. jaanuar 2007. Vaadatud 11. mai 2017. "Rosa värv sümboliseerib seksuaalset külgetõmmet sama soo vastu ehk homoseksuaalsust. Sinine külgetõmmet vastassoo vastu ehk heteroseksuaalsust. Kahe värvi kattumisena tekkinud lillaesindab seksuaalset külgetõmmet mõlema soo vastu ehk biseksuaalsust."