Arutelu:Kuressaare

Siin tuleb vist tabeli tausta värvida, muidu pole lipp näha!--Egon 05:17, 11 Jan 2004 (UTC)

Teine võimalus on teha lipule piirjooned. Andres 05:22, 11 Jan 2004 (UTC)

Veetorn

Mis loll jutt see on, et Kuressaare saab oma joogivee veetornist??? Täiesti jabur noh.

Muutsin pildiallkirja sõnastust. Andres 19. juuli 2007, kell 16:17 (UTC)

---

Kaunis restaureeritud vanalinn (17.-19. sajandist). Terviklikult säilinud piiskopilinnus, kus paikneb Saaremaa muuseum. Linna lähistel on huvitava kujundusega Kudjape kalmistu (rajatud 1770. aastatel.)

Kustutatud lehelt. Andres 27. aprill 2009, kell 13:45 (UTC)

---

elanikke = 14 919 (01.01.2006) avjoska 9. juuni 2009, kell 11:13 (UTC)

Karbiküla

Karbiküla (Kuressare ajaloolise linnaosa) all olev link viib hoopis mingi samanimelise filmi lehele. Kuressaare endine Karbiküla olid Suuremõisa põldudele tekkinud ühekordsete elamute (Rootsi ja Rohu tn) piirkond. Saareprints 2. märts 2011, kell 21:07 (EET)

Parandasin. Ave Maria 2. märts 2011, kell 21:09 (EET)

---

Kas linnaosa ja linnajagu on sünoonomid või tuleb eelistada midagi üht? Kas kõikidel linnaosadel, mis on loetletud artiklis, sarnased tähendused? Geonarva 2. märts 2011, kell 21:58 (EET)

On sünonüümid, kuid mõnikord kasutatakse "linnaosa" terminina. Andres 3. märts 2011, kell 08:49 (EET)

Kuressaares sündinud kultuuritegelasi

Ma revolutsionääri siiski ei liigitaks kultuuritegelaseks. --WikedKentaur 7. aprill 2011, kell 06:59 (EEST)

OK, või-olla muudaks mingil viisil veidike pealkirja "Kuressaares sündinuid ...", vms? Saareprints 7. aprill 2011, kell 08:13 (EEST)

Tehtud. Andres 7. aprill 2011, kell 08:18 (EEST)

Minuarust ei ole Vello Puujalg tuntud inimene.--WooteleF 7. aprill 2011, kell 12:37 (EEST)

Kunsti alal tegelevate inimeste hulgas oli (ja on) ta tuntud Kuressaare Kunstiklubis ja Rakveres endiste R-rühmituse seas. Rakveres on ta oma aja tuntumaid kunstielu taaselustajaid. Temast on räägitud Aktuaalses Kaameras ja terves hugas ajalehtedes. Kuressaares ta on saanud kunstiala kõrgemaid - nn. linnapreemiaid (tunnustusi). Nii ongi et nende kahe linna jaoks on ta oluline kultuuritegelane. Tema tööd on vastavalt tema soovile üle ilma laiali läinud, vähemalt kahte tööd hoitakse alal Saaremaa Muuseumis, kolmas on (Kuressaare) Raegalerii valduses. kaks tema kaks tööd on püsieksponeeritud ka Kuressaare Haigla admistratsioonis. Rakveres loodi kunagi ka tema nimeline kultuuripreemia - vt III Rakvere Näituste juures. Selles et ta kultuuritegelane on, ei tohiks kahtlust olla. Pealkirjas ei olegi kirjas, et ta peaks kõigile ja kõikjal tutud olema. Saareprints 7. aprill 2011, kell 16:25 (EEST)

See on nüüd minu väga subjektiivne arvamus, kuid arvan, et alapealkirja "Kuressaares sündinud tuntud inimesi" alla peaks koondama vaid tuntumad. Ehk siis need, kelle tuntus ei piirdu kahe väikelinnaga.--WooteleF 7. aprill 2011, kell 17:11 (EEST)

Pardon, aga Kuressaare ongi see nn. väikelinn. Oma 32 eluaasta ja nõukogude aja kohta on ta küllalt palju Kuressaarele kuulsust toonud. Linn on seda ka tunnustanud. Ta oli tuntud ka väljaspool Kuressaaret. Paljud veelgi tuntumad saarlased on aga sündinud hoopis väljaspoolt Kuressaaret (Saare maakonnas). Nimekiri ei saagi siin väga pikaks venida. Saareprints 7. aprill 2011, kell 19:35 (EEST)

