Kristiina

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Rootsi kuningannast; teiste Kristiinade kohta vaata lehekülge Kristiina (täpsustus).

Kuninganna Kristiina

Kristiina (18. detsember 162619. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 16321654, Gustav II Adolfi tütar. Ta oli sunnitud troonist loobuma, kui pöördus katoliiklusse; elu lõpul elas ta pagenduses Roomas.

Kristiina oli Rootsi kuninga Gustav II Adolfi ja Brandenburg-Preisimaa valitseja Brandenburgi kuurvürst Johann Sigismundi tütre Maria Eleonora von Brandenburg tütar.

Kristiina oli oma aja haritumaid naisi, kunsti ja kirjanduse metseen. Ta tundis isiklikult paljusid filosoofe, teadlasi ja kirjanikke ning oli nendega kirjavahetuses. Teiste seas oli ta ka biomehaanik Giovanni Alfonso Borelli eestkostja. Legendi järgi suri filosoof René Descartes, kuna pidi ilmuma Kristiina audientsile varahommikul, ent nõdra tervise ja halva une tõttu polnud ta sellega harjunud ning külmetas.

Riigivalitsemine Kristiina valitsusajal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rootsi kuningas Gustav II Adolf suri 1632. aastal, kui Kristiina oli 6 aastane ja Kristiina täisealiseks saamiseni aastal 1644 juhtis riiki kõrgaadlikest eestkostevalitsus eesotsas riigikantsler, Kimito ja Nynäse vabahärra Axel Gustafsson Oxenstiernaga.

Kristiina feodaalaristokraatiat soosiv sisepoliitika, eriti riigimaa kergekäeline jagamine aadlile, põhjustas riigi majandusolukorra halvenemise ja tekitas Riigipäevas (Riksdag) tugeva opositsiooni. Leidmata raskest sotsiaalpoliitilisest olukorrast väljapääsu, loobus Kristiina, 22-aastasena võimust tädipoja, Pfalzi vürsti - tulevase Karl X Gustavi heaks.

Kuninganna Kristiina ja Eestimaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kristiina ajal liideti Rootsiga Saaremaa (Brömsebro rahu), anti Tallinnale ja Tartule kaubandussoodustusi ning Tartule 1646 omavalitsuslik privileeg.

Pärast Rootsi kuninganna Kristiina loobumist troonist 1654. aastal ja Rooma elama asumist, sai Saaremaast ja seni Magnus Gabriel de la Gardiele kuulunud Kuressaare krahvkonnast[1] aastateks 1654–1689 tema elatusmaa (rootsi keeles underhallsland), mille valitsejaks oli elatusmaade kindralkuberner Seved Baath.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Gustav II Adolf
Rootsi kuninganna
16321654
Järgnev:
Karl X Gustav

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Kalle Kesküla,Rootsi aja algus Saaremaal oli paljutõotav, Saarte Hääl, 12. oktoober 2009