Kristiina

See artikkel räägib Rootsi kuningannast; teiste Kristiinade kohta vaata lehekülge Kristiina (täpsustus).

---

Kuninganna Kristiina

Kristiina (18. detsember 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar. Ta oli sunnitud troonist loobuma, kui pöördus katoliiklusse; elu lõpul elas ta pagenduses Roomas.

Kristiina oli oma aja haritumaid naisi, kunsti ja kirjanduse metseen. Ta tundis isiklikult paljusid filosoofe, teadlasi ja kirjanikke ning oli nendega kirjavahetuses. Teiste seas oli ta ka biomehaanik Giovanni Alfonso Borelli eestkostja. Legendi järgi suri filosoof René Descartes, kuna pidi ilmuma Kristiina audientsile varahommikul, ent nõdra tervise ja halva une tõttu polnud ta sellega harjunud ning külmetas.

Riigivalitsemine Kristiina valitsusajal

Kristiina täisealiseks saamiseni aastal 1644 juhtis riiki kõrgaadlikest eestkostevalitsus eesotsas riigikantsler, Kimito ja Nynäse vabahärra Axel Gustafsson Oxenstiernaga. Kristiina feodaalaristokraatiat soosiv sisepoliitika, eriti riigimaa kergekäeline jagamine aadlile, põhjustas riigi majandusolukorra halvenemise ja tekitas Riigipäevas (Riksdag) tugeva opositsiooni. Leidmata raskest sotsiaalpoliitilisest olukorrast väljapääsu, loobus Kristiina võimust tädipoja, Pfalzi vürsti - tulevase Karl X Gustavi heaks.

Kuninganna Kristiina ja Eestimaa

Kristiina ajal liideti Rootsiga Saaremaa (Brömsebro rahu), anti Tallinnale ja Tartule kaubandussoodustusi ning Tartule 1646 omavalitsuslik privileeg.

Välislingid

• Sotsiaaldemokraadid tahavad kuningannale mälestusmärki, Postimees, 15. mai 2008

Eelnev: Gustav II Adolf

Rootsi kuninganna 1632–1654

Järgnev: Karl X Gustav