Seda ma ju räägingi, et minu arust ei ole sellise taseme tuntus piisav. Panin pealkirjaks enne "Kuressaarest pärit tuntud inimesi", sest selles loendis oli juba praegu vähemalt kaks inimest, kes polnud Kuressaares sündinud.--WooteleF 7. aprill 2011, kell 20:07 (EEST)

"Kuressaarest pärit" on liiga ebamäärane sõnastus. Tegelikult võiksid nimekirjas olla ka inimesed, kes on näiteks Kuressaares kaua elanud. Siis aga peaks igaühe juures täpsustama, kuidas ta Kuressaarega seotud on. Andres 7. aprill 2011, kell 20:17 (EEST)

Johannes Aavik on tõesti maakonnas, mitte Kuressaares, sündinud.

Olen Andresega ettepanekutega päri. Aga pealkirja ma ei oska paremat pakkuda.--WooteleF 7. aprill 2011, kell 21:32 (EEST)

Tuntud kuressaarlasi. Andres 7. aprill 2011, kell 21:45 (EEST)

Kõlab paremini küll. Saareprints 7. aprill 2011, kell 22:34 (EEST)

Kas rõhk on nüüd "Kuressaares sündinute" peal ?

Ei pruugi olla. Andres 9. aprill 2011, kell 00:52 (EEST)

• Johannes Aavik, Saare maakonnas sündinud, Kuressaares elanud ja gümnaasiumihariduse saanud ning hiljem samas koolis eesti keele õpetajana töötanud eesti keeleteadlane.

Aavik on sündinud Saare maakonnas, mitte Kuressaares. Ma arvan, et teda ei saa Kuressaarest pärit inimeseks pidada. muidu muutuvad kõik mingis linnas elanud inimesed sealt pärit olevateks.--85.253.60.60 16. märts 2012, kell 10:20 (EET)

Lilleküla

Lilleküla on vale link. Andres 1. mai 2011, kell 20:26 (EEST)

Huvitav, kuskohast Lilleküla Kuressaarde ilmus, pole seni veel kuulnud. Siiralt. Äkki keegi valgustab? Saareprints 2. mai 2011, kell 22:46 (EEST)

[1]. Andres 3. mai 2011, kell 04:57 (EEST)

Aa, see on see suhteliselt noor lilletänavate "kollektsioon" väljaspool ringteed. Suur tänu. Saareprints 3. mai 2011, kell 07:04 (EEST)

---

Veise patimaja viidi Veise heinamaalt mille Allee, vaid Pargi tänavale. Ka 1883 ehitatud uus mudaravila ei asunud mitte Allee, vaid Pargi tänaval (Kalle Kesküla 02.11.11).

Lisati artiklisse. --Epp 2. november 2011, kell 21:03 (EET)

---

Kuressaarel on omavalitsuse staatus alates 1. oktoobrist 1990

Ei saa aru. 90.190.71.25 2. oktoober 2015, kell 01:44 (EEST)

Nõukogude ajal sisuliselt omavalitsust ei olnud. Kuressaare linn ja Muhu vald said selle Eestis esimestena. Andres (arutelu) 2. oktoober 2015, kell 10:52 (EEST)

Kuressaare ajalugu ei alga ju 1. oktoobrist 1990 ja ka mitte Nõukogude ajast. 90.190.71.25 2. oktoober 2015, kell 13:13 (EEST)

Katkine link

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

• http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid=nlib-digar:44965
  • In Kuressaare on 2013-06-24 11:52:16, 404 Not Found
  • In Kuressaare on 2013-07-06 09:28:13, 404 Not Found

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 12:28 (EEST)

Miskipärast tundub, et avalauses äratoodud vana nimekuju on vale. Tundub nimelt, et see oli üks väheseid kohti, mille nimi oli nimetavas käändes, ehk siis Kuresaar.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. oktoober 2013, kell 02:04 (EEST)

1943. aastal nimetati Kuressaare raehärradeks: Oskar Kapsi, Anton Kirkmaa, Friedrich Maak, Viilep Prants, Jakob Puusepp, Viktor Sepp, August Tamm, Albert Tilk Viljandimaa linnadele nimetati raehärrad. Eesti Sõna, 22. juuni 1943, nr. 140, lk. 4. --IFrank (arutelu) 12. veebruar 2014, kell 19:57 (EET)

---

Pole kindel, et infokasti võib endisi nimesid panna. Ühegi teise linna puhul pole seda tehtud.

Mis tähendab "Arensburg//Kuresaar"? Andres (arutelu) 5. november 2016, kell 14:41 (EET)

See pidi tähendama seda, et rööbiti olid kasutusel mõlemad nimed :). Aga kui tõsiselt rääkida, siis ka minu meelest pole tarvis infokastis endiseid nimesid ära tuua. 2001:7D0:87FF:6480:2863:D87B:ED17:5152 5. november 2016, kell 15:58 (EET)

Iga kunagi trükitud lause, mis Kuressaaret manib, pole tähelepanuväärne. Oleks vaja ka teiste autorite arutelu tema ennustuse üle. Võtsin välja: --Minnekon (arutelu) 9. oktoober 2018, kell 01:44 (EEST)

1933. aastal ennustas Johan Sannik prohvetlikult: Kui näete ehk kuulete siin maa peal ühte husarit tulevat ratsa hobuse selgas, liht mustad riided selgas ja heina mõrts on hobuse turjal, kelle hobuse karv on tume lepp ja kelle hobuse kõrgus ulatab kolmest hobuse kõrgusest kuni 12 hobuse kõrguseni ja tuleb tasase sõiduga Kuresaare linna. Siis on arvata ehk on mere ja maa vägede lõpp. Nii kaua on riikis ja riigi rahval rahu elada siin maa peal.

Loodus

Mändjala rannas on Mändjala-Järve liivaluited...

Kas Mändjala rand ja Mändjala-Järve liivaluited asuvad nüüd Kuressaare linnas? :) Ursus scribens (arutelu) 4. november 2019, kell 12:35 (EET)

Sama küsimus ka Loode tammiku kohta. Tammiku enda artikkel ütleb selle olevat Kaarma vallas. --Minnekon (arutelu) 4. november 2019, kell 16:24 (EET)

Loode tammik on üks suuremaid säilinud tammikust põlismetsi Eestis. Tammik paikneb Kuressaare läänepiiril ning on 1959. aastast looduskaitse all. Vanimad sealsed tammed on ligi 200-aastased. Seal on palju haruldasi taimeliike, eriti käpalisi. Mere äärde on veelindude jälgimiseks rajatud vaatlustorn.

Mändjala rannas on Mändjala-Järve liivaluited. Mändjala rand on Eestis kõige lõunapoolsem avalik rand ning on Eestis üks soojema mereveega randu. Rand avaneb lõunasse ja kuna suvel on valdavalt lõunakaarte tuuled, siis need kannavad mere pindmise sooja vee Mändjala randa.

Rannas kasvab kõverate tüvede-võradega tuulemände ja põliseid mastimände.

Võtsin välja. Ursus scribens (arutelu) 23. detsember 2019, kell 07:42 (EET)

"algne kirjapilt Ahrensborch" See peaks ikka olema 16.-17. sajandi taanikeelne nimi?

"Eesti iseseisvudes aastal 1918 võeti ametlikult kasutusele senised maakeelsed nimed – nii Kuresaar kui ka Kuressaare. Aastal 1933 otsustas Eesti valitsus, et ametlikus kirjakeeles jääb kasutusele ainult nimevorm Kuressaare. Saksa okupatsiooni ajal ennistati Arensburgi nimi, mis kehtis okupatsiooni lõpuni." Ei. Keel muutus, mitte nimi. Eestlasi ei sunnitud 1918. aastal linna eesti keeles Arensburgiks nimetama ega sakslasi saksa keeles Kuresaareks. --193.40.110.66 13. veebruar 2020, kell 14:19 (EET)

Endised sõpruslinnad

Kuurne, Belgia Maarianhamina, Soome Raseborg (Ekenäsi linn (Tammisaari)), Soome Rønne, Taani

Sastamala (Vammala), Soome Skövde, Rootsi Talsi, Läti Turu, Soome

---

"Saare-Lääne piiskopid pidasid faktoreid kõigis tähtsamates hansalinnades" – faktorite tähendus jääb siin segaseks. Kuriuss (arutelu) 11. detsember 2022, kell 16:42 (EET)

Tõenäoliselt mõeldakse faktooriat. --Minnekon (arutelu) 11. detsember 2022, kell 16:55 (EET)